KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1242 Haldusasi OÜ Inforkom Balt kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.03.2008 maksuotsuse nr 125/217 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 15.09.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus OÜ Inforkom Balt apellatsioonkaebus ringkonnakohtus Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Inforkom Balt, esindaja Ivo Raudjärv Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta OÜ Inforkom Balt apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.09.2008 otsus muutmata. Menetluskulud jätta OÜ Inforkom Balt enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.03.2008 maksuotsusega nr 125/217 määrati OÜ-le Inforkom Balt täiendavaks tasumiseks 168 086 krooni, so 50 884 krooni käibemaksu ning 117 202 krooni tulumaksu. Maksuotsuse kohaselt tegi OÜ Inforkom Balt väljamakseid AS-le Betox Group, kes ei ole majandustehinguid teinud.
- OÜ Inforkom Balt kaebuses palutakse maksuotsus tühistada. Kaebuse esitaja osutas AS-lt Betox Group saadud transporditeenust AS-le A.K.K. ja OÜ-le Gepox Transiit. Viimased kinnitavad kaebajalt teenuse saamist. Kaebajal endal puudusid teenuse osutamiseks vajalikud autod. AS Betox Group ei eita teenuse osutamist kaebajale. Kriminaalmenetluses AS Betox Group seaduslikult esindajalt võetud ütlused ei ole seotud kaebajale osutatud teenusega. 3-08-1242 Kaebaja ei saanud tehingutelt liiga väikest tulu. AS Betox Group osutas kaebajale teenust hinnaga 210 krooni/tund. Kaebaja ei saanud sama teenust oluliselt suurema hinnaga edasi müüa, sest vastasel korral oleks kaebaja kliendid ostnud edaspidi teenust otse AS-lt Betox Group. Taolisel riigisisesel veoteenuse edasimüümisel on selle iseloomust tulenev väike juurdehindlus. Kaebaja ei pidanud kontrollima, kas AS-l Betox Group on transpordivahendid olemas. Paljud veoteenusega tegelevad äriühingud, sh kaebaja ei oma transpordivahendeid, kuid see ei takista tellimuste täitmist. AS-le A.K.K. ja OÜ-le Gepox Transiit väljastatud arvetel ei pidanud kajastama vahendustasu. Tegemist oli teenuse edasimüümisega, mitte vahendamisega. Kaebajal ei pidanud olema autoveoluba. Maksuhaldur on ebaõigesti mõistnud hoolsuskohustuse olemust ning püüab maksustada äriühingut, kes võimalikust maksupettusest kasu ei ole saanud. Tavapärasel ettevõtjal puuduvad võimalused kontrollida teise äriühingu pangakonto väljavõtteid, kohustada nimetama oma äripartnereid jms. AS Betox Group oli registreeritud käibemaksukohustuslasena. Kaebaja ei ole rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust ja autoveoseadust. Kaebajal ei tekkinud kahtlusi AS Betox Group suutlikkuses teenust osutada, sest AS A.K.K. ja OÜ Gepox Transiit maksid arved õigeaegselt ega esitanud teenuse kvaliteedi kohta pretensioone. Tulumaksuga maksustamine ei ole mingil juhul põhjendatud. Teenuse osutamises AS-le A.K.K. ja OÜ-le Gepox Transiit vaidlus puudub. Omamata transpordivahendeid, ei saanud kaebaja nimetatud teenuselt tulu teenida muul moel, kui tehes kulutusi AS-le Betox Group tehtud väljamaksete ulatuses. Kui maksustada AS-le Betox Group tehtud väljamaksed kui ettevõtlusega mitteseotud kulud, tekib topeltmaksustamine.
