Obsah (5)

§ 24§ 5§ 23§ 92§ 84

3-09-89 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-89 Haldusasi H.M.΄i kaebus Põllumajandusministeeriumi

) § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

§ 24

lg 1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. 4. Käesolevaks hetkeks ei ole kohus kaebuse osas ettevalmistavaid toiminguid teostanud ega kaebust menetlusse võtnud, kuivõrd kaebus ja sellest loobumise avaldus on esitatud sedavõrd väikese ajavahega (7 päeva). Menetlusseadustiku loogikast tulenevalt ei saa lõpetada menetlust kaebuse osas, mida kohus määrusega menetlusse võtnud ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub vajadus esmalt otsustada kaebuse menetlusse võtmine ja seejärel menetluse lõpetamine. Seda eelkõige argumendil, et kaebuses esinevad olulised menetlusse võtmist takistavad puudused, samas on kaebuse esitaja väljendanud tahet esitatud kaebust mitte menetleda esitades selle kinnituseks kohtule kaebusest loobumise avalduse. Kuivõrd

ei reguleeri olukorda, kus kaebust ei ole veel selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta jäetud ega ka mitte menetlusse võetud ning kaebuse esitaja on esitanud kohtule kaebusest loobumise avalduse, siis tuleb aluseks võtta

§ 5lg 1 koosmõjus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 423 lg 1 punktiga 2. 5.

§ 5

lg 1 kohaselt juhindub halduskohus käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 23lg 5 kohaselt (sama on sätestatud ka Ts

MS § 426 lg 1) kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda.

1. Koos kaebusega on esitatud riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigipoolse menetlusabi andmise tingimused on sätestatud TsMS §-s 181, mille lõike 1 kohaselt antakse menetlusabi, kui 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. Seejuures ei ole riigi õigusabi andmise ainsad kriteeriumid juriidilise hariduse puudumine ja füüsilise isiku majanduslikust seisundist tulenev suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, vaid kohus 2 peab hindama, kas riigi poolt antava õigusabi saamiseks esineb vajadus. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja kohtule esitanud kaebusest loobumise avalduse, kohus on selle vastu võtnud ning kaebuse menetlemist selle tagajärjena ei toimu. Seetõttu on langenud ära vajadus kaebuse esitaja esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas haldusasjas, milleks riigi õigusabi taotletakse. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus kaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuivõrd riigi õigusabi saamiseks puudub vajadus.
2. Tulenevalt

§ 92

lõikest 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd kaebusest loobumise avalduse esitamise hetkeks ei olnud kaebust menetlusse võetud ning ka ükski teine potentsiaalne menetlusosaline ei ole käesolevas haldusasjas toiminguid teinud, siis haldusasjas ei saa olla menetluskulusid tekkinud kellelgi peale kaebuse esitaja enese. Järelikult ei saa olla haldusasjas menetluskulusid, mida kaebuse esitajalt välja mõista. Kaebuse esitaja kanda jäävad tema enda menetluskulud. 8.

§ 84

lg 5 punkti 2 kohaselt, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest. Käesoleval juhul on kaebuselt tasutud riigilõivu 250 krooni, seega enam kui kakssada krooni. Eeltoodust lähtuvalt on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates kooskõlas rahandusministri

1. detsembri
2. a määruses nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ (edaspidi Kord) sätestatuga. Korra § 10 teise lause kohaselt ei esitata originaaldokumenti juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Kohus selgitab, et vastavalt Korra §-le 6 on riigilõivu võtjaks riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär, kes seaduse kohaselt on kohustatud toimingu tegema, seega antud juhul tuleb riigilõivu tagastamise taotlus esitada Tallinna Halduskohtule. Lea Kuuse Kohtunik 3