Obsah (6)

§ 8§ 2§ 6§ 10§ 4§ 7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1229 Otsuse kuupäev 31. oktoober 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Pille Pärnpuu kaebus Kaitseväe Ühendatud Õppea

§ 8

kohaselt on koosseisuväline teenistuja isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Ametiülesanded, mille täitmiseks nimetatud käskkiri välja anti ja mida kaebaja on alates 05.11.2007.a KVÜÕA KV SIVAK-is täitnud, on alatise iseloomuga. Pille Pärnpuu loeti ametisse nimetatuks perioodil 01.05.- 31.07.2008.a. Tegelikkuses oli ta käskkirjas nimetatud teenistusülesandeid täitnud juba alates 05.11.2007. Konkreetseks perioodiks (kuni 31.07.2008.

1. a)ametisse nimetamine oli tingitud asjaolust, et ta on rase. Aprillis teatas ta oma rasedusest tööandjale ning andis teada, et kavatseb jääda töövõimetuslehele alates 29.augustist 2008. Tegelikkuses on tegemist alatise iseloomuga koosseisulise teenistuskohaga ning teda oleks tulnud sellele nimetada tähtajatult. Töövestlusel lepiti palgana kokku vahemiku 18 000 - 20 000 krooni kuus (bruto) ning perioodil 05.11.2007.a - 30.04.2008.a maksti talle igakuiselt palgana 19 023 krooni (bruto). 06.06.2008. käskkiri anti välja rohkem kui kuu aega tagasiulatuvusega ning kogu selle aja oli ta täitnud teenistusülesandeid (samu ülesandeid, mida oli täitnud alates 05.11.2007.
2. a)eeldades, et palgatingimused on sellised, nagu oli olnud kokkulepe ja senine praktika. Seega käitus KVÜÕA 06.06.2008.a käskkirja nr 221P andes tema palga suurust vähendades sõnamurdlikult ja õigusvastaselt, määrates kuupalgaks kokku 12 869 krooni. Pille Pärnpuu leiab, et tema olukorra halvendamine ja õiguste rikkumine leidis aset põhjusel, et KVÜÕA KV SIVAK-il puudus pärast tema rasedusest teadasaamist huvi tema õiguspäraseks ametikohale nimetamiseks, kuna peaksid mõne kuu pärast otsima asendaja tema rasedus-ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel olemise ajaks. Kaebuse esitaja leiab, et KVÜÕA KV SIVAK on tema õiguste rikkumise hinnaga kergendanud enda olukorda, mis on õigusriigis absoluutselt lubamatu käitumine. Pille Pärnpuu palub tühistada KVÜÕA ülema 06.06.2008.a käskkiri nr 221P ning kohustada KVÜÕA andma välja uus käskkiri tema ametisse nimetamise kohta järgmistel tingimustel: nimetada Pille Pärnpuu KVÜÕA KV SIVAK koosseisulise raamatupidajafinantsisti (alates 01.03.2008.a oli ametikoha nimetuseks finantsjuht) ametikohale alates 3 05.11.2007.a tähtajatult, palgaga 19 023.- krooni kuus. Kohustada KVÜÕA maksma kaebuse esitajale töötasu alates 01.05.2008.a vähemmakstud summade ulatuses. Kaebuse täienduses taotleb P.Pärnpuu kohustada KVÜÕ maksma talle alates 10.06.2008 palgavahe väljamaksmisega viivitatud aja eest viivist. Avalaiku teenistuse seaduse § 37 lg 4 kohaselt makstakse teenistujale palka palgaseaduses sätestatud korras. Vastavalt palgaseaduse §-le 35 maksab tööandja töötajale palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast. Viivist tuleb maksta alates 10.06.2008, kuna sel päeval pidi ta saama palka maikuu eest. Menetluskulud palub Pille Pärnpuu jätta KVÜÕA kanda. Vastustaja vastuväited 5. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ei tunnista Pille Pärnpuu kaebust ning peab seda tervikuna põhjendamatuks. Avaliku teenistuse seaduse (

) §-de 1 ja 2 koosmõjus on avaliku teenistuse rakendusala piiratud töötamisega riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, kusjuures ametiasutuste loetelu on seadusega ammendavalt kindlaks määratud. See tähendab – avaliku teenistuse suhe ei saa tekkida väljapoole

§ 2lg-tes 2 ja 3 nimetatud ametiasutusi.

Ametnik on

§ 6

lg 1 kohaselt ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.

