← Eesti

3-08-251/40

Obsah (11)§ 56§ 40§ 38§ 63§ 64§ 66§ 67§ 5§ 58§ 61§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-2

) §-d 6 ja 40) ei saa kedagi süüdistada ebaseaduslike toimingute tegemises. ARK Jõhvi büroo otsus on haldusakt. Kui selles on tuvastatud kellegi tegutsemine pettusega, siis on sellel teatud juriidiline tähendus. Pettus otsuses toodud kontekstis omab kriminaalõiguslikku mõõdet. Antud juhul on tegemist põhiseaduse §-de 14 ja 22 rikkumisega. 2) Nii ARK Jõhvi büroo otsus kui ka ARK vaideotsus on õiguslikult põhjendamata. Puuduvad nii viited õigusaktidele kui ka sisulised põhjendused (

§ 56lg 1 ja lg 2).

Viide LS § 43 lg-le 1 ei ole õige, kuna see käsitleb juhiloa äravõtmist. ARK Jõhvi büroo otsus käsitleb teooriaeksami tühistamist. Seda tunnistab ka ARK vaideotsuses, kuid ei selgita ega põhjenda, milline norm kuulub kohaldamisele ja mille alusel otsus vastu on võetud. 7. ARK palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) Vaideotsuses ei süüdistatud kaebajat enam pettuse toimepanemises, resolutsiooni tegemisel toetuti tema enda seletusele eksami mittesooritamise kohta. Nii majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid (Eeskiri) § 5 lg 5 ja § 6 lg 4 kui ka LS mõistes tähendab pettus teatud nõuete rikkumist. Seega puudub kriminaalõiguslik mõõde. Vastustajad ei ole süüdistanud kaebajat kuriteos. Nimetatud sätted on ühtlasi aluseks teooriaeksami kehtetuks 2

(8)3-08-251 tunnistamise otsusele ja hilisemale vaideotsusele. Ei ole loogiline, et lubatud on eksami lugemine mittesooritatuks ainult juhul, kui rikkumine avastatakse ekami toimumise ajal. 2) On vähetõenäoline, et keegi teine on registreerinud kaebaja teooriaeksamile ilma kaebaja teadmata. Arusaamatuks jääb, miks esitas kaebaja kuu aega enne teooriaeksami toimumisaega taotluse eksamimaterjalide üleviimiseks Jõhvi bürosse, elades ise Tallinnas või miks kaebaja üldse taotles oma dokumentide üleviimist Jõhvi büroosse, kui ta ei ole soovinud end eksamile registreerida. Samuti jääb arusaamatuks, mis kasu lootis saada seni tundmatu isik, kes 01.09.2007 Jõhvi büroos kaebaja nimel teooriaeksamil osales. 3) Vastustajad ei ole rikkunud

toodud nõudeid.

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ärakuulamata, kui puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Antud juhul oli eksamiklassis kasutatava salvestusseadme abil tuvastatud, et kaebaja ei sooritanud vastavat eksamit. Seda on kaebaja kinnitanud ka ise oma vaides ja kohtule esitatud kaebuses. Ärakuulamise eesmärgiks on õiglase otsuse tegemine, mis oli antud juhul saavutatav ilma kaebajat ärakuulamata. Ärakuulamine ei oleks saanud otsust kuidagi mõjutada ning poleks seega omanud tähtsust.

§ 38

lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosaliselt täiendavate tõendite esitamist, kuid haldusorgan ei ole selleks igal üksikjuhul kohustatud. Samuti on vale kaebaja väide, et ta ei tea mitte midagi selle kohta, mida ARK Jõhvi büroo on uurinud ja kuidas tuvastanud. Selline info on kirjas Jõhvi büroo otsuses. 4) Vastustajate otsuste tühistamine oleks vastuolus kaebuses toodud seisukohtadega.

§ 63lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.

Seetõttu tooks vastavate otsuste tühistamine kaasa olukorra, kus ARK peaks vaidlusaluse teooriaeksami lugema sooritatuks. See ei oleks õige arvestades fakti, et kaebaja ei ole vastavat eksamit sooritanud.

