← Eesti

3-08-2468/83

Obsah (5)§ 34§ 19§ 12§ 10§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2468 Haldusasi Vaidlustatud koh

) alusel meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ tingimused.

  1. Määruse alusel esitasid toetuse saamiseks Sotsiaalministeeriumile taotluse kuus haiglat: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Ida-Viru Keskhaigla, AS LääneTallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla.
  2. 22.08.2008 toimus taotluste hindamise koosolek, mille protokolli kohaselt oli taotlejate eelistusjärjestus järgmine: 1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla – koondhinne 92; 2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum – koondhinne 77; 3) SA Ida-Viru Keskhaigla – koondhinne 60; 4) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla – koondhinne 58; 5) AS Ida-Tallinna Keskhaigla – koondhinne 56; 6) SA Tallinna Lastehaigla – koondhinne
  4. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 korraldusega nr 386 kinnitati meetme investeeringute kava, mille kohaselt plaaniti toetuse andmine SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla summas 1 034 880 000 krooni ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum summas 510 000 000 krooni.
  5. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla esitas 06.10.2008 Vabariigi Valitsusele vaide korralduse kehtetuks tunnistamiseks.
  6. Sotsiaalministri 05.11.2008 vastuses vaidele selgitati, et

§ 34

lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 2 koosmõjust tulenevalt Vabariigi Valitsus vaideid läbi ei vaata. 7. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla esitas 05.12.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 korralduse nr 386 ja sotsiaalministri 05.11.2008 vaideotsuse tühistamiseks ning Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks meetme raames selgete ja ühetaoliste hindamiskriteeriumide alusel esitatud taotluste uueks hindamiseks ning selle alusel uue eelistusnimekirja koostamiseks. Põhjendused: 1) Korraldus on formaalselt õigusvastane. Puuduvad vaidlustamisviide, nõuetekohased põhjendused ja ka viide muudele dokumentidele, milles põhjendused võiksid sisalduda. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida, kas korraldus on kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne. Korraldus on 2

(13)3-08-2468 ka sisuliselt õigusvastane. Hindamiskomisjon on hinnanud esitatud taotlusi suvaliselt kujundatud punktisüsteemi alusel ning hindamiskriteeriumid on ebaselged ja ebaobjektiivsed. Eiratud on võrdse kohtlemise printsiipi, mistõttu on eelistusnimekiri ebaõige ja rikub kaebaja õigusi. 2) Investeeringuteks on ettenähtud rahast summas 1 724 800 000 krooni haldusaktiga otsustatud raha kasutamine summas 1 544 880 000 krooni, ülejäänud osas summas 179 920 000 krooni on haldusaktis otsus tegemata. Taotlejatel on põhjendatud ootus sellekohaseks otsustuseks. Ebaselge on, kas ka ülejäänud eelarvesumma kavatsetakse toetusena välja maksta, kui jah, siis millisel alusel, millises ulatuses ja kellele. 3)

§ 34lg 1 sätestab üheselt kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse.

Kuna Vabariigi Valitsuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet sisuliselt Vabariigi Valitsus ise, on vaie esitatud selle lahendamiseks pädevale haldusorganile. Isegi kui Vabariigi Valitsus ei vaata vaideid läbi, oleks pidanud Sotsiaalministeerium selle sisuliselt läbi vaatama, kuna vaide ese kuulub tema valitsemisalasse. Antud juhul ei ole ka Sotsiaalministeerium vaiet sisuliselt läbi vaadanud ega seda tagastanud, kuid vastust vaidele võib tõlgendada vaideotsusena. 4) Vastus vaidele rikub kaebaja õigusi ka vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidemenetluse käigus on rikutud HMS-s sätestatud vaidemenetluse korda, sisu- ja vorminõudeid, mis on viinud ebaõige vaideotsuseni. Vaidemenetluse tingimuste ja korra rikkumise tagajärjed ei ole halduskohtus kõrvaldatavad. Halduskohtusse pöördumine toob kaasa täiendavaid kulusid, samuti kannatavad menetluse ökonoomsus ja efektiivsus. 5) Kui kohus leiab, et sotsiaalministri kirja puhul pole tegemist vaideotsusega, palub kaebaja kaebetähtaja ennistada, kuna

