lg 1; 436; 438; 440; 441-442 ja 444 lg 1 ja PKS §-st 181 ja 19 lg 3, TMS § 14 lg 2 kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada. Jagada J E ja I E ühisomandis olev kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Hiiu jaoskonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx) asukohaga xxx. Jätta kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Hiiu jaoskonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx) asukohaga xxx J E ja I E kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades (½ + ½). Tuvastada J E ja I E kohustus anda nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Hiiu jaoskonna kinnistusraamatu registriosas nr xxx ühisomanike ja ühisomandi kohta tehtud kande kustutamiseks ja kaasomandi ning kaasomanike kohta sissekannete tegemiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 18.07.2007.a. esitas OÜ S (hageja) hagiavalduse J E (kostja I) ja I E (kostja II) vastu täitemenetluses ühisvara jagamiseks. Koos hagiavaldusega esitati ka hagi tagamise taotlus. Hageja palub kohtul jagada kostjate abikaasade ühisvara – kinnistu asukohaga xxx, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Hiiu jaoskonna uue registriosa nr xxx all selliselt, et kummalegi kuuluks ½ mõttelist osa kinnistust, so J E kuulub ½ mõttelist osa omandist ja I E kuulub ½ mõttelist osa korteriomandist ning teha vastavad kanded kinnistusregistris. Hagi tagamise taotluse kohaselt palub hageja seada kostjatele kuuluvale ühisomandi alusel kinnistule asukohaga xxx, uus registriosanumber xxx, kohtulik hüpoteek summas 152 000 krooni esimesele vabale järjekohale hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 4 põhjal tuleb tagatava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Käesoleval juhul ei saa lugeda kohtuliku hüpoteegi kui hagi tagamise abinõu kohaldamist antud hagi asjaolusid arvestades kuidagi põhjendatuks. Määruskaebuse esitaja põhjenda oma seisukohti alljärgnevalt: 3 1. Kohtuliku hüpoteegi seadmine saab oma olemuselt tagada vaid hagi esemeks oleva rahalise nõude täitmist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 364 põhjal kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile üldisi hüpoteegi kohta käivaid AÕS sätteid. AÕS § 325 lg 1 sätestab, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja) on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seega peaks kohtulik hüpoteek tagama hagi esemeks oleva nõude (rahalise nõude) rahuldamise panditud kinnisasja arvel. Käesoleval juhul ei ole vastustaja poolt esitatud haginõude esemeks mitte rahaline nõue kostjate vastu, vaid hoopiski ühisvara jagamise nõue, mida on oma olemuselt võimatu rahuldada panditud kinnisasja arvel. Kohtuliku hüpoteegi kohaldamise võimalikkusele vaid rahaliste nõuete tagamise eesmärgil, viitab ühesele ka näiteks
lg 2 sõnastus, mille kohaselt kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 10 000-kroonise põhinõude summa puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid. Seega arvestades hagi esemeks olevat nõuet ja hüpoteegi olemust, pole kohtulik hüpoteek käesoleval juhul kuidagi asjakohane ja põhjendatud hagi tagamise abinõu ning tuleks seetõttu tühistada.
