TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1219 Otsuse kuupäev 30.10.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla otsustusele nr. V1-33 14.04.2008 „Taotluse rahuldamata jätmine“. Asja läbivaatamise kuupäev 10.10.2008 , kohtuistung Tartu Vanglas Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Romeo Kalda; Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Rahuldada Romeo Kalda kaebus. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla otsustus 14.04.2008 nr. V1-33 „Taotluse rahuldamata jätmine“, millega keelduti Romeo Kaldale kambrisse lubamast arvuti “Acer“, printer Canon, mälupulk ja TV kaart. Kohustada Tartu Vanglat Romeo Kalda taotlus uuesti läbi vaatama uue otsustuse tegemiseks. (HKMS § 26 lg 1 p. 2) Mõista välja Tartu Vanglalt riigituludesse 80.(kaheksakümmend krooni) krooni riigilõivu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.10.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Romeo Kalda on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla otsustust V1-33 14.04.2008, millega on keeldutud Romeo Kaldale andmast luba elukambris sülearvuti, printeri, mälupulga ja TV –kaardi kasutamiseks. Kaebuses taotleb kaebaja tunnistada nimetatud keeldumine õigusvastaseks ning otsustus tühistada ning teha vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Otsustuses „Taotluse rahuldamata jätmine“ on juhitud kaebaja tähelepanu võrdõiguslikkuse põhimõttele, mis rõhutab, et kõiki samas olukorras isikuid tuleb kohelda ühtemoodi. Vangla seisukohalt ei ole kaebajal ühtki mõistlikku mõjuvat põhjust, miks peaks nimetatud esemed kaebajal olema elukambris. Vangla juhtkonnal peab olema usaldus kinnipeetava suhtes ning vangla direktor peab olema veendunud, et taotletavate esemete omamine ja kasutamine ei too kaasa vangla sisekorraeeskirja rikkumisi. Vangla on märkinud, et kaebaja ei ole varasematest üleastumistest õigeid järeldusi teinud ja on ära kasutanud teiste isikute eksimusi enda huvides. Vangla viitab geelpastaka , CD plaadi, USB juhtme ja „Vangla jälitustegevuse juhendi“ äravõtmisele kaebajalt, mille kaebaja oli saanud juhuse tõttu ning oleks pidanud ise selle tagastama , kuna kaebaja oleks pidanud olema teadlik, et temal kui kinnipeetaval on õigus asju soetada ainult vangla vahendusel. Samuti on vangla oma vastuses „Taotluse rahuldamata jätmine“ viidanud ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt alustatud 31.05.2006 kriminaalasjale, kus kaebajale on esitatud süüdistus raske isikuvastase kuriteo toimepanemises - antud juhul on kriminaalasi Harju Maakohtu menetluses; viidatud on distsiplinaarkaristuse otsusele, mille alusel on kaebajat karistatud mobiiltelefoni, SIM-kaardi , telefonilaadija ja CD plaatide omamise eest.. Vangla on rõhutanud, et tulenevalt VangS §31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval olla vangla direktori või tema määratud isiku loal isiklik raadio, televiisor või muu vaba aja veetmiseks mõeldud ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Vastustaja seisukohalt ei ole vangla ülesandeks mitte ainult õigusrikkumiste avastamine vaid ka ennetamine. Vastustaja on märkinud , et eeldatavasti tahab kaebaja nimetatud esemete kambrisse saamisega kindlustada vanglas kaaskinnipeetavate ees liidripositsiooni. Romeo Kalda taotleb kohtuistungil otsustuse „Taotluse rahuldamata jätmine“ õigusvastaseks tunnistamist ning et kohus kohustaks vanglat uuesti asi läbi vaadata. Kaebaja märgib, et kohus on kord juba haldusasjas nr. 3-07-701 samasisulise otsuse teinud ning vangla on otsinud uusi põhjusi, miks kaebajale keelata esemete omamist elukambris. Vaidlusaluste esemete keelamise proportsionaalsust on kontrollinud erinevad kohtuastmed ja murettekitav on asjaolu, millise ükskõiksusega ning absurdse ettekäändega