  1. Tallinna Halduskohtu 23.05.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ei sooritanud ARK Jõhvi büroos 01.09.2007 A-kategooria juhtimisõiguse saamiseks vajalikku liiklusteooria eksamit. Samuti puudub vaidlus selles, et keegi isik registreeris end kaebaja nimel sellele eksamile ja sooritas selle. Kuna kaebaja ise eksamit ei sooritanud ning oma väitel ei soovinudki ta sel ajal eksamit teha, siis ei saa Jõhvi büroo otsus eksami kehtetuks tunnistamise kohta iseenesest kaebaja õigusi rikkuda. 2) Eeskiri ei sätesta sõnaselget alust lugeda eksam mittesooritatuks eksamikorra rikkumise tõttu pärast eksamitulemuste teatamist. Tegemist on ilmselgelt õigusakti lüngaga, kuna Eeskirja § 5 lg-test 3 ja 4 ning § 6 lg-st 4 ilmneb määruse andja eesmärk lugeda eksam mittesooritatuks ka isiku puhul, kelle osas on tuvastatud eksamikorra rikkumine salvestise hilisemal ülevaatamisel. LS ei reguleeri küsimust konkreetsemalt, vaid annab majandus- ja kommunikatsiooniministrile volituse kehtestada vastavad nõuded (LS § 28 lg 2). Viide LS § 43 lg-le 1 ei ole õige, kuna reguleerib juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist, mis sama paragrahvi lg 5 järgi tähendab sisuliselt juhiloa äravõtmist. Ka vaideotsuses on asutud seisukohale, et ARK Jõhvi büroo otsuses viidatud LS § 43 lg 1 ei ole nimetatud asjas korrektne. Samas ei ole ka ARK vaideotsuses märkinud, milline on õige õiguslik alus. Kuna õige säte puudub, tulnuks nii ARK Jõhvi büroo otsuses kui ka ARK vaideotsuses põhjendada liiklusteooria eksami kehtetuks tunnistamist Eeskirja § 5 lg-ga 3 ja § 6 lg-ga 4 ning kohaldada analoogiat LS § 43 lg-ga
  2. 3) Samuti saanuks vastustajad juhinduda

sätetest. Vastavalt

§ 64

lg-le 2 otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama.

§ 66lg 1 3

(8)3-08-251 kohaselt õigusvastase haldusakti võib, arvestades

§-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Sealjuures tulenevalt

§ 67

lg 4 p-st 6 ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel või pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena. Otsus liiklusteooria eksami sooritamise kohta kaebaja poolt ei saanud jääda kehtima olukorras, kus kaebaja isegi ei vaidlusta, et ta eksamil ei käinud. Seega on ARK Jõhvi büroo otsus ja ARK vaideotsus küll õiguslikult ebapiisavalt motiveeritud, kuid see ei mõjutanud otsuste lõppjäreldusi ega riku iseseisvalt ka kaebaja õigusi, kuna eksamitulemuse kehtetuks tunnistamise sisuline põhjus (tema poolt eksamil mitteosalemine) oli ja on kaebajale arusaadav ning otsus oma lõppjärelduses õige. Tulenevalt

§-s 58 sätestatust ei saa kaebaja ainult sel põhjusel taotleda nende otsuste tühistamist. Ka tekiks otsuse tühistamise korral absurdne olukord, kus tuleks lugeda vaidlusalune teooriaeksam kaebaja poolt sooritatuks, kuigi ta ise kinnitab, et tema ei ole vastavat eksamit sooritanud ega soovigi, et eksam loetakse tal sooritatuks. 4) Kaebaja väited selle kohta, et ta ei teadnud eksami toimumisest ega ole palunud kedagi enda asemel eksamit sooritada, ei ole usaldusväärsed. Ehkki kaebaja elukohta ei vahetanud, esitas ta millegipärast ARK Harju büroo Saue osakonnale avalduse viia kõik tema autoeksami dokumendid üle Jõhvi büroosse. Kaebaja ei ole usutavalt selgitanud, kuidas see pidi kiirendama või kergendama eksamite sooritamist. Kohe pärast dokumentide üleviimist registreeris keegi end kaebaja nimel 01.09.2007 toimuvale eksamile. Kuivõrd vastustajate sõnul teatatakse eksami aeg taotluse esitanule suuliselt, siis pidi ARK töötaja selles küsimuses võtma ühendust nimelt kaebajaga. On vähetõenäoline, et keegi kolmas isik sooritab eksami kaebaja nimel, ilma et viimane ise oleks sellest teadlik. Arusaamatuks jääb, mis huvi pidi olema kellelgi teisel isikul kaebaja nimel minna eksamit sooritama ja mis kasu lootis saada seni tundmatu isik. Samuti on selgusetu, miks kaebaja üldse oma dokumentide Jõhvi büroosse üleviimist taotles, kui ta ennast väidetavalt eksamile hilisemalt ei ole soovinud registreerida. Neid asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja lasi oma dokumendid viia Eesti teise piirkonda nimelt selleks, et seal oli isik, kes oli valmis tema eest eksamile minema. 5) Ekslik on kaebaja seisukoht, et ARK Jõhvi büroo otsusega on rikutud tema PS §-st 22 tulenevat õigust. Kaebajat ei ole käsitatud kuriteos süüdi olevana enne vastavat kohtuotsust. Kaebaja pettus on antud juhul käsitatav eelviidatud eksaminõuete rikkumisena Eeskirja ning LS § 43 lg 1 ja