lg 1 kohaselt on hagi tagamine õigustatud olukorras, kus tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. On ilmne, et
lg 1 tuleneva põhimõttega peab kooskõlas olema ka valitud hagi tagamise abinõu, s.t. kohaldatud hagi tagamise abinõu peab kindlustama tsiviilasjas tehtava kohtulahendi täitmist. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et olukorras, kus hagimenetluse esemeks on ühisvara jagamise nõue, ei saa kohtuliku hüpoteegi seadmata jätmine mingil viisil takistada ühisvara jagamist, rääkimata selle võimatuks tegemisest. Järelikult puudus käesolevas tsiviilasjas kohtuliku hüpoteegi seadmiseks
Ühisvara jagamise nõude tagamise kohase abinõuna võiks käsitleda
lg 1 p 2 nimetatud keelumärke seadmist, mis sisuliselt tagaks ühisvara säilimise kuni kohtulahendini. Kohtulik hüpoteek aga kinnistu võõrandamist ei keela, mistõttu sisuliselt puudub sellisel hagi tagamise abinõul igasugune puutumus hagi esemega. 2. Kohtuliku hüpoteegi seadmine ühisvara jagamise menetluses on oma olemuselt nõudega mitteseotud kostja suhtes ebamõistlikult koormav abinõu. Isegi juhul, kui mitte arvestada ilmselget fakti, et käesoleval juhul pole vastustaja poolt hagiavalduses esitatud rahalist nõuet, mida saaks AÕS ja
mõttes hüpoteegiga tagada (vastava hagi tagamise abinõu rakendamise ilmne alusetus), oleks ühisvara hulka kuuluva Kinnistu kohtuliku hüpoteegiga koormamine ikkagi äärmiselt ebamõistlik. Nimelt taotleb vastustaja kostjate ühisvara jagamist eesmärgil, et vastustaja saaks rahuldada jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude kostja I vastu. Vastustaja ei oma vastavat rahalist nõuet kostja II vastu. Nagu eelnevalt mainitud, kohaldatakse AÕS § 364 põhjal kohtulikule hüpoteegile hüpoteeki reguleerivaid üldisi AÕS sätteid. AÕS § 343 lg 1 põhjal ulatub hüpoteek kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek koormab kinnistut tervikuna. Seega on hüpoteegiga koormatud ka kostja II osa ühisvarast. AÕS § 356 lg 2 põhjal jääks kinnistu jagamisel jagatud kinnistute suhtes hüpoteek kehtima. Järelikult võimaldaks taoline hagi tagamise meetod vastustajal lubamatult pretendeerida nõude rahuldamisele ka määruskaebuse esitajale kuuluva vara arvel, mis aga väljub ilmselgelt esitatud hagi (s.o. ühisvara jagamise) piiridest. Kuna hüpoteegiga tagatud nõude puhul saab nõuet sundtäitmisele pöörata ka sellise kinnistu omaniku vastu, kes ei ole võlgnik, on antud juhul üksnes hagi tagamise läbi saavutatud olukord, kus kosta II vastutab kostja I suhtes tehtud kohtulahendi täitmise eest. Kirjeldatud olukord on selges vastuolus
lg 4 tuleneva põhimõttega, et kohaldatav hagi tagamise abinõu võib kostjat koormata üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib hageja õigustatud huvisid arvestades põhjendatuks pidada. Antud juhul ei ole hagejal rahalist nõuet kostja II vastu, järelikult on lubamatu kohaldada hagi tagamise abinõu, mis annab hagejale võimaluse taotleda teise isiku suhtes tehtud kohtulahendi täitmist kostja II vara arvel. 20.03.2008.a. vastuse kohaselt hageja ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata (lk 69). 4 Kostja I määruskaebusele ei vastanud. Tallinna Ringkonnakohus oma 03.06.2008.a. määrusega jättis maakohtu 18.07.2007.a. määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (lk 72). Ringkonnakohus leidis, et hagi tagamine käesolevas asjas on põhjendatud, kuivõrd hageja nõude täitmine kostja I vastu täitemenetluses täiteasjas nr 007/2007/57022 on osutunud võimatuks (kohtutäituri 12.06.2007 teade selle kohta, et kohtutäituril ei ole õnnestunud jõustunud kohtuotsuse ja sissenõudja avalduse alusel alustatud täitemenetluses sissenõudja nõuet võlgniku vara arvel täita; lk 5).
lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks mh kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Hageja esitas hagi täitemenetluses kostjate ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Sellise hagi esitamise eelduseks on sama lõike teise lausest tulenevalt asjaolu, et täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel on ebaõnnestunud. Seega on tegemist täitemenetluse seadustikus sätestatud alusel esitatud hagiga ühisvara jagamiseks, mille ainsaks eesmärgiks on varalise nõude pööramine võlgniku osale jagatud ühisvaras ja hagi esitamise eelduseks on asjaolu, et täitemenetluses nõude rahuldamine ei õnnestunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellise hagi tagamiseks on kohtuliku hüpoteegi seadmine sissenõudja rahalise nõude ulatuses kohane hagi tagamise abinõu. Täitemenetluses võlgnikuks mitteoleva määruskaebuse esitaja osale sissenõude pööramine ei ole TMS § 14 lg 2 lubatud, kuivõrd TMS § 14 lg 2 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisomandist. Hageja nõude rahuldamise tulemusena ei teki mitut kinnisasja, hageja nõude rahuldamisel muutub ühisomand kinnistu suhtes kaasomandiks mõttelistes osades. Seega ei kuulu määruskaebuses viidatud AÕS § 356 lg 2 käesoleval juhul kohaldamisele. Eeltulenevalt ei ole TMS § 14 lg-st 2 tulenevalt põhjendatud määruskaebuse väited selle kohta, et kohtulik hüpoteek rikub määruskaebuse esitaja õigusi ja on talle liigselt koormav. Vastuoluline oli määruskaebuse väide, et kohane oleks hagi tagamise abinõuna kostjate ühisvaraks olevale kinnistule keelumärke seadmine. Nimetatud hagi tagamise abinõu oleks määruskaebuse esitajale märgatavalt koormavam, keelates kogu kinnistu käsutamise kohtumenetluse jooksul. Kohtulik hüpoteek kinnistu võõrandamist aga ei piira koormates kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (
21.10.2008.a. ja 12.01.2009.a. toimud kohtuistungitele kostjad ei ilmunud. 12.01.2009.a. kohtuistungil kostja II esindaja märkis, et I E põhimõtteliselt ei ole vastu ühisvara jagamisele. Põhimõtteliselt on võimalik teha kohtulahend, kuid see ei anna kostja I E esindaja arvates hagejale resultaati. Kostja esindaja leiab, et kui tegemist on kinnisasja jagamisega ja kui sellel hüpoteegi pidaja nõusolekut ei ole, siis jäetakse see lahend kohaldamata. 12.01.2009.a. toimunud kohtuistungil taotles hageja esindaja
alusel asja sisulist läbivaatamist ilma istungile ilmumata jätnud kostja J E kohalolekuta. J E le toimetas politsei kätte kohtukutse 01.11.2008 (lk. 108-109). Kohus nõustus hageja taotlusega lahendada asi sisuliselt ilma kostja J E kohalolekuta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Sisuliselt on kostja I E , keda menetluses esindas vandeadvokaat, hagi õigeks võtnud, kui ütles, et ühisvara jagamise nõuet ta ei vaidlusta. Kohtu arvates ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamisel asjakohane tema viide AÕS § 356 lg 1 (lk 49), mille mõtte kohaselt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks nõutav hüpoteegipidaja nõusolek ja kui seda pole, siis kinnisasja jagada ei saaks. Kõnealune kinnistu on koormatud kahe hüpoteegiga: 1 jrk hüpoteek eesti Vabariigi kasuks ja 2 jrk hüpoteek AS KI kasuks. Kui 5 nimetatud isikud kinnistu jagamiseks nõusolekut ei anna, tuleb hageja I E esindaja arvates jätta hagi rahuldamata. AÕS § 356 lg 1 kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks on nõutav hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe. AÕS § 356 lg 2 kohaselt jääb hüpoteek jagamisel tekkinud kinnisasjade suhtes kehtima vastavalt AÕS § 356 lg 1 nimetatud kokkuleppele. Käesoleva hagi on hageja esitanud kohtule täitemenetluses kostjatele kuuluva ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt, mille järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist siis, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel on ebaõnnestunud. Seega on tegemist täitemenetluse seadustikus sätestatud alusel esitatud hagiga ühisvara jagamiseks, mille ainus eesmärk on varalise nõude pööramine võlgniku osale jagatud ühisvaras. Hageja nõude rahuldamisel ei teki mitut kinnisasja, vaid ühisomand muutub kinnistu suhtes kaasomandiks mõttelistes osades. Perekonnaseaduse (PKS) § 181 järgi võib sissenõudja täitemenetluses esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. PKS § 19 lg 3 järgi määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Hageja palub määrata abikaasade vara kindlaks kaasomandi osadena. Seega tuleb vara jätta abikaasade kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. Abikaasade ühisvara jagamisel ja kaasomandi osa määramisel muutub kinnistusraamat ebaõigeks. Seega tuleb kostjate kinnistul ühisomandit kajastavad sissekanded kustutada ja asendada kaasomandi kannetega. Hagejal on õigus nõuda vastavate kannete tegemist. Kinnistusraamatuseaduse § 341 järgi on kinnistusraamatus kande tegemiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Hageja on 27 .aprilli 2007 maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 000 krooni. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda
1 alusel. Hagi tagamise abinõu, milline käesolevas menetluses on hageja taotlusel kohaldatud, tuleb jätta kehtima kuni otsuse täitmiseni. Raivo Einula Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.