vangla juhtkond kohtulahendeid ignoreerib. Kaebaja on märkinud ka varasemas kohtuasjas, et vajab arvutit raamatu kirjutamiseks, arvutis on kaebajal religioosne muusika, filmid ja mängud, kaebaja õpib arvuti vahendusel inglise keelt ning arvutis on kaebajal ka kohtudokumendid. Kaebaja on seisukohal, et ta on õiguskuuleka käitumisega ning vastustaja poolt viidatud kriminaalasi ei ole seotud taotletavate esemete kasutamisega. Kaebaja on märkinud, et tal on kambris arvuti olnud ning see on äravõetud põhjusel, et seoses kriminaalasjaga ei ole kaebajat enam õiguskuulekaks peetud. Kaebaja nendib, et läbiotsimise käigus avastati kaebaja kambrist ja võeti ära USB juhe, „Vangla jälitustegevuse juhend“ ja geelpastakas, ei ole kaebaja poolt toime pandud korra rikkumised ning antud asjas on need vangla poolt otsitud põhjused , miks keelduda arvuti, printeri , mälupulga ja TV –kaardi kambrisse lubamist. Tallinna Halduskohtu poolt on tühistatud distsiplinaarkaristuse otsus, millele vangla on viidanud ning kaebaja ei ole vabaajavahendite kasutamisega korda rikkunud, kaebajal puuduvad distsiplinaarkaristused, Pärnu Vanglas on kaebajal kambris lubatud nimetatud esemete kasutamine ning kaebaja ei pea õigeks Tartu Vangla seisukohta, et kaebaja ei ole suuteline arvuti, TV- kaardi, mälupulga ja printeri kasutamisega järgima õigusakte. Tartu Vangla rikub kaebaja suhtes hea halduse, õiguspärase ootuse, seadusest tuleneva õiguse põhimõtteid, kuna mitmel korral on vanglal välja toodud mõjuvaks põhjuseks keeldumise korral erinevad asjaolud. Kaalutlusotsus peab olema põhjendatud ja eesmärgipärane. Tartu Vangla seisukohad Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja tugineb VangS § 15 , mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed ja ained, mis ohustavad inimese või vangla julgeolekut või sobivad eriti vara kahjustamiseks. Vangla on rõhutanud, et tulenevalt VangS §31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval olla vangla direktori või tema määratud isiku loal isiklik raadio, televiisor või muu vaba aja veetmiseks mõeldud ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Vangla direktoril on õigus otsustada, milliseid asju ta kinnipeetavatele kambrisse lubab ja milliseid mitte ning kohtu õigus ei ole seda õigust kitsendada. Vaidlustatud otsustus on välja antud kehtiva õiguse alusel ning sellega kooskõlas , otsustus on proportsionaalne ja menetlusvigadeta. Käesoleval hetkel ei ole R. Kalda piisavalt usaldusväärne selleks, et tema suhtes erandina nii kõrget soodustust kohaldada. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistungil väidab vastustaja esindaja, et kaebaja saab oma arvutit kasutada 2 tundi üks kord nädalas arvutiklassis. Kohtu seisukohad:
- Menetluse varasem käik Asja materjalide kohaselt on Romeo Kalda esitanud Tartu Vanglale taotluse 15.02.2007 nr. T.V.1-1 personaalarvuti „Acer“ (koos televiisori vaatamiskardiga PC TV Cardbus) ja printer Canon kambrisse lubamise kohta. Tartu Vangla on jätnud taotluse rahuldamata 15.03.2007 „Taotlusele vastamine“ põhjusel, et kontoritehnika omamine kaebaja kambris võiks ohustada vangla julgeolekut ning elu- ja olmeruumides puuduvad tingimused kontoritehnika nõuetekohaseks hoidmiseks ning lisaks ei vasta kambrite elektrivarustus kontoritehnikale valmistajatehase poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Kaebaja vaidlustas vangla keeldumist halduskohtus ning Tartu Halduskohtu 25.05.2007 otsusega 3-07-701 tunnistas kohus õigusvastaseks Tartu vangla toimingu , millega keelduti lubamast kaebajale kambrisse arvuti, printer, TV kaart ja mälupulk ning riidepuu ja mõistlikus koguses viirukiküünlad. Halduskohus kohustas Tartu Vanglat kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Kohtuotsus jõustus 18.10.