raames tehtud otsuste vaidlustamise regulatsioon on ebaselge, kaebaja on oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt ega ole tahtlikult menetlust venitanud. 6) Esialgse õiguskaitse taotluses paluti peatada käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni korralduse täitmine, sh Sotsiaalministeeriumi poolt mistahes toimingute tegemine võimalikule kolmandale taotlejale toetuse eraldamise otsustamiseks. Taotluste uue objektiivsetel alustel läbivaatamise tagajärjel võib eelistusnimekiri ja selle alusel koostatav uus investeeringute kava muutuda. Juba väljamakstud toetused võivad olla selleks ajaks juba ärakasutatud, mistõttu on nende tagasinõudmine võimatu. Kaebuse läbivaatamine on nii kaebaja kui avalikkuse huvides. Meetme raames jagab riik suuri summasid, mille investeerimine mõjutab otseselt avalikke huve, seetõttu on avalikes huvides vastava raha jagamine selgete, objektiivsete ja ühetaoliste kriteeriumide alusel võrdse kohtlemise printsiipi järgides. 8. Tallinna Halduskohtu 10.12.2008 määrusega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg ning võeti kaebus korralduse tühistamise ja Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemise osas menetlusse, keelduti kaebuse menetlusse võtmisest Sotsiaalministeeriumi vaideotsuse tühistamise nõude osas, kaasati menetlusse kolmandate isikutena SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning keelduti SA Ida-Viru Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla kolmandate isikutena menetlusse kaasamisest. Põhjendused: 1)

§ 34

ja HMS § 71 lg 2 kohaselt Vabariigi Valitsuse haldusaktide peale vaiet esitada ei saa, kuna Vabariigi Valitsus ei teosta iseenda üle järelevalvet. Seetõttu tuleb keelduda kaebuse menetlusse võtmisest vaideotsuse tühistamise nõude osas. 2) Kaebaja esitas ebaõigesti vaide Vabariigi Valitsusele seaduse eksliku tõlgendamise tõttu ning laskis seetõttu mööda kaebuse esitamise 30-päevase tähtaja. Selline eksitus on mõjuv põhjus kaebuse tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks. 3

(13)3-08-2468 3) Kuna vaidlusaluse korraldusega otsustati SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA-le PõhjaEesti Regionaalhaigla maksta kinnitatud investeeringute kava kohaselt toetust, siis võidakse käesoleva menetluse käigus otsustada nende õiguste ja vabaduste üle, vaidlusaluse korralduse tühistamine riivab nende õigusi otseselt, mistõttu on nende menetlusse kaasamine põhjendatud. Põhjendatud ei ole SA Ida-Viru Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla menetlusse kaasamine kolmandate isikutena, kuna haldusasja materjalidest ei nähtu, et korralduse tühistamine võiks nende õigusi ja vabadusi riivata.
  1. Tallinna Halduskohtu 15.12.2008 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Põhjendused: 1) Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud, kuna korralduse kehtivuse peatamata jätmine ei too endaga kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kuna investeeringuteks ettenähtud rahast on kasutamata 179 920 000 krooni ja kaebaja taotles toetust summas 255 028 478 krooni, on taotluse uuesti läbivaatamise järel investeeringute kava muutmise korral suurem osa kaebaja poolt taotletavast summast olemas. 2) Vaidlustatud korraldusega pole veel kellelegi toetust välja makstud, tegemist on esimese etapiga toetuste jagamisel. Järgnevalt tuleb esitada toetuse taotlus, mille Sotsiaalministeerium esitab Euroopa Komisjonile ning selle otsusest olenevalt teeb lõpliku otsuse. Protsess on aeganõudev, kuid Euroopa Liit on eraldatud summade kasutamiseks kehtestanud tähtajad, millest tuleb rangelt kinni pidada. Tähtaegade ületamisel jääb Eesti riik eraldatud summadest ilma ning see mõjutab negatiivselt olulist avalikku huvi, milleks on raviteenuse osutamise kvaliteedi parandamine. Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi saada ise Euroopa Liidu struktuurifondist toetust. 3) Kaebaja pidi olema teadlik, et Euroopa Liidu struktuurifondist võib toetust taotleda igaüks, kuid toetuse saamine pole taotleja vääramatu õigus, vaid üksnes võimalus. Pole ka garanteeritud, et taotluste uuesti läbivaatamisel kaebaja projekt toetust saab. Kui vaidlustatud korraldusega tekitatakse kaebajale varalist kahju, on tal õigus positiivse kohtulahendi korral taotleda kahju hüvitamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MÄÄRUSKAEBUSTE MENETLUSES
  2. SA Ida-Viru Keskhaigla määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu 10.12.2008 määrus osas, millega otsustati SA Ida-Viru Keskhaigla kolmanda isikuna menetlusse mitte kaasata, ning kaasata SA Ida-Viru Keskhaigla kolmanda isikuna haldusasja menetlusse. Vaidlustatud korralduse tühistamine puudutab ka teisi isikuid, kes taotlused esitasid. SA IdaViru Keskhaigla on eelistusnimekirjas kolmandal kohal, seega kaebajast eespool. Kui kohus tühistab korralduse ja kohustab Vabariigi Valitsust koostama uue eelistusnimekirja, puudutab see kahtlemata SA Ida-Viru Keskhaigla õigust saada struktuuritoetust ja muutuda võib SA IdaViru Keskhaigla koht eelistusnimekirjas, mis võib endaga kaasa tuua uude investeeringute kavasse sattumise või veel jaotamata struktuuritoetusest ilmajäämise.
  3. Sotsiaalministeerium ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum peavad SA Ida-Viru Keskhaigla kolmanda isikuna menetlusse kaasamist põhjendatuks. Kui kohus rahuldab kaebuse ning teeb vastustajale ettekirjutuse meetme raames esitatud taotluste uueks hindamiseks ja uue eelistusnimekirja koostamiseks, võib selline kohtuotsus riivata SA Ida-Viru Keskhaigla õigusi ja vabadusi. 4
(13)3-08-2468 12. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla määruskaebustes palutakse tühistada halduskohtu 10.12.2008 määrus osas, millega keelduti kaebuse menetlusse võtmisest Sotsiaalministeeriumi vaideotsuse tühistamise nõude osas ja millega keelduti SA Ida-Viru Keskhaigla kolmanda isikuna menetlusse kaasamisest, ning teha uus määrus, millega võtta kaebus nimetatud osas menetlusse ja kaasata SA Ida-Viru Keskhaigla kolmanda isikuna menetlusse. Samuti paluti tühistada halduskohtu 15.12.2008 määrus ja teha uus määrus, millega keelata esialgse õiguskaitse korras kuni kohtulahendi jõustumiseni Sotsiaalministeeriumi poolt mistahes toimingute tegemine võimalikule kolmandale taotlejale hindamiskomisjoni protokolli alusel toetuse eraldamise otsustamiseks. Põhjendused: 1)

