Obsah (6)

§ 18§ 20§ 22§ 10§ 24§ 4

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 30.jaanuar 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2586 Haldusasi V.S.´i kaebus Tööinspektsioonilt 24 788 krooni välja

) § 18 lg 1 rikkumise. Viidatud sätte kohaselt vaadatakse töövaidlus läbi ja lahendatakse töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul. OÜ Estkonde Interior esindajaks oli 02.10.2006.a. toimunud istungil 01.07.2006.a. antud volikirja alusel personalijuht Tiina Smirnova. Kaebaja arvates oli volikiri tühine, sest 02.10.2006.a. polnud Tiina Smirnoval enam töölepingulist suhet OÜ-ga Estkonde Interior ja seega polnud temal õigust OÜ Estkonde Interior esindada.

1. Kaebaja ei ole nõus ka Tööinspektsiooni 27.11.2008.a. vastuses nr 1-08/5118-1 kaebuse esitaja pöördumisele Tööinspektsiooni poole tooduga. Nimelt on Tööinspektsioon kaebajale teatanud, et töövaidluskomisjoni juhatajal ei olnud alust volikirja õigsuses kahelda ja istungi ajal 02.10.2006.a. oli Angel Andla OÜ Estkonde Interior juhatuse liige ning temal oli õigus volitada Tiina Smirnovat antud töövaidlusasjas. Kaebuse esitaja jääb seisukohale, et 02.10.2006.a. Tiina Smirnovale antud volikiri oli tühine ja töövaidluskomisjoni 02.10.
2. istungil ei olnud tööandja esindajat. Sellega on kaebuse väitel rikutud

§ 18

lg 4, mille kohaselt juhul, kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib töövaidluskomisjon teha otsuse tema kohalolekuta. Kuna Töövaidluskomisjonil ei olnud õigust teha otsust 02.10.2008.a. istungil, sest seal ei osalenud tööandja esindajat ja puudus ka kirjalik avaldus asja läbivaatamiseks ilma tema kohalolekuta, on järelikult on 02.10.2006.a. otsus tühine. 4.Lisaks leiab kaebuse esitaja, et tööandja esindaja volikiri oli menetletavas asjas olulise tähendusega ning töövaidluskomisjoni juhatajal oli kohustus selgitada 02.10.2006.a. OÜ Estkonde Interior esindaja volikirja õigsust.Samuti märgib kaebuse esitaja, et tööandja esitas töövaidluskomisjoni istungil ainult oma kirjaliku seisukoha kaebuse esitajale puhkusekompensatsiooni väljamaksmise kohta, kuid ei esitanud raamatupidamise dokumente 20 461 krooni väljamaksmise kohta ja töövaidluskomisjonil ei olnud õigust lahendada seda küsimust 02.10.2006.a. istungil. Seega on kaebuse väitel asja läbivaatamisel ja otsuse tegemisel töövaidluskomisjon rikkunud lisaks varemnimetatule

§ 20

lg 2,

§ 22lg 2 ja HMS § 6.

5. Kaebuse väitel sai kaebuse esitaja töövaidluskomisjoni 02.10.2006.a. otsuse tühisusest teada 02.11.2008.a.,ent seejärel kohtule hagiavalduse tähtaja ennistamiseks avalduse esitamiseks ei olnud mõtet, sest 02.10.2006.a. OÜ Estkonde Interior likvideeriti . Tööinspektsiooni põhimääruse § 2 kohaselt esindab Tööinspektsioon riiki. RVS § 12 lg 3 sätestab, et füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik –õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et töövaidluskomisjoni otsusega kaebaja kasuks OÜ-lt Estkonde Interior kokku 24 788 krooni väljamõistmata jätmisega on Tööinspektsioon temale tekitanud kahju 24 788 krooni , millise summa palub kaebaja enda kasuks Eesti Vabariigilt (Tööinspektsiooni kaudu) välja mõista

§ 22lg 2, HMS § 6, RVS § 12 lg 3 alusel .