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta kaebuse rahuldamata. AS Betox Group juhatuse liige V. Ž. annab üksnes umbmääraseid selgitusi kaebajale teenuse osutamise kohta. Ta ei osanud selgitada, mida igal konkreetsel juhul veeti, vaid pakkus huupi, et sadamasisestel vedudel võidi vedada mulda ja killustikku, kui tegelikult veeti väetist. Ta ei olnud kindel ka selles, et tegemist oli just tranporditehingutega. Maksuotsuses on leitud, et tegemist ei ole hoolsuskohustuse rikkumisega, vaid teadliku osalemisega maksupettuses. Transporditeenuse osutajaks oli tundmatu kolmas isik. AS A.K.K. direktor K. K. on selgitanud, et tema tellis teenuse OÜ HSF Ekspedeerimine direktorilt M. T. (OÜ Inforkom Balt esindaja Oleg Tarankovi vend). OÜ-st Inforkom Balt saadi teada alles arvelt, mis faksiti OÜ HSF Ekspedeerimine faksilt. Kriminaalmenetluses antud ütluste tõepärasust kinnitab ka rahade liikumine pangakontodel, mis vastab V. Ž.i selgitustes kirjeldatule. OÜ Inforkom Balt poolt tasutud raha võeti AS Betox Group pangakontolt osaliselt kohe välja 10 000 krooni kaupa või kanti OÜ Alferro, OÜ Carmenta või OÜ Recotrade kontodele ning võeti siis sularahas välja. Nimetatud äriühingute esindajate selgituste kohaselt anti raha seejärel tagasi V. Ž.ile. Kaebuses toodu, mille kohaselt kaebaja vahendusteenust ei osuta, vaid müüb transporditeenust, on vastuolus maksumenetluses väidetuga. Oleg Tarankov on selgitanud, et pärast tellijaga lepingu sõlmimist koostatakse leping täitjaga, kus on kajastatud ka vahendustasu. Kaebaja vahendab trasporditeenust. 2
(8)3-08-1242 Kaebaja on mitmel korral eiranud ise enda kehtestatud tavapärase majandustegevuse tavasid: AS Betox Group arvetel ei ole märgitud vedu teostanud sõiduki registreerimisnumbrit, tellijatele esitatud arvetelt ei nähtu vahendustasu, AS Betox Group kui uue partneri puhul ei külastatud kontorit, vaid suheldi üksnes telefoni teel. 4. Tallinna Halduskohtu 15.09.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus maksuotsuse formaalse õiguspärasuse üle, st OÜ Inforkom Balt ei ole seadnud kahtluse alla maksuhalduri pädevust nimetatud otsust teha, haldusakti üldiste vorminõuete järgimist ega ka iseenesest maksusummade määramise õiguslikku alust ja metoodikat, samuti ei ole ta tõstatanud küsimust maksunõude aegumisest. Käesoleva maksuvaidluse keskne küsimus on OÜ Inforkom Balt ärisuhted OÜ-ga Betox Group. Asja materjalidest nähtub, et OÜ Inforkom Balt on sõlminud OÜ-ga Gepox Transiit ja AS-ga A.K.K. veolepingud ning on esitanud neile tasumiseks müügiarveid. Kaebaja ise ei osutanud temalt tellitud veoteenust, kuna tal puuduvad selleks vajalikud autod ja isegi töötajad, vaid ta tellis selle nähtuvalt arvetest ja veolepingutest omakorda AS-lt Betox Group. AS Betox Group nimel OÜ-le Inforkom Balt veoteenuste kohta väljastatud arvete näol ei ole tegemist dokumentidega, mis kajastavad reaalse majandustehingu toimumist neil kajastatud poolte vahel. Nii olid AS Betox Group juhatuse liikme V. Ž.i 12.03.2007 protokollitud suuliste selgituste kohaselt neil endal väikesed autod ja need vaevalt sadamas vedasid, kasutati OÜ või AS Männiku Auto teenust, kusjuures autojuhid olid ka sealt firmast, kust sõidukid. Ka Keilast kasutati mingit autofirmat. Põhimõtteliselt sama kinnitas V. Ž. ka 08.05.2007 suuliste seletuste protokollis. Ka AS Betox Group väidetav kontaktisik suhetes OÜ-ga Inforkom Balt A. V. märkis, et äriühingul ei olnud suuri sõidukeid ja teenust osutasid teised firmad. AS Betox Group arvetelt ega kaebajaga sõlmitud veolepingutest ei ilmne veoteenust osutanud