§ 10

näeb ette, et ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu sätestab üldjuhul vastava ametiasutuse juht, ministeeriumi valitsemisalas asuva ametiasutuse puhul minister. Eelnevast järeldub, et ametniku ametisse nimetamine või valimine eeldab ameti-asutuses ametikoha olemasolu. Juhul, kui ametikohta ei ole, siis ei saa ametnikku ametisse nimetada ning ei teki ka avaliku teenistuse suhet. KVÜÕA koosseis, s.o. ametikohad ja nende arv, on kinnitatud kaitseministri

1. augusti 2002.a. määrusega nr.
2. Seevastu SIVAK-i isikkoosseis, s.o. kaitseväelaste ametikohtade ja avalike teenistujate ametikohtade arv, määratakse kaitseväeteenistuse seaduse § 21 lg 4 alusel kindlaks kaitseväe juhataja poolt. Käesoleval juhul oli tegemist olukorraga, kus SIVAK-is puudus raamatupidaja-finantsisti ametikoht, see oligi põhjus, miks kaebuse esitajaga sõlmiti tööülesannete täitmiseks
3. detsembril 2007.a. töövõtuleping nr. 168/
4. SIVAK-i ülem kolonel Aarne Ermus esitas
5. septembri 2007.a. taotluse Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülemale, paludes luua SIVAK-i struktuuris uusi ametikohti, sealhulgas raamatupidaja-finantsisti ametikoht, alates
6. novembrist
7. Nimetatud taotlus jäi vastuseta, s.o kaitseväe juhataja ei teinud SIVAK-i struktuuris antud taotluse põhjal mingeid muudatusi ega täiendusi. Kaitseväe juhataja
8. jaanuari 2008.a. käskkirjas nr. 54P nähti SIVAK-i struktuuris ette finantsjuhi ametikoht, kuid alles alates
9. aastast. Kaitseväe juhataja
10. veebruari 2008.a. käskkirjaga nr. 155P kinnitati SIVAK-i koosseisutabel alates
11. märtsist 2008.a. ning selles käskkirjas nähti SIVAK-i struktuuris tõepoolest ette finantsjuhi ja vanemraamatupidaja ametikohad, seejuures finantsjuhi ametikoht alates
12. märtsist 2008.a. ning vanemraamatupidaja ametikoht alates
13. aastast. 4 Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 4 lg 1 p 1, § 5 ja § 6 lg 2 p 2 koosmõjus on põhjust väita, et finantsjuht kuulub kõrgemate riigiametnike hulka, kelle ametikohad kuuluvad täitmisele avaliku konkursi korras. Kuna KVÜÕA ei korraldanud kaebuses viidatud ajavahemikul –
14. märtsist 2008.a. kuni
15. aprillini 2008.a. – konkurssi SIVAK-i finantsjuhi ametikoha täitmiseks ning kuna kaebuse esitajat ei nimetatud finantsjuhi ametikohale, siis ei tekkinud seetõttu ka mingit teenistussuhet kaebuse esitaja ja riigi (KVÜÕA kaudu) vahele. Kokkuvõtvalt on alust väita, et kuna SIVAK-is puudus kuni
16. veebruarini 2008.a. (kaasa arvatud) raamatupidaja-finantsisti ametikoht ning kuna alates
17. märtsist 2008.a. loodud ametikoht oli kõrgema riigiametniku ametikoht, mis kuulus täitmisele avaliku konkursi korras, mida ei korraldatud, ei olnud kaebuse esitajal avaliku teenistuse suhet riigiga (KVÜÕA kaudu).
18. Ühtlasi on ebaõiged kaebuse väited, et „tegelikkuses on tegemist alatise iseloomuga koosseisulise ametikohaga ning teda oleks tulnud sellele nimetada tähtajatult.“
19. detsembril 2007.a. allkirjastatud töövõtulepingust nr. 168/2007 tulenevad ülesanded ja KVÜÕA ülema