§ 67lg 4 p 6 mõttes.

Nimetatud pettus tõi endaga kaasa juriidilise tagajärje – eksamitulemuse tühistamise. Kas kaebaja on sellega toime pannud ka kriminaalkorras karistatava teo, selgub kriminaalmenetluse tulemusena. Lisaks ei viidata vaideotsuses enam kaebaja poolt pettuse toimepanemisele, vaid otsuse sõnastamisel lähtuti tema enda seletusest eksami mittesooritamise kohta. Sõnastuslikud ebatäpsused ei saa olla tühistamisnõude rahuldamise aluseks. Samuti ei taotlenud kaebaja vaides mitte ARK Jõhvi büroo otsuse tühistamist, vaid üksnes otsuses kajastatud asjaolude ümbersõnastamist, mida on vaideotsusega ka tehtud. Neil asjaoludel jääb ebaselgeks kaebaja tahe kohtus kõnealused otsused tühistada lasta. 6) Õige on kaebaja väide, et

§ 40

alusel peab isikule olema haldusmenetluses tagatud kohane ärakuulamise õigus.

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt haldusmenetluse võib läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

§ 5

lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, ning haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Neist sätetest tuleneb, et isiku ärakuulamise õigus ei ole absoluutne õigus, vaid sõltub asjaoludest, haldusorgani valikutest ja tege4

(8)3-08-251 likust vajadusest. Antud juhul ei viidud menetlust läbi mitte kaebaja taotluse alusel, vaid ARK enda initsiatiivil asuti kontrollima eksami salvestist, haldusakt anti seoses nimetatud kontrollimisel ilmnenud asjaoludega. Neid asjaolusid on kirjeldatud ka mõlemas vaidlustatud otsuses. Seepärast ei ole põhjendatud kaebaja väide, et ta ei tea midagi selle kohta, mida ARK Jõhvi büroo on uurinud, mida ja kuidas tuvastanud ning mille alusel otsuses toodud järeldustele jõudnud. Et eksam oli loetud sooritatuks kaebaja poolt, kuid salvestisest ilmnes, et eksami sooritas tema nimel keegi teine isik, siis puudus vajadus eksamitulemuse tühistamiseks võtta kaebajalt seletus või koguda muid tõendeid, kuna lõppjäreldus ei oleks sellest muutunud. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli kaebaja menetluslike õiguste riivega, siis need menetluslikud minetused ei võinud ühelgi juhul mõjutada asja otsustamist. Järelikult ei saa kaebaja sel alusel nõuda sisuliselt ja lõppjäreldustes õigete haldusaktide tühistamist. Ehkki kaevatud otsuste vormilisele küljele saab teha etteheiteid, ei tähenda see, et nimetatud haldusaktid rikuksid kaebaja põhiseaduslikke õigusi. Antud juhul on selge, et haldusaktide motiveeringu puudused ei ole teinud võimatuks ei nendest aktidest arusaamist ega nende sisulise õiguspärasuse kontrollimist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES
  1. O. Burdeinõi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Põhjendused: 1) Vale on seisukoht, et nii õiguslikult kui faktiliselt motiveerimata haldusakt võib kehtima jääda, kuna otsuse lõppjäreldus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Haldusorgan ei tohi õiguses esinevaid lünki ületades väljuda oma pädevuse piirest, samuti peab haldusorgan tuvastama kohased faktid kindlat liiki järelduste tegemiseks. Haldusakti õiguslik põhjendamine on esmane ja peamine allikas, mille alusel akti adressaat saab otsustada, kas haldusorgan tegutseb põhiseadusega kooskõlas ning isiku õigusi rikkumata. Antud juhul ei osanud vastustaja nimetada kohast normi, millele tema haldusakt tugineb. Kohtu poolt pakutud normid lünga ületamiseks ei ole kohased, kuna ei arvesta vastustajate pädevusega ega antud asjas kogutud faktiliste andmetega. Antud juhul on vastustaja suutnud vaid tuvastada, et kaebaja ei sooritanud ise liiklusteooria eksamit, kuid pole suutnud tuvastada midagi muud, isegi mitte seda, kas ja kellele teatati, et liiklusteooria eksamit on võimalik teha 01.09.
  2. Lünga ületamine Eeskirja § 6 lg 4 kasutades ei ole õige, kuna selle sätte rakendamine eeldab, et eksamineerija tuvastaks, kes ja kuidas eksami korda rikub. Antud asjas ei ole teada, kas ja kes tuvastas eksami tegija isiku enne eksami sooritamist ja kuidas oli võimalik kõrvalise isiku eksamil osalemine. Tagajärjed vastustaja tegemata jätmise osas on pandud kaebajale, keda süüdistatakse pettuse toimepanemises. Eksamil mitteviibimist saab lugeda eksamile mittesaabumiseks ja eksam tuleb lugeda mittesooritatuks. Muid järeldusi kogutud faktidest ning olemasolevate õigusaktide alusel teha ei saa. 2) Kohus on vääralt kohaldanud