sõiduki mark ega riiklik registreerimisnumber ega ka isikud, kes reaalselt veoteenust osutasid. OÜ Inforkom Balt juhatuse liikme O. T. 11.10.2007 seletuses väidetut, et veoteenust osutas A. B. sõidukiga numbrimärgiga XXX XXX (valge Volvo F10), ja 08.01.2008 korratut muud kogutud tõendid aga ei kinnita. Sealjuures puuduvad igasugused tõendid, et A. B. oleks olnud AS Betox Group töötaja. OÜ Inforkom Balt ei osutanud OÜ-le Gepox Transiit ja AS-le A.K.K. veoteenust ja seda ei teinud ka AS Betox Group OÜ-le Inforkom Balt. Järelikult olid mõlemad äriühingud üksnes vahendajad, kuid arved ja lepingud tehingute tegelikku sisu ei kajasta. Ühtlasi ei lähe AS Betox Group esitatud arvetel märgitud teenuse osutamise kohad (Muuga sadam) kokku AS Betox Group veolepingutel, OÜ Inforkom Balt poolt OÜ-le Gepox Transiit esitatud arvetel ja veolepingutel märgitud kohtadega, samuti on erinevusi arvetel näidatud mahtudes. Kõigi asjas kogutud tõendite kontekstis on olulised AS Betox Grupp esindaja V. Ž.i, samuti OÜ Alferro juhatuse liikme H. J., OÜ Carmenta juhatuse liikme I. L. ja OÜ Recotrade juhatuse liikme T. L. kriminaalasja nr 04930000184 raames antud ütlused (mis eristuvad maksumenetluses saadud selgitustest oma konkreetsuse poolest) ja hilisemas maksumenetluses maksuhaldurile antud seletused. Nendest tõenditest nähtuvalt OÜ-d Alferro, Carmenta ja Recotrade olid loodud vaid maksupettuses osalemiseks, need olid sisuliselt V. Ž.i kontrolli all ning H. J., I. L. ja T. L. olid variisikud, nn „tankistid“, kelle ainus ülesanne oli äriühingu arvelt sularaha välja võtta ja see AS Betox Grupp V. Ž.i kätte anda/viia. Kust, millal ja kui palju raha võtta, seda ütles neile V. Ž.. Kriminaalasja nr 04930000184 raames andis V. Ž. 14.02.2005 seletuse: "...Kõige lihtsam on AS Betox Group fiktiivseid maksed eristada reaalsetest tehingutest järgmiselt: kui peale raha ülekannet mingi firma poolt oli tehtud makse OÜ-le Carmenta või OÜ-le Recotrade, siis see ülekanne oli fiktiivne ja raha oli järgnevalt V. Ž.i poolt sularahas üleantud selle firma esindajale, milline tegi esialgse ülekande AS Betox Group kontole. 3
(8)3-08-1242 Juhul, kui AS Betox Group kontolt olid tehtud väljamaksed mingitele teistele ehitusfirmadele või ehituskauplustele, siis on tegemist reaalsete ehitusobjektidega". Maksuhaldur on analüüsinud OÜ Inforkom Balt poolt AS Betox Group arveldusarvele kantud summade edasist liikumist ja tuvastanud, et raha on edasi liikunud just eelmainitud viisil. Kaebaja võimalikule osalemisele pettuseskeemis ja AS-le Betox Group arvete alusel tasutud summade osalisele tagasisaamisele viitab ka A. G. protokollitud selgitus 09.10.2007, kus OÜ-s Inforkom Balt kurjeer-mänedžerina töötanud isik kirjeldas oma ülesannet 2 korda kuus oma autoga Venemaale (Moskvasse) sularaha vedada. Jääb arusaamatuks, miks oli vaja raha ülekandmiseks teha selliseid kulutusi ja pingutusi, kui kõike oleks saanud korraldada ka pangaülekannetega. Maksumenetluses kinnitas OÜ Inforkom Balt juhatuse liige O. T., et AS Betox Group oli vedaja ja vedajate puhul kontrollitakse, kas nad on käibemaksukohustuslased ja maksujõulised. Samuti kinnitas ta 23.05.2007 seletuses, et AS Betox Group sai vedajaks juhuslikult pakkumise teel. Nad ei kontrollinud transportvahendite olemasolu, kuid kaebaja esindaja külastas AS Betox Group kontorit. Lepingu allkirjastamine toimus kaebaja kontoris Peterburi tee 81. Samuti viitab AS Betox Group just vedajana käsitlemisele järgmine tema seletus: „Ekspedeerimine tähendab vahendame transpordifirmade tegevust, otsime transportijaid mitmesugustele