20. juuni 2008.a. käskkirjas nr. 221P nimetatud tööülesanded ei ole kattuvad. Käskkirjas nähakse kaebuse esitaja kui koosseisuvälise raamatupidaja tööülesanneteks muuhulgas ette arvete konteerimine ja KVÜÕA-sse edastamine, SIVAK-i alaeelarve täitmise jälgimine koostöös KVÜÕA finantsistiga, samuti SIVAK-i raamatupidamise algdokumentide registri pidamine. Seevastu töövõtulepingust nähtuvad teistsugused tööülesandeid (näiteks SIVAK-i esindamine ja huvide kaitsmine erinevatel nõupidamistel raamatupidamise ja eelarve valdkonnas, raamatupidamise algdokumentatsiooni koostamine ning kontrolli teostamine raamatupidamis- ja eelarve dokumentatsiooni üle eesmärgiga veenduda, et kõik SIVAK poolsed nõudmised, ettekirjutused ja planeeritu kajastuks reaalselt projektides ja dokumentatsioonis, SIVAK-i raamatupidamise sise-eeskirja projekti koostamine ja kooskõlastamine KVÜÕA raamatupidamises jne). Seetõttu ei saa ka tööülesannete samasusele tuginedes väita, et kaebuse esitajal oli riigiga (KVÜÕA kaudu) teenistussuhe alates
21. novembrist 2007.a. kuni
22. aprillini 2008.a.
23. KVÜÕA ülema
24. juuni 2008.a. käskkiri nr. 221P on antud kaebuse esitaja enda
25. mai 2008.a. avalduse alusel. Avaldusele viidatakse ka vaidlustatud käskkirjas endas. Avalduse kohaselt palus kaebuse esitaja ennast tööle võtta KVÜÕA SIVAK koosseisuvälise raamatupidaja ametikohale alates
26. maist kuni
27. juulini 2008.a. Seega vastab käskkiri koosseisuvälisele ametikoha ja teenistuse tähtaja osas täpselt kaebuse esitaja enda soovile. Kaebuse esitaja palgasoov ei nähtu tema enda avaldusest. Samas kinnitab KVÜÕA, et käskkirjas kindlaksmääratud palk vastab kaebuse esitaja tahtele ning selles lepiti temaga kokku enne käskkirja andmist. Asjaolu, et töövõtulepingu alusel maksti kaebuse esitajale suuremat palka kui käskkirja alusel, ei anna kaebuse esitajale õigust nõuda, et talle ka pärast töövõtulepingu kehtivuse lõppu (on selge, et töövõtulepingu kehtivus lõppes pärast käskkirja andmist) sama suurt palka makstaks. Kaebuse esitaja palga vähendamine on seotud ka sellega, et kaebuse esitaja teenistusülesannete maht on väiksem võrreldes töövõtulepingus kokkulepitud tööülesannete mahuga. KVÜÕA esitab võrdlusena palga suuruse, mille oleks saanud kaebuse esitajale määrata koosseisuvälisele ametikohale nimetamisel
28. a. sügisel. Kaebuse esitajaga
29. detsembril 2007 sõlmitud töövõtulepingus fikseeritud palga (19 023 krooni) ja
30. a 5 palgajuhendi järgse palga (12 010 krooni) võrdlusest nähtub, et kaebuse esitaja tulu olnuks koosseisuvälisel ametikohal tegutsedes oluliselt väiksem. Suurem tulu oli üks põhjus, miks kaebuse esitaja soovis töövõtulepingulist suhet, lisaks oli kaebuse esitaja väga rahul sellega, et ta ei pidanud konkreetsetel kellaaegadel asutuse juures tegutsema – oluline oli vaid töövõtu ülesannete täitmine. Samas töövõtu ülesanded olid koosseisuvälise teenistuskoha ülesannetest mahukamad, sellest ka tasu erisus. Peame täiendavalt märkima, et puudub kaebuse esitaja tahteavaldus 2007.a sügisest asumaks teenistusse koosseisuvälisel ametikohal.
31. Isiku ametisse nimetamine on ametisse nimetamise õigust omava isiku kaalutlusõigus haldusmenetluse seaduse ( HMS) § 4 lg 1 mõttes. Ametisse nimetamise õigust omav isik on pädev otsustama, kas ta täidab mingi ametikoha või mitte. Mitte keegi, sealhulgas kohus, ei saa astuda kaalutlusõiguse alusel tegutseva haldusorgani asemele ning kohustada teda andma mingit konkreetset haldusakti või sooritama konkreetset toimingut. Seetõttu ei ole juba esimene tingimus, mis on kohustamiskaebuse rahuldamiseks nõutav, käesoleval juhul täidetud. Samuti,