§-e 54, 58 ja 67. Vaidlustatud aktid ei ole vormivigadega

§ 58

mõistes, vaid antud ilma igasuguse õigusliku ja faktilise põhjenduseta.

§ 67

lg 4 p 6 kohaldamiseks puudub alus, kuna ei ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks esitanud vastustajale valesid või mittetäielikke andmeid. Seega on kohus rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 sätteid, asudes kaebuse lahendamisel ise haldusaktile õiguslikke ja faktilisi põhjendusi otsima. 3) Teooriaeksami sooritamine ei anna iseseisvalt veel õigust autot juhtida või juhilube saada, selleks tuleb sooritada ka sõidueksam ning nende kahe sooritatud eksami koostoimes on võimalik välja anda juhtimisõigus. Sellest tulenevalt on võimalik ebaseaduslik haldusakt tühistada ning võtta vastu õiguspärane haldusakt, mis vastaks tuvastatud asjaoludele ning oleks õiguslikult põhjendatud. Kaebajale jääb arusaamatuks, millise menetluse läbi ja kuidas on 5

(8)3-08-251 tuvastatud, et ta on petja, seetõttu on rikutud põhiseaduse §-e 14 ja 22 – kaebaja ei tea midagi selle kohta, mida ARK Jõhvi büroo on uurinud, mida ja kuidas tuvastanud ning mille alusel otsuses toodud järeldustele jõudnud, ta pole saanud ennast kaitsta ega selgitusi anda, ometi on kaebajat otsuses nimetatud petturiks. Kohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et vaideotsusega on ARK Jõhvi büroo otsuse seda osa muutnud, milles kaebajat on pettuse toimepanijaks nimetatud. Vaideotsusest see ei ilmne ja seda ei kinnitanud ka vastustaja kohtuistungil. Antud juhul ei ole küsimus ainult selles, kas eksamitulemused jäävad kehtima või mitte. Küsimus on selles, et kui eksamitulemused tühistatakse seetõttu, et kaebaja on pettur, siis selleks tuleb läbi viia kohane menetlus, milles käigust ilmneb, kuidas kaebaja petturiks olemine tuvastati ning anda ka kaebajale võimalus oma seisukoha väljendamiseks ja enda kaitsmiseks. Juhul, kui eksam loetakse mittesooritatuks, kuna isik ei viibinud eksamil, siis on tegemist hoopis teise otsusega, mis vastaks ka tegelikule olukorrale. Sellist võimalust kaebaja ette nägigi, kui ta esitas vaide. 4) Kohtu järeldused on vastuolulised, mistõttu on rikutud HKMS sätteid kohtuotsusele esitatavate nõuete osas. Kaebaja poolt dokumentide üleviimine ARK Jõhvi bürosse oli täiesti seaduslik ja õiguspärane tegevus, mida kaebaja on kohtus ka põhjendanud. Sellest ei saa teha järeldust, nagu oleks kaebaja pettuse toime pannud. Juhul, kui dokumentide üleviimine on määrava tähtsusega asjaolu, siis miks ei ole neid asjaolusid vastustaja poolt välja selgitatud. Seetõttu on rikutud kaebaja õigusi kohasele menetlusele ja ärakuulamisele. Nii ARK Jõhvi büroo otsus kui ka vaideotsus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata ning nendes puuduvad viited otsuste andmise õiguslikele alustele. Rikkumine on nii ulatuslik, et toob igal juhul kaasa otsuste tühistamise.