veostele“. Konkreetselt AS-ga Betox Group tegelenud logistik-ekspediitor M. T. aga selgitas 13.09.2007 maksuhaldurile, et ta ei tea, kas AS Betox Group üldse omas oma transporti või rentis autosid ja kes tööd tegid. Tehingupartneriga suhtles vaid telefoni teel, isiku nime ei mäletanud. M. T. väitel AS Betox Group ise helistas talle ja pakkus veoteenuste osutamist. Seega oli veoteenuse pakkuja väidetavalt kaebajale varem tundmatu, kelle kohta polnud teada isegi veovahendite olemasolu, kuid ometi seda ei kontrollitud. Samas ilmneb V. Ž.´i selgituste protokollist 08.05.2007, et ta ei tunne T. fotot vaadates seda isikut ja ta ei ole temaga tehinguid teinud. Arvetega võis tegeleda A. V.. Ka väidab ta vastupidiselt kaebaja esindajale, et tellijad leidsid ise neid. Kuigi protokollist ei ilmne, kumba T.t silmas peeti, jääb see mitteäratundmine ja asjaolu, et V. Ž. ei teadnud kedagi OÜ-st Inforkom Balt nimetada, ikkagi kaebaja esindajate seletusi arvestades arusaamatuks. Väidetavalt OÜ-ga Inforkom Balt tegelenud AS Betox Group töötaja A. V. selgitas 23.03.2007, et hoopis V. Ž. tegeles veoteenustega ja tema ei tea, kuidas tellimused vormistati ja kes oli OÜ Inforkom Balt poolne kontaktisik. Need vastuolud ja umbmäärased selgitused viitavad sellele, et kaebaja kas jättis hoolsuskohustuse täitmata või püüavad asjaosalised varjata oma tegelikke suhteid. Alles revisjoniaktis tuvastatud asjaolude survel võttis kaebaja selle kohta esitatud eriarvamuses omaks, et ta oli teadlik, et AS Betox Group vahendab samuti nagu OÜ Inforkom Balt vahendusteenust kaubavedaja ja veotellija vahel. Eeltoodust tulenevalt ei saa rääkida ostja (kaebaja) heausksest käitumisest, mistõttu tal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada konkreetse majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Antud juhul see nii ei ole. Käesolevas haldusasjas on tulumaksu osas ettekirjutuse aluseks mitte puudused kuludokumentides, vaid lõppkokkuvõttes asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Vastavalt Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-34-07 ei pea maksuotsusega tuvastama maksupettust. Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksekohustuse või maksuseadustest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab 4
(8)3-08-1242 maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Antud juhul OÜ Inforkom Balt ei ole tõendanud maksuhalduri ekslikkust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Inforkom Balt apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud, sh apellatsioonimenetluse kulud 31 443,80 krooni. Õige ei ole kohtu seisukoht, et poolte vahel ei ole vaidlust maksuotsuse formaalse õiguspärasuse üle. Kaebuses on leitud, et maksuotsus on tehtud motiveerimisvigadega: puudub faktiline põhjendus, kuna kaebajale määratud maksusumma õiguspärasust põhjendas maksuhaldur teise äriühingu tegevuse kirjelduse ja analüüsiga. Maksuhaldur väidab, et kaebaja pani toime maksupettuse, samas ei ole nimetatud asjaolu millegagi tõendatud. Maksuotsusest nähtub vaid, et AS Betox Group ei saa olla teenuse tegelikuks osutajaks, kuid eeltoodu ei tõenda kaebaja osalemist maksupettuses. Hoolsuskohustuse rikkumisele viitamine on juhul, kui süüks pannakse maksupettuses osalemine, asjakohatu. Kaebaja on tõendanud veoteenuse saamist nii arvete kui lepingutega, samuti kinnitavad seda faktilised asjaolud, nagu veoteenuse edasimüümine ning veoteenuse osutamiseks vajalike autode ja töötajate puudumine. Halduskohus hindas üksnes dokumentaalseid tõendeid, jättes faktiliste asjaoludega arvestamata. Viidates