-ist ega ühestki teisest seadusest ei tulene, et isik võiks nõuda enda mingile ametikohale nimetamist (ainsaks erandiks on ilmselt õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametniku õigus teenistusse ennistamisele, kuid sellisel juhul taastub kord juba tekkinud teenistussuhe endistel tingimustel, mitte ei alga uus teenistussuhe). Isiku ametisse nimetamisel kindlaksmääratavad teenistus-tingimused (ametikoht, ametiülesanded, teenistustähtaeg, palga suurus, võimalikud lisatasud jne) määratakse kindlaks ametisse nimetamise õigust omava isiku ja ametisse nimetatava isiku vahelisel kokkuleppel. KVÜÕA on seisukohal, et Pille Pärnpuu kaebus on kõikide taotluste osas (s.o. nii teenistussuhte olemasolu tuvastamine ajavahemikul

1. novembrist 2007.a. kuni
2. aprillini 2008.a., KVÜÕA ülema
3. juuni 2008.a. käskkirja nr. 221P tühistamine ja uue, teenistusse võtmisele suunatud käskkirja väljaandmiseks kohustamine ning vähemmakstud palga osas ja viivise maksmiseks kohustamine) põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus on seisukohal, et Pille Pärnpuu kaebus ei kuulu rahuldamisele. I Avalik-õigusliku suhte tuvastamine
4. P.Pärnpuu palub avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamist tema ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste vahel perioodil 05.11.2007 kuni 30.04.
5. Kaebaja leiab, et kuigi temaga sõlmiti 14.12.2007 töövõtuleping perioodiks 05.11.2007 kuni 31.01.2008, mille tähtaega kahel korral muudeti, oli sisuliselt tegemist avalik-õigusliku teenistussuhtega ja teda tuleb lugeda alates 05.11.2007 avalikuks teenistujaks.

§ 4

kohaselt on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama seaduse § 5 järgi jagunevad teenistujad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik (

§ 6

lg 1), abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja (

§ 7

) ja koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud 6 ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu (

§ 8). 10.

Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditega, samuti poolte seletusega ei ole leidnud tõendamist, et kaebuse esitaja oli tegelikult perioodil 05.11.2007 kuni 30.04.2008 teenistussuhetes KVÜÕA-ga, vaid tegemist oli töövõtulepingust tuleneva lepingulise suhtega. P.Pärnpuu ei olnud ajavahemikul 05.11.2007 kuni 30.04.2008 ei ametisse nimetatud ametnik, ei abiteenistuja ega koosseisuväline teenistuja, vaid temaga oli sõlmitud töövõtuleping. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud juhul on kaebuse esitaja 14.12.2007 sõlminud KVÜÕA ülemaga töövõtulepingu, selles on loetletud ülesanded, mida töövõtja peab tegema, on märgitud nii tellija kui töövõtja kohustused ja saadav tasu. 14.12.2007 sõlmitud töövõtulepingut on kahel korral muudetud, sealhulgas on antud lepingut veebruarikuus 2008 pikendatud kuni 1.augustini 2008 (tlk.10).

