← Eesti

3-08-2401/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.

  1. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2401 Haldusasi V.N.u kaebus Keskkonnaministeeriumi tegevusele. Kaebuse tagastamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja Maa-ameti Tagastada V.N.u kaebus selle esitajale läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 3). Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates
  2. 28.11.
  3. a saabus Tallinna Halduskohtule V.N.u „avaldus“. Avalduse kohaselt pöördus V.N. 27.10.
  4. a Maa-ameti poole avaldusega vahetada talle Saare maakonnas Lümanda vallas Karala külas kuuluv Natura alal asuv Vambola kinnistu metsamaa vastu Harju maakonnas.
  5. Kuivõrd kaebus oli esitatud selle menetlemist takistavate puudustega, jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuselt oli tasumata riigilõiv, samuti puudus taotlus ning kaebust põhjendavad asjaolud. Kohus selgitas kaebajale, et kaebus peab sisaldama taotlust vastavalt HKMS §-le
  6. Samas märkis kohus abistavalt, et kui kaebaja eesmärgiks on vabaneda keelduvast käskkirjast ning vahetada Vambola katastriüksus riigile kuuluva katastriüksuse vastu, mis asub Harjumaal, tuleks tal keelduvast käskkirjast vabanemise osas esitada tühistamistaotlus: tühistada Keskkonnaministeeriumi 29.10.
  7. a käskkiri nr
  8. Samas selgitas kohus, et kui kaebaja soovib, et tema taotlus uuesti läbi vaadataks, tuleb kohtule esitada ühes tühistamistaotlusega ka taotlus ettekirjutuse tegemiseks (kohustamistaotlus). Kui aga kaebaja soovib taotleda Keskkonnaministeeriumi kohustamist vaidlusaluse kinnistu vahetamiseks riigile kuuluva kinnistu vastu, mis asub Harjumaal, tuleb kaebajal märkida, millisel õiguslikul alusel ta vahetamist sellisel kujul nõuab. Kohus selgitas kaebajale määruses, et kohtule tuleb esitada nõuetekohane kaebuse täiendus, milles teatada ning põhjendada millise taotluse ta esitab, arvestades kohtu selgitusi ning tasuda sellest tulenevalt riigilõiv. Kohus andis täitmise tähtaja ja selgitas vastamata jätmise tagajärgi, so kaebuse tagastamisest läbivaatamatult. Riigilõivu tasumisel palus kohus teavitada kohut või saata tõend riigilõivu tasumise kohta.
  9. Kaebaja sai vastavalt elektroonilisele kinnitusele kohtumääruse kätte 16.12.
  10. a. 22.12.
  11. a esitas kaebaja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamise taotluse. Kaebaja põhjendab vastamise tähtaja pikendamise vajadust asjaoluga, et vajab kaebuse puuduste kõrvaldamiseks advokaadi abi, kuid arvestades pingelist aasta lõppu, ei olnud advokaadid, vaatamata esialgsetele kokkulepetele, nõus kaebusega sedavõrd lühikese tähtaja jooksul tegelema. Samas palub kaebaja pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 30.01.
  12. a, kuna kaebaja advokaat naaseb puhkuselt alles 12.01.
  13. a. Ühes taotlusega esitas kaebaja riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse.
  14. Kohus lahendas kaebaja taotluse 23.12.
  15. a määrusega ning pikendas määruse täitmise tähtaega kaebaja soovitud tähtajani, so kuni 30.01.09.a. Kaebaja sai kohtumääruse väljastusteate kohaselt kätte 03.01.
  16. a. Seega oleks V.N.ul tulnud kohtu poolt osundatud puudused kõrvaldada määruse ja kaebaja soovi kohaselt hiljemalt 30.01.
  17. a. Kaebaja ei ole käesoleva ajani kohtuga mingilgi viisil ühendust võtnud, samas ei ole ta kinnitanud, et kohtu poolt esitatu ei sobi nõuete määramiseks, ka ei ole ta kinnitanud, et pakutud variantidest mõni sobib, seega ei ole ta kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Samas ei ole palutud vastamiseks ka uut tähtaega. Kohtule ei ole esitatud ka teavet kaebaja väidetava advokaadi kohta ning kohus ei saa olla veendunud, et kaebaja üldse pöördus advokaadi poole vajaliku abi saamiseks. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule nõuetekohast kaebust ühes selle põhjendustega esitanud, ega märkinud milliseid nõudeid kaebaja esitada soovib, kuigi kohus oli esitanud nõuete võimaliku loetelu, on kaebus esitatud puudustega ja ei vasta HKMS §-i 10 nõuetele, mistõttu tagastab kohus kaebuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lõikele
  18. Kohus oli kaebajat hoiatanud vastavast tagajärjest.
  19. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 80 krooni. Vastavalt HKMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebaja on tasunud riigilõivu Rahandusministeeriumi Swedbank AS-i kontole 22.12.
  20. a. Kui kaebaja soovib tasutud riigilõivu tagasi taotleda, tuleb tal esitada eraldi avaldus riigilõivu tagastamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.04.
  21. a määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ §-dele 10 ja
  22. Kaebajal tuleb kohtule esitada järgmised andmed: 1) riigilõivu tasunud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) panga nimi ja riigilõivu tasuja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest tasutud lõivu tagastamist taotletakse, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood). 2 Kohus selgitab veelkord, et ei saa riigilõivu tagastada enne, kui kaebaja on esitanud kohtule ülaltoodud andmetega taotluse riigilõivu tagastamiseks.
  23. HKMS § 11 lõike 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse järgides seaduses märgitud nõudeid. Karin Kalmiste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.