KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-73404 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi O. V. avaldus lapse põlvnemise tuvastami

§ 582

lg 4 sätete alusel on käesolev määrus aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniaktis. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on O. V. avaldus lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Avalduse kohaselt elas O. V. vabaabielu S. T. alates
2. aastast. Kooselust sündis 12.04.1994 tütar V.. 12.05.1994 Ida-Viru Perekonnaseisuametis koostatud sünniakti kanti lapse isana avaldaja sõnade kohaselt S. V. - isik, keda reaalselt ei eksisteeri.
3. aastast elasid avaldaja ja S. T. eraldi. 14.09.2001 S. T. suri. Avaldaja palub kohtul tuvastada, et 12.04.1994 sündinud tütar V. V. põlvneb S. T. Kohtuistung 02.02.2009
4. Kohtuistungil 02.02.2009 jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja selgitas, et soovis põlvnemise tuvastamist kohe pärast mehe surma 2001.aastal, kuid Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaaltöötaja tegi temale selgeks kui keeruline ja võimatu seda tuvastada on, siis loobus sellest sellel korral. Avaldaja palus tunnistajatena üle kuulata J. T. (S. T. ema) ja V. J. (S. T. õde). Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamus
5. Kohtla-Järve Linnavalitsus selgitas kohtule esitatud arvamuses (tl 57) et 26.02.2009 oli avaldaja koos tütre V. V. lastekaitseinspektori vastuvõtul. V. V. kirjutas lastekaitseinspektorile avalduse, et on alati S. T. oma isaks pidanud ja soovib, et isadus oleks tuvastatud pärast tema surma. Lastekaitseinspektorid on seisukohal, et lapse põlvnemise tuvastamine pärast isiku surma on lapse huvides. Kohtuistung 02.03.2009
6. Kohtuistungil 02.03.2009 kuulas kohus üle tunnistajad. Tunnistaja J. T. (S. T. ema) selgitas, et V. V. on tema lapselaps. Vastuväiteid tal avaldaja esitatud põlvnemise tuvastamise avaldusele ei ole. Tunnistaja suhtleb lapselapsega, laps käib oma vanaema juurde, aitab teda. Tunnistaja on tänulik, et lapselaps ja avaldaja teda aitavad.
7. Tunnistaja V. J.(S. T. õde) selgitas, et S. tunnistas V. kui oma tütart. Seda tunnistaja ei osanud täpselt kommenteerida, miks vend oma last enda nimele ei vormistanud. Ekspertiisi teostamise vajadust põlvnemise tuvastamiseks ei ole.
8. Avaldaja O.V.jäi oma avalduse juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, kuulanud äraavaldaja ja tunnistajate seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10. Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest. Vastavalt PkS § 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada (PkS § 42 lg 2).
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Avalduse isiku põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus (

§ 579lg 2).

Avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. (

§ 579lg 3).

1. Avaldaja selgitab avalduses, et lapse sünniakti on kantud lapse isana S. V. avaldaja enda sõnade kohaselt. S. V. nimelist isikut reaalselt ei eksisteeri. Avaldaja esitas Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna tõendi nr PVxxx, mille kohaselt perekonnaseisuosakond tõendab, et V.V. on sündinud vallaslapsena ning isa andmed on sünniakti kantud ema ütluste järgi (tl 31). S. T. elas avaldaja O. V. koos 3 aastat (1993-1996), nende kooselust (kooselu ajal) sündis tütar V. V. (12.04.1994). S.T. pidas V. oma tütreks ning V. V. on S.T. kogu aeg oma isaks pidanud. Kahtlus lapse põlvnemises S. T. ei ole ka S.T. emal (tunnistajana üle kuulatud kohtuistungil) ja õel (tuunistajana ülekuulatud kohtuistungil).
2. Lähtudes

§ 580lg 3 küsis kohus arvamust lapse elukohajärgselt linnavalitsusest.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse (Sotsiaalhoolekandekeskuse) arvamuse (tl 57) kohaselt kirjutas alaealine V.V. avalduse, et on alati S. T. pidanud oma isaks ning soovib, et põlvnemine oleks tuvastatud pärast isiku surma. Sotsiaalhoolekandekeskus on arvamusel, et lapse põlvnemise tuvastamine pärast isiku surma on lapse huvides.

1. Kohtumenetluses väljaselgitatud asjaolude, avaldaja ja tunnistajate seletuste ning tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et tuvastatud asjaolude põhjal võib S. T. pidada 12.04.1994 sündinud V. V. isaks. Kohus tuvastab V. V. põlvnemise S. T..
2. Kohus saadab põlvnemise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. (

§ 582lg 4).

Kohtunik