- Tartu Vangla vastas oma uue otsustusega „Esemete kambrisse lubamise taotluse uus läbivaatamine“ 15.11.2007 keelduvalt isiklike asjade kambrisse lubamise kohta. Tartu Vangla on lubanud sülearvutit ja printerit kasutada kaebajal Tartu Vangla arvutiklassis ning mälupulga ja TV – kaardi väljastamisest keelduti. Kaebaja esitas vaide ning vaideotsuse 21.12.2007 kohaselt rahuldati vaie sülearvuti , printeri, mälupulga ja TV- kaardi osas ning leiti, et tegemist on põhjendamatu keeldumisega, kuna keeldumise põhjused on ebaselged ja asjakohatud. Vaideotsuses on tehtud vanglale ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata. 01.02.2008 on vangla taotluse uuesti läbi vadanud ning jätnud taas taotluse rahuldamata otsustusega „Taotluse rahuldamata jätmine“ nr. V1-
- Vangla on rõhunud võrdse kohtlemise printsiibile, vangla julgeolekule ja üldise õiguskorra kaitsele ning on otsustanud mitte lubada kaebajale kambrisse nimetatud esemeid. Kaebaja esitas taas vaide ning vaideotsusega 11.03.2008 nr. 11-7/667 on rahuldatud kaebaja vaie ning tunnistatud kehtetuks Tartu Vangla direktori 01.02.2008 otsustus V1-33 ning on tehtud ettepanek vanglale asi uuesti läbi vaadata. 14.04.2008 otsustusega nr. V1-33 on Tartu Vangla jätnud taotluse rahuldamata sülearvuti , printeri, TV-kaardi ja mälupulga kambrisse lubamise kohta ning nentinud, et Tartu Vangla ei tea ühtki mõjuvat põhjust, miks Romeo Kaldal peab arvuti ja printer olema elukambris, kui seda võimalust ei ole ühelgi teisel kinnipeetaval. Tartu Vangla on asunud seisukohale, et kaebajal on soov seada end liidripositsioonile ning soov kambris arvutit kasutada annab võimaluse kaebajal hakata kaaskinnipeetavatele teenuseid osutama. R. Kalda on esitanud uue vaide ning vaideotsuse 05.06.2008 nr. 11-7/667 kohaselt on jäetud vaie rahuldamata ning leitud, et Tartu Vangla otsustus on õiguspärane. Vaideotsuses on leitud, et antud juhul on sülearvuti, printeri , mälupulga ja TV- kaardi mittelubamise osas vangla kaalunud olulisi argumente ning otsustus on saadud kaalutlusõiguse tulemusena. Kaebaja on esitanud kaebuse 26.06.2008 Tartu Halduskohtusse vaidlustamaks Tartu Vangla otsustust „Taotluse rahuldamata jätmine“ 14.04.2008 nr. V1-
- Käesolev vaidlus Kohus käsitleb Tartu Vangla otsustust 14.04.2008 nr. V1-33 „Taotluse rahuldamata jätmine“ vangla toiminguna- taotlusele vastamisena. Kaebaja on taotlenud kohtuistungil kaevatava otsustuse õigusvastaseks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist. Antud juhul saab kohus kontrollida Tartu Vangla otsustuse 14.04.2008 vastus nr. V1-33 „Taotluse rahuldamata jätmine“ õiguspärasust ning selle vastavust hea halduse tavale, otstarbekust ning põhjendatust. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kohtulik kontroll diskretsiooniotsustuse puhul on piiratud ning kohus saab kontrollida seda, kas kaalutlusotsustuse tegemisel on esinenud menetlus- või vormivigu. Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt on kaebajalt ära võetud Tartu Vanglasse saabumisel 14.02.2007 sülearvuti ja printer ; mälupulk ja TV- kaart võeti ära 01.03.
- Kaebaja on taotlenud nimetatud esemete tagastamist ning oma elukambrisse kasutamiseks andmist. Asja materjalide kohaselt on Romeo Kalda taotlenud varasemalt (24.12.2003) sülearvutit kambrisse ning Tartu Vangla on kaebajale selle ka võimaldanud. Pärnu Vanglas viibides on kaebaja kasutuses olnud nii sülearvuti kui printer. Kaebaja arvutiprogrammi on kontrollitud ning vastustaja poolt ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et kaebaja oleks arvutiprogrammi kasutamisega rikkunud vangla julgeolekut või sisekorraeeskirja nõudeid. Tulenevalt Vangla Sisekorraeeskirja § 641 p. 10 kohaselt on keelatud esemeks mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Antud juhul ei ole tõendatud asjaolu, et kaebaja sülearvuti kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta, kaebaja sõnutsi on kaebaja arvuti kontrollitud. , mistõttu on kontrollitav kas kinnipeetav on tehnika avanud ning püüdnud sinna seadeid paigaldada , et infovahetust teostada. Kuni pole nimetatud asjaolu tõendatud, ei saa kaebaja kasutuses olnud arvutit pidada keelatud esemeks VSE § 641 p. 10 mõistes. Peale kohtuotsuse jõustumist haldusasjas 3-07-701 on vaidlusaluste esemete kambrisse andmisest keeldutud põhjusel, et kaebaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud, vangla administratsioon on kaotanud kaebaja suhtes usalduse, puudub mõistlik põhjus esemete kambris omamiseks, võrdsuse põhimõte, teatud esemete - USB juhtme, pastapliiatsi ja „Vangla jälitustegevuse juhendi“ juhuslik sattumine kaebaja kambrisse. Kohus jääb endiselt seisukoha (sama seisukoht haldusasjas 3-07-701) juurde, et kui kaebaja kasutusse on kord sülearvuti antud vangla direktori loal soodustusena, peab selle äravõtmine ja kasutusse andmisest keeldumise otsustus olema proportsionaalne ja põhjendatud ning sellel ei tohi olla karistuslikku iseloomu. Eeltoodud haldusasjas on kohus tuvastanud, et kaebaja arvutiprogramm on kontrollitud ning vastustaja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et kaebaja oleks arvuti kasutamisega rikkunud vangla julgeolekut või sisekorraeeskirja nõudeid. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt väljatoodud põhjused kriminaalasja algatamise kohta ja distsiplinaarkaristus, mis on Tallinna Halduskohtu poolt tühistatud (haldusasi 3-07-230), ei saa olla seost taotletavate esemete kambrisse andmisega. Samas ei ole ka vangla põhjendanud, milline seos on arvuti, printeri TV kaardi ja mälupulga omamisega kambris nimetatud asjaoludega. Samuti ei ole põhjendatud vastustaja poolt taotluse rahuldamata jätmise otsustuses , et kuidas on kaebaja süüline käitumine seoses kaebaja kambrist CD plaadi, pastapliiatsi , USB juhtme ja „Vangla jälitustegevuse juhendi“ leidmisega seotud vaidlusaluste esemete mittelubamisega kambrisse. Kohtu andmetel on kaebaja iseseisvalt eraldi haldusasjadena vaidlustanud kaebaja kambrist nimetatud esemete leidmisest tingitud distsiplinaarmenetlust ja võetust. Tulenevalt VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval olla vangla direktori või tema määratud isiku loal isiklik raadio, televiisor või muu vaba aja veetmiseks mõeldud ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Vangistusseaduse § 15 lg 4, mille kohaselt võib keelata vangla täiendavaid aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus loetletud, peab olema tingimuseks , et keelatud ese ja aine ohustab inimese ja vangla julgeolekut või sobib eriti vara kahjustamiseks. Antud juhul ei ole tõendatud, et arvuti , mälupulk printer ja TV kaart on vangla julgeolekut ohustavateks esemeteks. Kohus on seisukohal, et kaalutluse puhul tuleb vangla direktoril negatiivse otsustuse korral põhjalikult motiveerida keeldumine. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole toonud ühtki mõistlikku põhjust, miks temal on vajalik nimetatud esemete kambris omamine. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vaba aja sisustamise ülesandeks on luua vanglas soodne sotsiaalne atmosfäär, sest vaba aja sisustamine peab aitama võidelda monotoonsuse vastu ja aitama kaasa positiivsele suunale. Kaebaja sõnutsi vajab ta sülearvutit võõrkeele õppimiseks, religioosse muusika kuulamiseks, raamatu kirjutamiseks ning kohtudokumentide käsitlemiseks , mis vajab tihedat arvuti kasutamist ning teenib igati VangS § 6 tulenevat vangistuse täideviimise eesmärki. Vastustaja väide, et kaebaja vajab arvutit selleks, et olla kaaskinnipeetavate seas liider või kasutada arvutit raha teenimise eesmärgil, on kohtu arvates ennatlik ja kontrollimata, kuigi vangla seisukohalt kuulub vangla ülesannete hulka ka õigusrikkumiste ennetamine. Mis puudutab Põhiseaduses sätestatud võrdsuse põhimõtet, siis peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral ühetaoline kohtlemine. Antud juhul puudub vanglal vajadus viidata nimetatud põhimõttele, sest iga taotlust tuleb vangla direktoril iseseisvalt käsitleda kaalutledes kõiki asjaolusid Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et otsustus „Taotluse rahuldamata jätmine“ 14.04.2008 nr. V1-33 pole eesmärgipärane ja põhjalik. Antud juhul ei ole vangla oma otsustuses 14.04.2008 „Taotluse rahuldamata jätmine“ suutnud veenda, et diskretsiooni teostades ja negatiivset vastust kaebajale andes, on arvestatud kõiki asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsustuse tegemine peab olema põhjalik kaalutlusotsustus. Eeltoodu alusel kuulub kaevatava vangla toimingu osas kaebus rahuldamisele. Kohus tunnistab vangla toimingu nimetatud esemete mittelubamise osas õigusvastaseks. Kaebaja õiguste rikkumise taastamiseks kohustab kohus Tartu Vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja poolt esitatud taotluse , millega on taotletud vaidlusaluste esemete lubamist R. Kaldale kambrisse. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtukuludest. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest kohtumäärusega 01.07.
- Vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 10 kohaselt tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu 80.- krooni. Kuna kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud, mõistab kohus tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega kuulub Tartu Vanglalt väljamõistmisele riigilõiv 80.- krooni riigituludesse. Kohtulahendiga väljamõistetud riigilõivud kuuluvad kandmisele Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pangas a/a 10220034796011 , viitenumber 2900078525 või Swedbank a/a 221023778606 viitenumber
- Kohtunik Mare Priks