§ 34

lg 1 sätestab üheselt, et enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus HMS-s sätestatud tingimustel ja korras. Kuna

on eriseadus HMS suhtes, kuulub

vastuolu korral HMS-ga kohaldamisele

.

§ 34

lg 2 näeb ette, et kui vaie esitatakse niisuguse rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, lahendab vaide otsuse teinud või toimingu teostanud rakendusasutus või üksus. Seega saab

järgi, erinevalt HMS § 71 lg-st 2, esitada vaide ka sellise rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. Kuna Vabariigi Valitsuse üle ei teosta järelevalvet ükski muu asutus, tuleb

§ 34kohaselt esitada vaie Vabariigi Valitsusele.

Seega esitas kaebaja vaide selle lahendamiseks pädevale haldusorganile. Vastupidise tõlgenduse korral puuduks

§ 34

tähendus ja mõte, kuna enamikke otsuseid teeb

alusel kas Vabariigi Valitsus või muu organ, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. Kaebaja tõlgendust toetab ka Vabariigi Valitsuse ja Sotsiaalministeeriumi käitumine, vaiet ei tagastatud HMS § 79 kohaselt 7 päeva jooksul, vaid asuti seda lahendama ja vastus esitati alles vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaja lõpus. 2) Kaebaja ei taotlenud kaebusega ainult korralduse tühistamist, vaid ka vastustajale ettekirjutuse tegemist taotluste uueks hindamiseks ja uue eelistusnimekirja koostamiseks, seega hindamiskomisjoni protokollis toodud seisukohtade ja hindepunktide ümbervaatamist. Seetõttu võib kaebuse läbivaatamine puudutada kõigi taotluse esitanud isikute õigusi ning SA Ida-Viru Keskhaigla kolmanda isikuna menetlusse kaasamata jätmine oli põhjendamatu. 3) Korraldus on õiguspärane osas, millega SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on paremusjärjestuses kahel esimesel kohal. Korraldus on aga õigusvastane osas, millega jäeti kinnitamata investeeringute kavas kõik projektid, millele meetme raames toetust eraldatakse. Arvestades eelarvevahendite mahtu, oleks investeeringute kavas pidanud kinnitama ka kolmanda taotleja projekti. Selleks oleks pidanud olema kaebaja projekt. Kuna paremusjärjestuses oli SA Ida-Viru Keskhaigla kolmandal kohal ja kaebaja neljandal kohal, vaidlustab kaebaja kolmanda ja neljanda koha omavahelist asetust ja seda, et kolmandat projekti ei olnud investeeringute kavas kinnitatud. Toetuste maksmise aluseks on investeeringute kava ja seda ei muuda asjaolu, et taotlejatele raha väljamaksmiseks peavad taotlejad astuma täiendavaid menetluslikke samme. Kogu edaspidise menetluse aluseks ongi kinnitatud investeeringute kava. Kogu meetme raha ärakasutamata jätmine ei ole põhjendatud, kuna Eesti haiglasüsteemil on meetme raames saadavat raha tervishoiusüsteemi uuendamiseks ja kaasajastamiseks hädasti tarvis. Meetme raames hiljem toetuste andmise otsustamine ei ole praktikas mõeldav, kuna vastav protsess on pikaajaline ja sel juhul ei oleks võimalik enam Eestile eraldatud raha kätte saada. Seega oleks investeeringute kava pidanud sisaldama taotlejate projekte kogu meetme eelarvevahendite piires ja seega ka kolmanda taotleja projekti. 5

