lg 1 kohaselt kohustub laenuandja laenulepinguga andma laenusaajale rahasumma ning laenusaaja kohustub selle samas koguses tagasi maksma.
lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu puhul (kui tegemist ei ole majandus- või kutsetegevuses sõlmitud laenulepinguga) maksta intressi vaid juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on Lepingus seda tehtud.
Solidaarvõlgnike puhul võib võlausaldaja tulenevalt
lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal õiguslikult põhjendatud nõue täies võlgnevuse (nii põhivõla, intressi kui viiviste osas) ulatuses kostja vastu.
Lepingu punktis 1.4.
Eelnevast tulenevalt ei saa kohus nõustuda kostja taotlusega lugeda tasutud 80 000 krooni makstuks põhivõla katteks, sest esmajärjekorras kuulus Lepingu kohaselt maksmisele tekkinud viivis, mis oli tasumise hetkeks suurem kui 80 000 krooni (selles vaidlus puudub). Lepingu sätted kohalduvad läbi solidaarvastutuse ka käendajale ning seetõttu on haginõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud Kostja on oma kirjalikus vastuses leidnud, et kohtukulud võiksid jääda hageja kanda. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, ei tugine selline ettepanek seadusel, sest TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Toomas Talviste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.