MKS §-le 84 on kohus samas jätnud tehingute tegeliku sisu välja selgitamata. Maksuotsuses ei ole tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest. Õige ei ole kohtu seisukoht, et AS Betox Group tegevuse kohta kogutud tõenditega on ühtlasi tõendatud ka kaebaja osavõtt maksupettusest. Olemasolevad tõendid ei välista võimalust, et kaebaja tellis teenuse heauskselt, kuid isik, kes teenust osutas, kasutas AS Betox Group arve väljastajana. Käesoleval juhul pole tõendatud pettusele viivat seost kaebaja ja AS Betox Group vahel ega raha tagastamist kaebajale. Olukorras, kus on võimalik, et maksumaksja ise langes pettuse ohvriks, ei ole õige nõuda maksumaksjalt pettuses mitte osalemise tõendamist. Kaebaja saab esitada tõendeid üksnes selle kohta, mis kinnitavad teenuse saamist. Kõikide AS Betox Group tehingupartnerite valimatu maksustamine tagantjärele ei ole õiguspärane. Kui maksuhaldur ei aktsepteeri neid ainsaid dokumente, mis on kaebaja käsutuses ega selgita, mida peab kaebaja tegema selleks, et maksuhaldurit maksupettuses mitteosalemises veenda, on tegemist maksuhalduri poolse omavoliga. Sellises olukorras peaks maksuhalduril olema kõrgendatud tõendamiskoormus. Kaebaja ei ole rikkunud hoolsuskohustuse täitmise nõuet. Kaebaja poolt saadud teenus, mida müüdi AS-le A.K.K. ja OÜ-le Gepox Transiit, oli kvaliteetne. Seega ei tekkinud kaebajal kahtlusi teenuse osutaja suhtes. Kaebaja kontrollis AS Betox Group käibemaksukohustuslase numbrit ja tausta. Kaebaja ei olnud teadlik nendest õigusrikkumistest, mida maksuhaldur käesolevaks hetkeks on kogunud. Tehingu näol oli tegemist keskmisest väiksemate ja juhuslikku laadi töödega, mistõttu puudus vajadus õppida tehingu teist poolt põhjalikult tundma. Eesti turul on tavaline, kui veoteenust tellitakse telefoni teel ning arve tasutakse veoteenuse osutaja esindajaga kohtumata. Kaebaja osutab ühes kuus üle saja veose. Halduskohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kolmel AS Betox Group poolt väljastatud arvel oli ekslikult märgitud Paljassaare sadama asemel Muuga sadam. Tegemist ei ole 5
(8)3-08-1242 maksupettusele viitava asjaoluga. Lepingutes oli teenuse osutamise kohad õigesti märgitud. Vastuolu ei ole ka teenuse mahtude osas. Arvetel 241080, 240760, 243000, 245110 ja 242110 suurendati koguseid ühe ühiku võrra, et teenida tulu, kuna teatud vedude puhul ei olnud võimalik veoteenuse hinda müüa kallimalt, kui seda sisse osteti. Olulise tähtsusega ei saa olla ka asjaolu, et V. Ž. ei tundnud talle pildil näidatud isikut ära. Pole teada, kas talle näidati XXXX või M. T. pilti. Kaebaja ei pidanud kontrollima veovahendite olemasolu AS-l Betox Group, sest kaebaja tasus arve alles pärast teenuse saamist ja oma klientide poolset heakskiitmist. Maksupettuses osalemist ei tõenda A. G. seletus. Sularaha viidi Venemaale äriühingule Inforkar kütuse eest. Kaebaja maksis Inforkarile sularahas kokku 929 000 krooni, kuid AS Betox Group tehingute maht oli vaid 333 547 krooni. Seoses tulumaksukohustusega viitas halduskohus ebaõigesti Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-
- Nimetatud lahend käsitles olukorda, kus teenuse saamine ei olnud tõendatud. Käesolevas asjas ei saanud kaebaja aga tulu teenida muul viisil, kui kulutusi tehes AS-le Betox Group tehtud väljamaksete ulatuses. Asjakohane on tugineda Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-52-
- Eksisteerib topeltmaksustamise oht: kaebaja kandis kulusid, mida maksustatakse tulumaksuga summas 333 574 krooni, kuid sama suur summa on toimunud tehingute alusel kajastatud tuluna.
