TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1349 Otsuse kuupäev 13.11.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.D. kaebus Tartu Vangla toimingule (dušši kasutamise mittevõimaldamine) Asja läbivaatamise kuupäev 29.10.2008, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.D. kaebus haldusasjas nr. 3-08-1349 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 13.11.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitaja seisukohad A.D. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla toimingut , mis seisneb kaebajale 11.06.2008 Tallinna Vanglast etapist tulles dušši kasutamise mittevõimaldamises ning taotleb toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt on 11.06.2008 A. D. etapeeritud Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ning kaebajale ei võimaldatud kasutada dušši kuigi kaebaja seda soovis. A. D. on taotlenud kohtult tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla poolt kaebajale dušši kasutamise mittevõimaldamine ning kaebaja on soovinud tulevikus esitada Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõude avalduse, kuna vangla on alandanud kaebaja inimväärikust. Kaebuse kohaselt on kaebajat etapeeritud 11.06.2008 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse kella 9.10 kuni 12.00-ni. ning kella 12.00 kuni kella 17.00 oli kaebaja ooteboksis Tartu Vanglas., kaebaja läbis uuesti kontrolli ning kaebajale anti uus vanglariietus. Kaebaja on märkinud kaebuses, et avaldas soovi end pesta dušši all, kuna oli tulnud teisest vanglast ning oli saanud ka uue vangla riietuse, mistõttu tekkis tal vajadus end pesta, kuid vanglaametnik ei ole kaebajale seda võimaldanud. Seega on kaebuse kohaselt vangla rikkunud kaebaja suhtes VangS § 50 lg 2 nõudeid., samas on vanglatöötaja lasknud dušši kasutada teisel kinnipeetaval. Kaebuse täienduses lisab kaebaja, et VangS § 50 lg 2 nõue on vanglale täitmiseks, et kinnipeetav saab hoolitseda oma hügieeni eest ja täita sanitaarsed nõuded. Kaebaja viitab asjaolule, et peale CPT Komisjoni külastamist Tartu Vanglas, keerati S sektoris kambrites olev kuum vesi kinni. Vastustaja (Tartu Vangla) seisukohad: Tartu Vangla seletuste kohaselt on A. D. paigutatud Tartu Vanglas süüdimõistetute eluhoonesse S 6 sektorisse, kus on kinnipeetaval võimalus käia dušši all iga nädala teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuna A. D. toimetati ühest vanglast teise ning ta paigutati sektsiooni, kus sai käia dušši all juba järgmisel päeval peale saabumist Tartu Vanglasse. Tartu Vangla märgib, et kaebaja kambris on olemas kogu aeg külm vesi, mida on võimalik veekeetjaga soojendada ja veekeetja on kaebajal olemas, mistõttu oli kaebajal võimalus end ka samal päeval pesta. VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas , samuti vanglasse vastuvõtmisel, saun, vann või dušš. Nimetatud sektoris saavad kinnipeetavad aga dušši kasutada teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti , seega oluliselt rohkem kui miinimumnõuded ette näevad. Tartu Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukohad: Kaebuse kohaselt peab A.D. õigusvastaseks Tartu Vangla toimingut, et talle ei võimaldatud 11.06.2008 Tallinna Vanglast etapist tulles kasutada dušši. Kaebajal on põhjendatud huvi alus esitada hilisem kahju hüvitamise nõue vangla vastu. Kaebuse esitaja on esitanud Justiitsministeeriumile vaide ning 03.07.2008 vaideotsuse nr. 11-7/1689 kohaselt on jäetud vaie rahuldamata. Antud asjas on kohtu ülesanne kontrollida, kas Tartu Vangla on rikkunud kaebaja suhtes VangS § 50 lg 2 nõudeid. Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla ei ole rikkunud VangS § 50 lg 2 sätet, mille alusel vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel tuleb võimaldada kinnipeetavale saun, vann või dušš. Kinnipeetava isikliku hügieeni küsimus on reguleeritud Vangistusseaduse § 50 sättega, mille lõige 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ja lõige 2 kohaselt vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Antud juhul ei ole tegemist isikuga, kes on äsja vabadusest asunud karistust kandma , mistõttu ei laiene A.D.le VangS § 50 lg 2 säte , et vanglasse vastuvõtmisel tuleb anda isikule sauna, vanni või dušši kasutamise võimalus. Kaebuse esitaja on kinnipeetav alates novembrist 2002, mistõttu laieneb kaebajale säte, et tuleb tagada vähemalt üks kord nädalas sauna, dušši või vanni kasutus. Vastustaja on märkinud, et kaebaja on paigutatud 11.06.2008 Tartu Vanglas süüdimõistetute eluhoone avatud sektorisse S 6 ning nimetatud sektori kinnipeetavad saavad dušši kasutada teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti, seega rohkem kui seadusesäte on vanglat kohustanud, samuti on kaebajal kambris külma vee kraan kasutamiseks ning kaebajal on olemas veekeeduseade, millega saab kinnipeetav ise vett soojendada, et täita esmaseid hügieeninõudeid. Vastustaja on märkinud, et Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on andnud Tartu Vanglale positiivse hinnangu pärast külastamist
- aasta septembris. Kaebaja on märkinud, et kuum vesi on kinni keeratud S sektoris kambrites pärast CPT komisjoni külastamist. Kohus nõustub kaebaja sooviga, et pärast etapeerimist Tallinnast Tartusse on tekkinud vajadus isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks, kuid asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud dušši kasutada, ei ole tegemist vangla poolt VangS § 50 lg 2 nõuete ega kaebaja õiguste rikkumisega. Kaebajal oli võimalus kasutada kambris külma vett või seda veekeeduseadega soojendada ning järgmisel päeval ( 11.06.2008 oli kolmapäev) so neljapäeval oli kaebaja elusektoris kinnipeetavatel dušši kasutamise võimalus. Kinnipeetavatele, keda toimetatakse ühest vanglast teise ei pea koheselt vanglasse vastuvõtmise päeval võimaldama sauna, vanni või dušši. Samuti ei ole tõendatud, et kaebajal oleks erivajadused pesemisvõimaluste järele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Tartu Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes VangS § 50 lg 2 nõudeid ega alandanud kaebaja inimväärikust seoses asjaoluga, et kaebaja ei saanud koheselt Tartu Vanglas dušši kasutada Tallinna Vanglast etapist tulles. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 sätetest lähtuvalt. Kohtukulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks