TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1029 Otsuse kuupäev 28. oktoober 2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Andres Nõgisto kaebus Tartu Vangla direktori

) § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vangistuse kandmise alane õiguslik vaidlus, vangistusõiguse puhul on tegemist aga avaliku õiguse valdkonda kuuluva õigusega, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.

§ 6

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue formaalselt lubatav.

§ 9

lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Vaideotsus on saabunud Tartu Vanglasse A. Nõgistole kättetoimetamiseks 25.04.2008.a (tl 21). Kaebus on kohtus registreeritud 26.05.2008.a (tl 3), seega saab kaebuse lugeda esitatuks tähtaegsena. 7.

§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamine. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära tunnistajate ütlused, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole ilmselgelt põhjendatud ja ei saa kuuluda seetõttu rahuldamisele. 8.Kaebajat on karistatud 24.01.2008.a toime pandud distsipliinirikkumise eest. TVK punkt 5.1, mis sätestab Tartu Vangla E-hoones kinni peetavate isikute päevakava ja mis kehtis 24.01.2008.a on kehtestatud Tartu Vangla direktori 12.07.2005.a käskkirjaga nr 1-3/

1. TVK punkt 5.1 sätestas E-hoones kinni peetavate isikute päevakava, millest nähtub, et äratus oli kell 6.30, hommikvõimlemiseks ja tualetiks on aeg 6.30-6.45-ni, seejärel on hommikusöök ning alates kella 8.00-st kella 9.00-ni viidi läbi hommikune loendus. Kaebaja on nii kaebuses kui kohtuistungil kinnitanud, et ta oli kaebuse esitamise ajaks kandnud 20-ne kuu pikkust eelvangistust. Seega oli ta päevaks, mil toimus vaidlusalune distsipliinirikkumine ca 600 päeva elanud selle päevakava järgi. Kohus möönab, et mingi osa sellest 20 kuust võis kaebaja viibida ka arestimajades eeluuritavana seoses uurimistoimingute tegemisega. Distsipliinirikkumine on toime pandud kell 08.
2. Hommikune loendus algas päevakava kohaselt kell 08.00 Seega loeb kohus kaebaja enda seletusega tõendatuks, et ta oli teadlik sellest, et päevakava kohaselt peab ta kell 08.00 olema lõpetanud muud toimingud, mis võiksid segada või viivitada loenduse läbiviimist ja olema valmis seisma voodi kõrvale, et vangla ametnikud saaksid läbi viia loenduse. Seega ei pea kohus asjakohaseks kaebaja väiteid sellest, kas loenduse algusest sel päeval valjuhääldi kaudu teatati või mitte. Kaebaja oli päevakava reeglite järgi elanud sedavõrd pikka aega, et kohus loeb vaieldamatult tema enda seletusega tõendatuks selle, et kaebaja oli teadlik loenduse algusest kell 08.
3. 5 9.Vaidlus on ka selles, kas vanglaametniku korraldus seista loenduse ajal oma voodi kõrval on seaduslik või mitte. Kohus on seisukohal, et taoline korraldus on seaduslik. TVK punkti 6.2.4 kohaselt on loenduse ajal E-hoones kinni peetav isik kohustatud loenduse ajal vanglaametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma ning seisma voodi kõrval. TVK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVK p 7.1.2 keelab kinnipeetaval segada vanglaametnikke nende teenistuskohustuste täitmisel. 10.Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kaebaja kohtule esitanud tunnistajatena Dmitri Šinakovi, Roman Šogani, Raido Tominga, Vassili Pivovartšuki, Toomas Ude, Nadežda Vahteri ja Jelena Grigorjeva-Pazilina. 11.Kohus ei rahuldanud kaebaja taotlust tunnistajana Roman Šogani, Raido Tominga, Vassili Pivovartšuki ülekuulamiseks, kuna need isikud ei viibinud kaebajaga 24.01.2008.a ühes kambris ja kaebaja oli kaebusele lisanud nende isikute kirjalikud seletused (tl 12-14), mis kajastavad loenduse algusest teatamist valjuhääldi kaudu. Kohus ei pidanud nende isikute ülekuulamist vajalikuks, sest loenduse algusest valjuhääldi kaudu teatamise asjaolud ei ole käesoleva kaebuse õige lahendamise seisukohalt olulised. 12.Tunnistaja Dmitri Šinakovi ütlustest (tl 59) nähtub, et ta oli viibinud kambris 3012 ühe kuu ja et hommikune loendus toimub kella 7.30 kuni 8.30ni ning ta ei ole kuulnud hommikuse loenduse algusest teatamisest. Kaebaja tegi hommikuvõimlemist ja läks dušši alla, sealt välja tulles palja ülakehaga, umbes 10 minuti pärast tuli korrapidaja Grigorjeva, vaatas kambri üle ja kuna tal pretensioone ei olnud lahkus, teine korrapidaja seisis koridoris ja andis oma valvet üle ning käskis kaebajal särgi selga panna, selle peal kaebaja ütles, et tema keha on veel niiske ja et mitte ükski reegel ei käsi tal seda teha. Pärast seda N.Vahter hõikas kellelegi koridoris, et kaebaja on ilma särgita, siis tuli vastus, et teeme ettekande, siis pandi uks kinni ja oli kõik. Keegi sellele rohkem tähelepanu ei pööranud. Tunnistaja arvab, et seda ütles, et teeme ettekande oli Toomas Ude, kuna tundis ta ära hääle järgi, kuna näeb teda iga päev. Tunnistaja Jelena Grigorjeva-Pazilina ütlustest (tl 65) nähtub, et 24.01.2008.a 9-10 sektsiooni kinni peetavatega tegeledes sisenes ta kaebaja kambrisse, kaebaja oli dušši all. Tunnistaja andis korralduse sealt väljuda, kaebaja tuli välja ja rätik oli ümber. Tunnistaja ütles, et kaebaja peab olema korralikult riides ja seisma loenduse ajal voodi kõrval. Kambrisse sisenes veel kontaktisik T.Ude ja andis ka korralduse seista voodi kõrval. Kõigepealt oli korraldus tulla välja dušši ruumist ja seista voodi kõrval, alles siis oli korraldus korralikult riidesse panna. See on loogiline, et sisenedes kambrisse, räägitakse rahulikult ja kui kinni peetav arvab, et see ei ole korraldus, siis see on tema probleem. Ka N.Vahter andis korralduse duši alt välja tulla ja seista voodi kõrvale. Tunnistaja Nadežda Vahteri ütlustest (tl 63) nähtub, et korrapidajad tulevad tööle kella 07.30ks, kõikide korrapidajate vaheline loendus on kell 07.45, kus jagatakse tööpostid ja muu info, kell 08.00 algab kinni peetavate loendus, millest võtavad osa nii vahetust üle andev korrapidaja, kui vahetust vastu võttev korrapidaja. Tunnistaja töökoht on tsoonis, kus asub 6 kaebaja kamber ja iga päev olid arusaamatused. Tunnistaja andis sel päeval J.GrigorjevalePazilinale üle sektsiooni, kaebaja ei olnud voodi kõrval loenduse ajal. Korrapidajate küsimuse peale, kus kaebaja on, öeldi, et dušši all. Korrapidajad käskisid kaebajal välja tulla. Duši all viibimisega takistas kaebaja loenduse läbiviimist, siis kuulis seda T.Ude, ka tema andis korraldusi. Kui kaebaja tuli dušši ruumist välja, hakkas ta kätega vehkima, see võttis aega. Korralduse voodi kõrval seismiseks andsid kaebajale kõik kolm ametnikku. Kaebaja ei allunud viiele korraldusele seista voodi kõrvale. Tunnistaja Toomas Ude ütlustest (tl 61) nähtub, et 24.01.2008.a viibis ta põhisektsioonis ja vestles kinni peetavaga ja kuulis, et seal lähedal käis pikemat aega vaidlus kahe valvuri ja kinni peetava vahel. Tunnistaja läks vaatama ja nägi kaebajat, kes oli just tulnud dušši alt. Tunnistaja andis kaebajale korralduse minna seisma voodi kõrvale. Kaebaja hakkas kätega vehkima ja ei täitnud korraldust. Sellel ajal kui loendus juba käis, viibis kaebaja veel dušši all. Korraldus, mille tunnistaja andis oli kaheosaline, seista voodi kõrval ja katta ülakeha, ülakeha katmine ei puutunud otseselt distsipliini rikkumise asjasse. Tartu Vangla kambri sisustus on selline, et kui väljuda dušširuumist, siis tuleb liikuda, et jõuda voodi kõrvale. Kaebaja voodi jääb paremat kätt. Kaebaja tuli selle asemel, et minna voodi juurde tunnistaja suunas kätega vehkides. Ta tuli kaugemale sellest kohast, kus ta seisma peab. Eelnevatel päevadel oli ka dušši alt väljumisega probleeme, kaebaja ei seisnud loenduse ajal voodi kõrval. Tunnistaja tundis ennast ohustatuna, kui kinni peetav ei allunud korraldusele vaid vehkis kätega ja ei läinud seisma voodi kõrvale. Kohus loeb tunnistajate Jelena Grigorjeva-Pazilina, Nadežda Vahteri ja Toomas Ude ütlustega tõendatuks, et kaebaja takistas vanglaametnikel loenduse läbiviimist optimaalse ajaga, sellega, et viibis ajal, mil loendus oli juba alanud duši all. Saanud korralduse duši ruumist väljumiseks jätkas kaebaja vanglaametnike töö takistamist ja ei allunud viiele korraldusele seista loenduse läbi viimiseks voodi kõrvale. Kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja Dmitri Šinakovi ütlustesse, kuna nendest nähtub tahe õigustada kaebajat. Tunnistaja ütluste kohaselt algavat loendus kell 07.30, mil aga alles algab korrapidajate tööpäev ja mil korrapidajatel ei ole faktiliselt võimalik loendust läbi viia, kuna korrapidajaid instrueeritakse kella 08.00ni. Samas ei nimeta tunnistaja seda kellaaega, mil kaebaja duši alla läks. Päevakava kohaselt on hommikusöök kella 07.00- 08.00ni, kohus ei loe tõenäoliseks, et kaebaja hakkas alles pärast hommikusööki võimlema. Neil asjaoludel loeb kohus usaldusväärsemaks vanglaametnikest tunnistajate ütlused võrreldes Šinakovi ütlustega, kuna vanglaametnike ütlustes ei ole olulistes küsimustes vastuolusid. Kohus ei näe tavapärase kõlbluse ja käitumisnormide seisukohalt mingit põhjendust, miks meesterahvas peaks olema poolpaljas ja kaetud ainult käterätiga, sel ajal kui naisterahvastest riigiametnikud peavad täitma oma teenistuskohustusi selles ruumis. Alates loenduse algusest ei ole kamber enam selliseks ruumiks, mis peaks tagama kinni peetavale privaatsuse sellises mahus. Kinni peetav peab kinni pidama vangla kodukorras sätestatud päevakava ajagraafikust ja tegema hügieenitoimingud selleks ettenähtud aja jooksul. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud on tõendatud ka asjas kogutud teiste kirjalike tõenditega. Vastustaja ei ole rikkunud menetlusnõudeid. Kaebaja poolt välja toodud väidetavad menetlusnõuete rikkumised ei oleks saanud viia kaebaja õigusi rikkuva distsiplinaarkaristuse määramiseni. Neil asjaoludel puudub alus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. 7
4. Kaebaja menetluskulu riigilõivu näol jääb tema enda kanda seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Roby Koik Kohtunik 8