Obsah (4)

§ 147§ 146§ 144§ 158

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-43681 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi P. Z.`i va

) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. 16.

§ 147

lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 144

lg 1 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.

1. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse väljamõistmist 04.08.1999.a, 04.09.1999, 04.10.1999, 04.11.1999 ja 04.12.1999.a esitatud arvete järgi (tl 23-36).
2. Seega tuleb kohaldada kehtiva

§ 146

lg 1 kohaselt 3 aastast tähtaega, millest tulenevalt oli hageja nõude aegumistähtajaks 31.12.2002.a, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud kohtule 14.07.2008.a, seega peale aegumistähtaja möödumist. 19.

§ 158

lg1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Hageja on leidnud, et aegumine on katkenud, kuna kostja oma 10.11.2008 vastusega (tl 50) tunnistab nõuet. Samas on kostja nimetatud vastuses viidanud ainult, et ta sõlmis liitumislepingu ja kasutas kuni 1999.a detsembrikuuni mobiilsideteenust. Hageja poolt esitatud võlgnevust ega ka viivisenõuet pole kostja oma vastuses tunnistanud.

1. Aegumise instituut teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning lähtub põhjendusest, et mida rohkem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgniku jaoks kujuneda õigusliku olukorra selgitamine. Et sellist olukorra kujunemist vältida peab 3 võlausaldaja oma nõude esitama õigeaegselt, vastasel korral riskib ta sellega, et ka õiguslikult põhjendatud nõue võib aegumisväite esitamisel jääda rahuldamata.
2. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.
3. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et kui hagi jäetakse rahuldamata seetõttu, et väidetav nõue ons aegunud, ei ole seejuures üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kohus peab siiski vajalikuks märkida et poolte vahel sõlmitud liitumislepingus on kostja aadresssina esmaselt märgitud xxx ja teistkordselt xxx. Seetõttu ei saa antud asjas üheselt väita, et kostja on lepingu sõlmimisel oma elukoha andmed ebaõigesti esitanud.
4. Kuna kostja on esitanud aegumisväite, kohaldab kohus hageja nõude suhtes aegumist ja jätab hagi rahuldamata. VI Menetluskulud
5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
6. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. (TsMS § 174 lg 1). Helgi Vinni Kohtunik 4