(13)3-08-2468 4) Kaebaja ei taotle esialgse õiguskaitse korras peatada täielikult korralduse täitmine, vaid keelata Sotsiaalministeeriumi poolt mistahes toimingute tegemine võimalikule kolmandale taotlejale toetuse eraldamise otsustamiseks. Seega ei riku esialgse õiguskaitse taotlus SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õigusi. Kaebaja projekt peaks paremusjärjestuses olema eespool SA Ida-Viru Keskhaigla projektist. Vastustaja poolt hetkel kehtiva paremusjärjestuse alusel toetuste väljamaksmisel võib hiljem olla võimatu juba väljamakstud toetusi tagasi nõuda. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et suurem osa kaebaja poolt taotletavast summast on olemas, kuna see summa võidakse maksta välja nii SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum, SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui ka SA-le Ida-Viru Keskhaigla. Kahju hüvitamise võimalus on ebatõenäoline, kuna vastustajal puuduvad piisavad vahendid potentsiaalselt tekkiva kahju hüvitamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta ülemääraselt ei kolmandate isikute ega avalikku huvi. Selgetel, ühetaolistel ja läbipaistvatel alustel haldusmenetluse läbiviimine peaks olema kõigi, sh avalikkuse huvides. Euroopa Liidu rahade kättesaamine ei saa olla eesmärk omaette ega õigustada haldusmenetluse elementaarsete nõuete rikkumist. 13. Sotsiaalministeerium palub jätta kaebaja määruskaebused esialgse õiguskaitse taotluse osas ja kaebuse osalise tagastamise vaidlustamise osas rahuldamata. Põhjendused: 1) Kaebuse ese jääb arusaamatuks. Kui kaebuses on vaidlustatud korraldust, siis määruskaebuse põhjendustest tuleneb, et kaebaja soovib vaidlustada hoopis hindamiskomisjoni 22.08.2008 otsust, mida aga kaebuses vaidlustatud ei ole. 2)

§ 19

lg 1 kohaselt on rakendusasutusele (Sotsiaalministeeriumile) antud kaalutlusõigus otsustada, kas investeeringute kava koosneb projektide nimekirjast või eelistusnimekirjast. Volitusnorm otsustamaks korralduses, mida tehakse ülejääva rahaga, tuleneb

§ 19lg-st 4.