1. Teenistussuhte määratlemise juures on oluline kindlaks teha, milline on olnud poolte tahe ja käitumine nii tööle asumisel kui edaspidisel ajal. Nähtuvalt esitatud materjalidest on kaebuse esitaja sõlminud 14.12.2007 KVÜÕA-ga töövõtulepingu tähtajaga 05.11.2007 kuni 31.01.2008.a. Selle lepingu lisadega 1 ja 2 on kahel korral, veebruaris 2008 (kuupäev puudub) ja 01.03.2008 lepingut muudetud. Nii lepingul kui mõlematel lisadel on P.Pärnpuu allkiri, ehk ta on olnud lepingu tingimustega nõus. Seejuures on kaebuse esitaja andnud nõusoleku veebruarikuus sõlmitud lepingu lisas tingimusega, et töövõtulepingu järgsete tööde teostamise lõppkuupäevaks on 01.august 2008.a. Lepingu tingimustega nõustumise kohta on P.Pärnpuu andnud oma allkirja. Seega on kaebuse esitaja olnud teadlik ja nõus lepingu tingimustega ja seda mitte ühel korral, vaid pikema aja jooksul, andes seejuures veebruarikuus nõusoleku lepingulisteks suheteks tööandjaga kuni augustikuu lõpuni. Ka kohtuistungil andis kaebaja seletuse, et ta oli sel ajal nõus töövõtulepinguga, uskudes, et riigisaladusele juurdepääsuloa saamisel nimetatakse ta ametisse raamatupidaja-finantsistiks. Seega oli P.Pärnpuu teadlik ja nõus töövõtulepingu sõlmimisega, selle tingimustega ja kehtivusega ning ta täitis lepingust tulenevaid kohustusi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebajat sunniti töövõtulepingut sõlmima või et ta ei saanud aru sel ajal, mida töövõtuleping tähendab. Nagu märgitud, oli kaebaja kogu töövõtulepingu kehtivuse ajal teadlik, et ta ei ole tööandjaga teenistussuhetes. Kaebuse esitaja oli teadlik ja aktsepteeris seda, et teda ei saa ametisse nimetada enne kui talle antakse riigisaladusele juurdepääsu luba, samuti pidi kaebaja olema teadlik, et tegelikult ei olnud KV SIVAK-s sel ajal üldse raamatupidajafinantsisti ametikohta olemas. Asjaolu, et riigisaladusele juurdepääsu loa saamine ei toimunud loodetud aja jooksul, samuti see, et Kaitseväe juhataja ei andnud SIVAK koosseisu raamatupidaja-finantsisti ametikohta KVÜÕA poolt taotletud ajal, ei tähenda, et kaebuse esitajat saaks lugeda teenistujaks kogu töövõtulepingu kehtivuse ajal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja oleks lepingu kehtivuse ajal taotlenud tema nimetamist ametnikuks avaliku teenistuse seaduse alusel või muul moel vaidlustanud töövõtulepingu sõlmimist. Kaebuse esitaja on leidnud, et ta oli tegelikult avalikus teenistuses alates 05.11.2007 alles peale seda, kui töövõtuleping lõppes ning kui ta nimetati KVÜÕA ülema käskkirjaga 06.06.2008 ametisse koosseisuväliseks raamatupidajaks ja seda väiksema palgaga, kui senini töövõtulepingu alusel maksti. Kaebuse esitaja on kaebuses ka ise märkinud, et kuna ta on rase, jääks teenistussuhte olemasolu tuvastamata jätmisel ta ilma olulistest sotsiaalsetest 7 tagatisest (avaliku teenistuse staaž töövõimetuslehel, rasedus- ja sünnituspuhkusel ja lapsehoolduspuhkusel viibimise perioodil ning sellest tulenevad hüved). Seega leidis kaebuse esitaja alles siis, et ta täitis senini tegelikult ametniku ülesandeid ja oli avalikus teenistuses, kui tema olukord muutus (rasedus) ning seoses sellega oleks soodsam, kui tema varasem töösuhe asenduks teenistussuhtega.
2. Et poolte vahel oli sisuliselt tegemist teenistussuhtega, mitte lepingulise suhtega, ei tõenda ka lepingus kokkulepitud töövõtja ülesannete iseloom, kas need omasid alatist või ajutist iseloomu. Nii näeb VÕS § 635 lg 1 muuhulgas ette, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus on märgitud ülesanded, mida töövõtja peab täitma. Millise täpsusega töö tulemus või kohustused märgitakse lepingusse, on poolte kokkuleppeline küsimus. Antud juhul on esitatud ka igas kuus vormistatud töö üleandmise-vastuvõtmise aktid, millega pooled on kinnitanud, et töövõtulepingus võetud ülesanded on täidetud. Arvestades eeltoodut jääb taotlus avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks kaebuse esitaja ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse vahel perioodil 05.11.2007 kuni 31.04.2008 rahuldamata. II KVÜÕA ülema 06.06.2008 käskkirja nr 221P
3. P. Pärnpuu palub tühistada KVÜÕA ülema 06.06.2008 käskkiri nr 221P ja kohustada KVÜÕA andma välja uus käskkiri tema ametisse nimetamise kohta raamatupidaja-finantsisti ametikohale alates 05.11.2007 tähtajatult kuupalgaga 19 023 krooni. KVÜÕA ülema 06.06.2008 käskkirjaga nr 221P on P. Pärnpuu nimetatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskuse koosseisuväliseks vanemraamatupidajaks ajavahemikul 01.05.-31.07.2008.a. kuupalgaga 12 869 krooni. Käskkirja aluseks on märgitud isiklik avaldus 27.05.
4. Kaebaja märgib, et tegelikult on tegemist alatise iseloomuga koosseisulise teenistuskohaga ning teda oleks tulnud sellele nimetada tähtaegselt.
5. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on õigustatult välja toonud asjaolu, et tegelikult on käskkiri P. Pärnpuu ametisse nimetamise kohta välja antud tema enda avalduse alusel. Nii on P. Pärnpuu 27.05.2008 esitanud KVÜÕA ülemale avalduse, milles palub teda tööle võtta KVÜÕA KV SIVAK koosseisuvälise vanemraamatupidaja ametikohale alates 01.05 kuni 31.07.2008 (tlk.70). Seega on kaebaja omakäeliselt allkirjastanud ametisse nimetamiseks avalduse, näidates selles ära ka täpse ajavahemiku. Seega on ka antud juhul kaebuse esitaja ise avaldanud soovi koosseisuvälise raamatupidaja ametikohale nimetamiseks, olles avalduse esitamisel ise nõus selle tagasiulatuva tähtajaga. Kuna vaidlustatud käskkiri vastab kaebaja avaldusele, võib järeldada, et käskkirja tühistamist taotleb kaebaja seetõttu, et tema palk vähenes senise töövõtulepingu järgselt saadu 19 023 kroonilt 12 869 kroonile. 27.05.2008 avalduses ei ole palga osas taotlust märgitud. Ei selgu ka, kas ja kuidas pooled enne käskkirja andmist palga osas kokku leppisid, kuigi kaebaja selgitas kohtus, et SIVAK ülemaga oli selles osas pikki vestlusi. Samas märgib kohus, et asudes teenistusse kas koosseisulise ametnikuna või ka koosseisuvälise ametnikuna, ei saa eeldada, et ametisse nimetamise korral jäävad kehtima samad tingimused, mis olid kokkulepitud töövõtulepinguga. Võlaõigusest tuleneva lepingu puhul sõltub töötasu suurus täielikult poolte kokkuleppest. Ametisse nimetamise korral tuli tööandjal lähtuda mitte kokkuleppelisest palgast vaid tuli lähtuda palgajuhendist, mille kohaselt on koosseisulise vanemraamatupidaja palgaks saadud 12 869 krooni. Vastustaja on 8 esitanud ka võrdlusena palga suuruse, mille oleks saanud kaebuse esitajale määrata koosseisuvälisele ametikohale 2007 a. sügisel nimetamise korral - vanemraamatupidaja palk 12010 krooni ja finantsisti palk 14155 krooni. Puuduvad ka andmed, et teisi koosseisuväliseid ametnikke koheldakse vastustaja poolt soodsamalt kui kaebuse esitajat. Seega ei leidnud kinnitust, et vastustaja poolt 06.06.2008 käskkirjas märgitud palk on määratud õigusvastaselt ja väiksemas summas kui oli kokku lepitud. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka kaebaja taotlus kohustada KVÜÕA maksma kaebajale töötasu alates 01.05.2008 vähemmakstud summade ulatuses ning kohustada välja maksma viivitatud aja eest viivist palgaseaduse § 35 alusel. Kuna kohus ei tuvastanud avalik-õigusliku suhte (teenistussuhte) olemasolu kaebaja ja KVÜÕA vahel ajavahemikul 05.11.2007 kuni 30.04.2008 ning ei tunnista KVÜÕA ülema käskkirja 06.06.2008 nr 221P õigusvastaseks, ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus kohustada vastustajat nimetada ta KVÜÕA KV SIVAK koosseisulise raamatupidajafinantsisti ametikohale alates 05.11.2007 tähtajatult palgaga 19 023 krooni kuus. III Kohtukulud.
6. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja KVÜÕA on esitanud taotluse välja mõista kaebuse esitajalt menetluskulud (õigusabikulud) summas 27 464.50 krooni HKMS § 92 lg 10 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on antud juhul seisukohal, et vastustaja poolt kantud õigusabikulude väljamõistmine füüsilisest isikust kaebuse esitajalt avaliku võimu kasuks oleks äärmiselt ebaõiglane. Arvestades asjaoluga, et KVÜÕA-s on juristi ametikoht olemas, kaebaja väitel on ka KV SIVAK-s kaks juristi, olid vastustaja enda ametnikud pädevad kohtule vastama ja vastustajat kohtus esindama. Riigikohtu halduskolleegium on mitmetes lahendites väljendanud põhimõtet, et üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata välist õigusabi. Kui avaliku võimu kandja on pidanud vajalikuks kohtumenetluses välise õigusabi kasutamist, tuleb tal arvestada võimalusega, et ka talle soodsa kohtulahendi korral võidakse kantud kulud jätta avaliku võimu enda kanda. Arvestades eeltoodut jätab kohus vastustaja poolt kantud õigusabikulud vastustaja enda kanda. Eda Muts kohtunik 9