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib halduskohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel muu hulgas ka asjaolu, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
2. Kaebusega taotletakse Eesti Vabariigilt (Tööinspektsiooni kaudu) kaebuse esitaja kasuks kokku 24 788 krooni, s.o. summa, mis jäeti töövaidluskomisjoni otsusega kaebuse esitaja kasuks välja mõistmata OÜ-lt Estkonde Interior, väljamõistmist. Kaebuse esitaja tugineb selle nõude esitamisel Riigivastutuse seaduse § 12 lg-le
3. Kaebuse väitel on Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni 02.10.2006.a otsus õigusvastane , sest tööandja esindaja volitus oli kehtetu ja puudus ka kirjalik avaldus asja läbivaatamiseks ilma tööandja esindaja kohalolekuta, samuti ei selgitatud asja lahendamiseks kõiki tähendust omavaid asjaolusid nõuetekohaselt välja ning töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistmata jäänud summa ulatuses on kaebuse esitajale tekitatud kahju. Seega on kaebuse kohaselt kahju tekitatud töövaidluskomisjoni poolt väidetavalt õigusvastase otsuse vastuvõtmisega. 2
4. Töövaidluskomisjon on haldusorgan haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes ning oma tegevuses on ta kohustatud muude seaduste ja õigusaktide kõrval juhinduma ka HMS-st.Töövaidluse lahendamisel teeb töövaidluskomisjon otsuse, mis on haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes. Töölepingu seaduse (TLS) § 142 lg 1 sätestab, et selle seaduse kohaldamisel töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused alluvad töövaidlusorganile. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (

) § 4 lg-le 1 on individuaalseid töövaidlusi lahendavateks organiteks töövaidluskomisjon ja kohus.

§ 10

lg 1 kohaselt on töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (

) § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise kord ja tingimused. Käesoleval juhul oli tekkinud töösuhtest tulenev vaidlus V.S.i (kaebaja) ja OÜ Estkonde Interior vahel. Kaebaja on vaidluse lahendamiseks pöördunud töövaidluskomisjoni poole ja töövaidluskomisjon on töölepingu seadusest tuleneva vaidluse ka lahendanud. 9.HKMS § 3 lg 1 punktis 1 sätestatu kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sama sätte lõige 2 välistab halduskohtu pädevusest avalik-õiguslike vaidluste lahendamise, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Käesolevas asjas on väidetav kahju tekitatud töövaidluskomisjoni poolt väidetavalt õigusvastase otsuse vastuvõtmisega.

§ 24

lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast ja sama sätte lõige 2 kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Viidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Seega on seadusega sätestatud erikord töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks ja töövaidlusest tulenevate nõuete esitamiseks osas, mis jäeti töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata, mistõttu kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ei kuulu 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja tsiviilasjaks on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Võlaõigusseaduse § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse sama seaduse üldosas sätestatut kõikidele selles seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega kohaldatakse töölepingu alusel töötavatele töötajatele ka võlaõigusseaduse üldosa sätteid ning tegemist on tsiviilasjaga, millest tulenevaid vaidlusi lahendavad TsMS § 9 lg 1 ja

§ 4

lg 1 kohaselt maakohtud või töövaidluskomisjon.

§ 4

lg 4 sätestatu kohaselt on individuaalse töövaidluse lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Riigikohus on otsuses 3-3-1-16-07 punktis 11 sedastanud, et senine kohtupraktika on kohtute pädevuse osas määratlenud, et halduskohtutes lahendatakse ametnike teenistussuhtest tulenevaid vaidlusi ning tööõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamine on üldkohtute pädevuses (vt nt Riigikohtu erikogu

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-3-4-1-01). Kuna tööõigussuhtest tekkinud vaidlused on tsiviilasjadeks, mille lahendamine kuulub maakohtute pädevusse, siis asjaolu, et töövaidluskomisjon on haldusorganiks, ei anna alust tööõigussuhtest tulenevate nõuete esitamiseks Riigivastutuse seaduse alusel ning töösuhte jooksul või selle lõppemisel saamata jäänud töötasu, puhkusetasu või hüvitisi ei saa käsitleda kahjuna selle seaduse tähenduses.
3. Seega töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine ja eeltoodust tulenevate kahjunõuete esitamine töövaidluskomisjoni vastu ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras, vaatamata asjaolule, et töövaidluskomisjon on haldusorgan ja tema poolt töövaidluse kohta tehtud otsus haldusakt, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellise vaidluse la- 3 hendamine kuulub üldkohtu pädevusse . Asjaolu, et kaebaja andmetel on tööandja s.o. OÜ Estkonde Interior likvideeritud, ei muuda vaidlust avalik õiguslikuks vaidluseks ega anna alust nõude esitamiseks Riigivastutuse seaduse alusel.
4. Vastavalt HKMS § 11 lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja teadlik võimalusest pöörduda oma õiguste kaitseks hagiavaldusega Harju Maakohtusse. Lea Kuuse Kohtunik 4