  1. ARK palub vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse muutmata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. Põhjendused: 1) Vaidlustatud Jõhvi büroo otsus on nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. Faktiliseks põhjenduseks oli asjaolu, et kontrollimenetluse käigus selgus kaebaja mitteosalemine eksamil. Õiguslikuks põhjenduseks oli LS § 43 lg
  2. Kaebaja eksamitulemus tuli kehtetuks tunnistada selle normi alusel, kuna nii LS-s kui ka selle alusel antud õigusaktides puudub ainult teooriaeksami kehtetuks tunnistamist reguleeriv norm. Seega on tegemist normatiivse lüngaga, mille täitmise kõige tüüpilisem võimalus on analoogia põhjal tehtud järeldus. Kuna LS § 43 lg 1 eesmärgiks on vältida juhtimisõiguse omandamine pettuse teel ning Eeskirja § 6 lg 4 eesmärgiks on eksamikorra rikkumisel eksamitulemuse lugemine mittesooritatuks, siis oli 08.11.2007 otsuses õigusliku alusena märgitud norm kõige korrektsem reguleerimaks tekkinud faktilist olukorda. Otsuses ei räägitud kaebaja juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamisest, nii otsuse pealkirjast kui ka resolutsioonist on selgelt välja loetav, et kehtetuks tunnistati kaebaja teooriaeksami tulemus, mitte tema juhtimisõigus, mistõttu pidi kaebaja aru saama, et tegemist on analoogia põhjal tehtud otsusega. Eksami tühistamine Eeskirja § 3 lg 7 alusel ei oleks olnud õige. Nimetatud norm reguleerib olukorda, mil eksamile registreerunud isikut üldse eksamiklassis ei viibi ning eksamit ei soorita. Seega tuleb lugeda faktilise olukorraga kõige sarnasemaks Eeskirja § 6 lg
  3. 2) Vastustaja ei ole otsuste tegemisel on pädevust ületanud. Tema pädevus tuleneb Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse põhimääruse § 12 p-st 4, mille kohaselt on ARK-i põhiülesanneteks mh seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimustel juhtimisõiguse peatamine või kehtetuks tunnistamine. 3) Õige on kaebaja märkus, et Eeskirja § 4 lg 8 kohaselt tuvastab eksamineerija juhtimisõiguse taotleja isiku vahetult enne eksamit isikut tõendava dokumendi kontrollimisega, mistõttu võiks arvata, et kõrvaliste isikute eksamil osalemine kellegi teise nimel on välistatud, kuid antud juhul võib eeldada, et vastavas pettuses osalesid ka eksamineerijad. 6
(8)3-08-251 4) Kohus ei ole rikkunud HKMS § 26 lg-t 1, vaid on vastustaja poolt viidatud õigusnorme ja faktilisi asjaolusid analüüsinud ning sellest tulenevalt leidnud, et 08.11.2007 otsus ei kuulu tühistamisele.

§ 67lg 4 p 6 kohaldamiseks on alus.

Viidatud norm ei reguleeri ainuüksi olukorda, mil haldusorganile on esitatud ebaõigeid andmeid, vaid ka olukorda, mil haldusakt on välja antud pettuse tulemusena. 5) Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja viitamine põhiseaduse §-dele 14 ja