- Maksuhaldur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on õige. Maksuhaldur märgib muuhulgas, et kaebajat ei käsitleta maksupettuse korraldajana, vaid maksupettuses osalejana. Selleks, et teha kindlaks isiku osalemine maksupettuses, ei pea kaebaja ja AS Betox Group vahel olema tihe isiklik seos. Maksumenetluses on kindlaks tehtud, et kaebaja poolt AS-le Betox Group üle kantud summadega käituti viisil, nagu see oli iseloomulik fiktiivsetele tehingutele. Muuhulgas on XXXX ja M. T. ütlustes selles, kuidas sõlmiti AS-ga Betox Group lepingud, olulised vastuolud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Maksuotsuses on leitud, et kaebaja osales maksupettuses. Seega on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja poolt hoolsuskohustuse rikkumisest rääkimine teisejärguline. Hoolsuskohustuse teema omab tähendust üksnes maksupettuse kontekstis. Nimelt võib tavapärase hoolsuse mittejärgimine viidata asjaolule, et kaebaja ei olnudki väidetavast tehingupoolest, tema maksevõimelisusest jms reaalselt huvitatud ning seda just põhjusel, et tehingut tegelikult kaebaja teadmisel ei toimunud. Küll ei saa hoolsuskohustuse rikkumine iseseisvalt maksupettuses osalemist tõendada. Jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-07-2100, kus samuti olid vaidluse all tehingud AS-ga Betox Group, on ringkonnakohus leidnud järgmist: „Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja osales maksupettuses. Selles valguses ei ole määrav, kas ehitusplatsil oli reostunud pinnast, kui palju seda oli ning milliste vahendite arvelt kaebaja selle kõrvaldas. Maksuhaldur on õigesti viidanud Riigikohtu otsusele asjas 3-3-1-34-07, mille kohaselt on maksuhalduril alati õigus kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulude katteks. Olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et väljamaksed tehti teadlikult isikule, kes ei saanud vastavat teenust osutada, tuleb väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotuks. Eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt läheb kohtumenetluses tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele, kes peab tõendama, et vastavaid konkreetseid summasid siiski kasutati kas tervikuna või osaliselt ettevõtluse huvides.“ Eeltsiteeritud lahendi valguses ei ole ka käesolevas asjas määrav, mis vahendite arvelt ja kuidas kaebaja AS-le A.K.K. ja OÜ-le Gepox Transiit lubatud veoteenuse 6
(8)3-08-1242 osutas. Oluline on tuvastada, kas kaebaja tegi väljamaksed teadlikult AS-le Betox Group, teades, et viimane teenust tegelikult ei osuta. Haldusasjas nr 3-07-2100 on ringkonnakohus veel leidnud: „Arvestades AS Betox Group aktiivset tegutsemist nn arvevabrikuna, on olemasolevaid tõendeid kogumis hinnates põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kaebaja kasutas AS Betox Group teenuseid just sellega seoses. On usutav ning tõenäoline, et tasutud summad liikusid kaebajaga seotud isikutele tagasi. Kuna vastavalt V. Ž.i poolt kriminaalmenetluses antud selgitustele ning AS Betox Group konto väljavõtetele võeti summad lõpuks sularahas välja ning ka raha üleandmine nn teenuse tellijale toimus sularahas, ei ole nimetatud väite kinnituseks võimalik vahetuid tõendeid esitada.“ Seega ei ole kaebaja osalemiseks maksupettuses vaja igal juhul tõendada raha tagasijõudmist kaebajale.
- Vaidlust ei ole selles, et AS Betox Group tegutses nn arvevabrikuna, tehes samal ajal ka teatud osas reaalseid tehinguid. Maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et kaebaja poolt ASle Betox Group üle kantud summad liikusid edasi viisil, kuidas V. Ž.i seletuste kohaselt toimus raha väljavõtmine fiktiivsete tehingute puhul. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajal võimalus osutada veoteenust AS-le A.K.K. ja OÜ-le Gepox Transiit, kasutades OÜ-d HSF Ekspedeerimine. Nimetatud äriühingu juhatuse liige on M. T. ning kuni 16.03.2004 oli juhatuse liikmeks ka O. T.. Äriühing tegeleb kaubavedudega,
- aastal oli seal 19 töötajat ning äriühingu kasutuses olid ka vajalikud transpordivahendid. Nii on näiteks AS A.K.K. maksumenetluses selgitanud, et tema pöörduski veoteenuse saamiseks OÜ HSF Ekspedeerimine poole, kuna nimetatud äriühinguga oli olnud varasem koostöö. Kaebajal oli seega võimalik, näidates veoteenuse ostmist AS-lt Betox Group, kuid kasutades teenuse osutamiseks tegelikult nt OÜ HSF Ekspedeerimine vahendeid, viia äriühingust tulumaksuvabalt välja raha, deklareerides samaaegselt nendelt tehingutelt ka sisendkäibemaksu. Eelkirjeldatud maksupettuse skeemi puhul ei ole otseste tõendite esitamine üldjuhul võimalik. Seega on maksuhaldur ja halduskohus põhjendatult hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis, arvestades muuhulgas ka kaebaja vähest hoolsust oma väidetava äripartneri valikul.