  1. Põhiseaduse § 22 reguleerib isiku käsitlemist kuriteo toimepanemises süüdi olevana enne kohtuotsuse jõustumist ning kriminaalmenetlust. Kuriteod on aga karistusseadustiku § 3 lg 3 kohaselt sätestatud vaid karistusseadustikus, mistõttu 08.11.2007 otsuse aluseks olev LS § 43 lg-s 1 sätestatud petmine ei ole kuritegu. Samuti ei ole arusaadav, millisel viisil on rikutud põhiseaduse § 14, kuna kaebaja ei ole peale põhiseaduse § 22 toonud välja teisi põhiõigusi, mida vastustaja on tema arvates rikkunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Käesolevas asjas vaieldakse ka apellatsioonimenetluses selle üle, kas haldusorgan on korrektselt tuvastanud faktilised asjaolud ning milline on õiguslik alus juhtimisõiguse saamiseks vajaliku teooriaeksami tulemuse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja leiab, et eksamitulemuse kehtetuks tunnistamisel tuleb aluseks võtta Eeskirja § 3 lg 7, sest kaebaja pole pettust toime pannud ja keegi pole selle tuvastamiseks ka mingit menetlust läbi viinud. ARK leiab, et õige õiguslik alus on LS § 43 lg 1 koostoimes Eeskirja § 6 lg-ga
  3. Kohus on leidnud, et LS § 43 lg 1 tuleks kohaldada analoogia korras, sest konkreetne säte seaduses puudub. Kohus pidas võimalikuks põhjendada eksami tulemuse kehtetuks tunnistamist Eeskirja § 5 lg-ga 3 ja § 6 lg-ga
  5. Liiklusseaduse § 28 lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami. LS § 43 lg 1 kohaselt tunnistatakse juhtimisõigus kehtetuks, kui isik on juhtimisõiguse saanud pettuse teel või kui talle on juhiluba välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Eeskirja § 3 lg 7 sätestab, et juhul, kui eksamile registreerinud isik ei ilmu eksamile või ta ei ole mitteilmumisest ettenähtud ajal teatanud, loetakse eksam mittesooritatuks. Eksami mittesooritamise põhjuseks märgitakse «eksamile ilmumata jätmine». Eeskirja § 5 lg 3 kohaselt on eksamineeritaval eksami ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist. Eeskirja § 6 lg 4 kohaselt juhul, kui eksamineeritav rikub eksamikorda, katkestatakse eksam ja see loetakse mittesooritatuks. Eksami mittesooritamise põhjus märgitakse juhiloa elektroonilisele taotlusele.
  6. Ringkonnakohus leiab, et liiklusteooria eksami sooritatuks lugemine on käsitletav eelhaldusaktina juhtimisõigust andva haldusakti suhtes, sest sellega tehakse siduvalt kindlaks isiku liiklusteooria alaste teadmiste vastavus juhtimisõiguse saamiseks vajalikele tingimustele. Seepärast ei piisa eksami sooritatuks lugemise järel seisukohavõtust, et eksamit pole sooritatud. Eksami sooritatuks lugemine tuleb tunnistada kehtetuks, vastasel korral kehtib haldusakt edasi koos sellest tulenevate tagajärgedega (

§ 61). Eelnevast tulenevalt ei ole asjakohane viidata eksamitulemuse kehtetuks tunnistamise õigusliku alusena Eeskirja sätetele. 7

(8)3-08-251 14. LS § 43 lg 1 reguleerib juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist. Kuna kaebajale polnud veel juhtimisõigust antud, pole ka sellest sättest võimalik praegu juhinduda. Lisaks on LS § 43 lg 1 näol tegemist rangelt siduva normiga – kui haldusorgan tuvastab pettuse, on tal kohustus juhtimisõigus kehtetuks tunnistada. Selline norm on kaebajale ebasoodsam kui üldnorm

§ 64lg 2, mis näeb haldusorganile ette kaalutlusõiguse haldusakti tühistamisel.

Kaebaja suhtes ebasoodsama normi kohaldamine analoogia alusel pole põhjendatud. Halduskohus on õigesti viidanud

§ 64

lg-le 2, mille kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Kaebaja on nõustunud, et tegemist oli õigusvastase haldusaktiga, sest ta ei teinud tegelikult eksamit ja tema nimel esines eksamil teine isik. Seega võis haldusakti tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui tagasiulatuvalt. 15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eksamitulemuse kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks pole

§-st 58 tulenevalt alust. Kui vormi- ja menetlusvead ei mõjutanud asja otsustamist, ei saa need olla aluseks otsuse tühistamisele. Käesoleval juhul on ilmne, et sama otsus tuleks kohe uuesti välja anda, sest liiklusteooria eksami sooritanuks lugenud haldusakt tuleb igal juhul tühistada – vaieldamatult on tuvastatud, et kaebaja nimel käis eksamit sooritamas seni tuvastamata isik. Ka kaebaja ise on pidanud eksamitulemuste tühistamist lõpptulemusena põhjendatuks. 16. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et haldusakti põhjendused rikuvad tema õigusi akti resolutsioonist sõltumatult. Kaebaja viide haldusaktile, kui võimalikule teda pettuses süüdistavale tõendile kriminaalmenetluses, ei ole põhjendatud. Tulenevalt

§ 60

lg-st 2 on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, kuid akti põhjendustes tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kriminaalmenetluses ei ole haldusakti põhjendustele sellist õiguslikku tähendust antud. 17. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtuotsuse tühistamiseks alust. Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.