- Ringkonnakohus ei tähtsustaks maksuõigusrikkumise tuvastamisel üle väikseid koguselisi erinevusi arvetel või vigasid sadama nime märkimisel. Eksimused on võimalikud ka korrektses ja tavapärases majandustegevuses. Samas on ringkonnakohtu hinnangul olulisema tähtsusega väidetavalt sooritatud tehingute ülimadal kasumlikkus. Kogu tulu, mis kaebaja oma seletuste kohaselt sooritatud tehingutelt teenis, seisnes tehingute koguste suurendamises ühe ühiku võrra, so kokku ca 2000 krooni, kusjuures tehingute koguväärtus oli 333 547 krooni. Seega moodustas tulu 0,6% käibest. Kaebaja väide, et selline majandustegevus on siseriiklikku veoteenuse osutamisel tavapärane, ei ole usutav. Kaebaja majandustegevus seoses autovedudega seisnebki üksnes vahendamises, kuna tal endal puuduvad vajalikud töötajad ja transpordivahendid. Seega ei ole usutav, et kaebaja tegeleb siseriiklike vedude osutamisega (vahendamisega) olukorras, kus tulu praktiliselt ei teki. Arvestades, et kaebaja käitumine oli ühetaoline kõigi AS-ga Betox Group
- aastal sõlmitud tehingute puhul, ei saa kaebaja tegevust põhjendada vajadusega kliendi hoidmise eesmärgil leida kiiresti vedaja hinnaga, mis oli OÜ-ga Gepox Transiit ja AS-ga A.K.K. juba eelnevalt kokku lepitud. Eeltoodule tuginedes võib järeldada, et äritehingud AS-ga Betox Group ei olnud ajendatud tulu saamisest. AS Betox Group ei ole teenuse osutamist kaebajale eitanud. Samas on kõigi asjaosaliste – V. Ž.i, A. V. ning O. ja M. T. seletused lepingute sõlmimise ja tehingute sooritamise osas 7
(8)3-08-1242 vastuolulised. Ringkonnakohus ei hakka vastavasisulist halduskohtu poolt tehtud tõendite analüüsi kordama. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga vaid selles, et kaebaja kahjuks ei saa tõendada T. foto mittetundmist V. Ž.i poolt, kuna tuvastamata on, kelle pilti talle näidati. Samuti pole alust maksupettusega seostada sularaha vedu Venemaale A. G. poolt. Maksuhaldur ei ole tuvastanud seost väljaviidud sularaha ning AS-ga Betox Group tehtud tehingute vahel. Eeltoodu ei lükka aga ümber maksuhalduri ja halduskohtu poolt tõenditele antud üldist hinnangut. 10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Maksuotsuses ei ole kaebaja rolli ja ajendeid maksupettuses osalemiseks küll piisavalt selgelt välja toodud, kuid eeltoodu ei muuda maksuotsust õigusvastaseks. Asjaolu, et kaebaja ise ei saanud veoteenuseid osutada, ei tõenda, et kaebaja vahendas vastavat teenust teiselt äriühingult samas väärtuses, mis on märgitud AS Betox Group arvetel. Lähtuvalt eeltoodust on ka tulumaksu määramine kaebajale põhjendatud. Tõendatud ei ole, et kaebaja kandis kulusid summas 333 574 krooni. Arvestades, et nii maksuhalduri kui ka kohtu hinnangul osales kaebaja maksupettuses, oligi kaebaja üheks eesmärgiks AS-le A.K.K. ja OÜle Gepox Transiit osutatud teenuselt saadud tulu maksuvaba väljaviimine äriühingust. Seega ei ole topeltmaksustamise oht reaalne. Ka juhul, kui maksupettuse eesmärgiks oli vaid tehingutelt sisendkäibemaksu saamine, puuduvad tõendeid, kas ja millises ulatuses kaebaja AS-le A.K.K. ja OÜ-le Gepox Transiit teenuse osutamisel kulusid kandis. Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebajal oli võimalik teenuseid osutada nt OÜ HSF Ekspedeerimine abil, selleks täiendavaid kulusid kandmata. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad ka menetluskulud kaebaja kanda. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 8
(8)