Vastustaja on väljendanud oma seisukohta ülejääva raha suhtes korralduse seletuskirjas. Vastustaja ei ole kohustatud kogu Euroopa Liidu struktuurifondide toetust välja jagama. Struktuuritoetuse eesmärgiks ei ole mitte ainult toetuse tingimusteta väljajagamine, vaid et toetust võib jagada projektidele, mis on teostatavad ja vajalikud meetme eesmärkide täitmiseks. Vastustajale on antud kaalutlusõigus hinnata pärast esimest taotlusvooru kujunenud olukorda ja sellest tulenevalt otsustada, kas jätta toetus reservi (arvestades võimalikke suurenevaid ehitus- jt kulusid) või kuulutada välja täiendav taotlusvoor, millega saaks ellu viia väiksemamahulisemaid ja lühiajalisemaid projekte, mille hindamine ei oleks niivõrd mahukas. Kuigi ka 180 miljonit krooni on suur raha ja hädavajalik Eesti tervishoiusüsteemi üldiseks arenguks, on toetus antud Eestile tingimuslikult ning toetada saab vaid neid projekte, mis on vajalikud ja teostatavad. Kuna määruse kohaselt antakse toetust täismahus taotletud summa suuruses, siis isegi juhul, kui kaebaja oleks paremusjärjestuses kolmandal kohal, ei oleks tema projektile toetust antud. Vastustajal oleks vaid võimalus arvata raha reservi või kuulutada välja uus taotlusvoor 180 miljoni krooni eraldamiseks. 3) Arvestades protsessi pikkust ja eripära, ei ole vastustaja teinud ega plaani ka teha lähiajal toiminguid kolmandate isikute suhtes. Asjaolude muutumisel võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse esialgse õiguskaitse rakendamise kohta. Seega oleks esialgse õiguskaitse rakendamine hetkel mittevajalik ning põhjendamatu. 4) Vastustaja ei käsitlenud kaebaja vaiet Vabariigi Valitsusele vaidena ega asunud seda lahendama. Vastustaja on oma vastuses sõnaselgelt märkinud, et kaebajale vastatakse märgukirjade ja selgitustaotlustele vastamise seaduse alusel ning et

§ 34

lg 1 ja HMS § 71 lg 2 koosmõjust tulenevalt Vabariigi Valitsus vaideid läbi ei vaata. Asjaolude sisuline selgitamine ei olnud vaide lahendamine, vaid seadusest ja hea halduse tavast tulenev pika ja 6

(13)3-08-2468 keerulise protsessi selgitamine taotlejale, mida vastustaja on viimase aasta jooksul teinud korduvalt. Ka kirjadele vastamise tähtaeg on 30 päeva. Vastustaja ei saanudki vaiet tagastada, kuna vaiet ei esitatud Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalministeerium ei olnud ka vaiet läbivaatav organ. 5) Ebaõige on vastustaja väide, et enamik otsuseid teeb Vabariigi Valitsus või ministeerium ning seetõttu puudub

§ 34mõte ja tähendus.

Vabariigi Valitsus kinnitab vaid investeeringute kavasid, mis on suuremahulised riikliku tähtsusega projektid. Kuigi nende finantsmahud on suured, ei ole toetuste taotlejate arvud võrreldavad avatud taotlusvoorude kümnete, isegi sadade tuhandete taotlejate arvuga. Vaid väheste meetmete puhul on rakendusasutus (ministeerium) ise ka rakendusüksuseks, kes teeb rahastamisotsuseid. Õigus toetuste andmise otsustamise üle on üldjuhul delegeeritud rakendusüksustele. Investeeringute kavade puhul on siiani esitatud kaebusi kahel juhul. Sellest tulenevalt ei näinud seadusandja vajadust, miks peaks ka nende puhul sätestama erinormi võrreldes HMS-ga. Kuna Vabariigi Valitsus iseenda üle järelevalvet ei teosta, ei saa tema haldusaktide peale ka vaiet esitada. 14. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla palub jätta määruskaebuse esialgse õiguskaitse taotluse osas rahuldamata ning halduskohtu 15.12.2008 määruse muutmata. Põhjendused: 1) Kuna kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras korralduse kehtivuse täielikku peatamist, siis lahendas kohus taotluse tervikuna ja jättis selle rahuldamata. Kaebus ja kaebaja määruskaebused on omavahel vastuolus. Kui kaebuses taotleti korralduse tühistamist tervikuna, siis määruskaebustes kinnitab kaebaja, et SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esimeseks ja teiseks prioriteediks kinnitamise osas tal pretensioone ei ole. 2) Kaebaja tugineb määruskaebuses arusaamale, justkui makstakse struktuuritoetust välja investeeringute kava alusel vastavalt

§ 12lg-le 2.

Nimetatud säte toob välja vaid erinevad menetluse liigid, mida toetuse andmisel kasutatakse, mitte ei nimeta dokumente, mille alusel toetusi välja makstakse. Struktuuritoetuse väljamaksmiseni kulgev protsess on pikk ja põhjalik. Investeeringute kava kinnitamine on üks etapp struktuuritoetuste väljamaksmiseni jõudmisel, kuid selle alusel toetusi välja ei maksta. Investeeringute kavasse arvamisele ei järgne vahetult ühtegi menetluslikku toimingut, mis ei oleks tagasipööratavate tagajärgedega. Asjaolude muutumise korral on kaebajal võimalik edaspidi uuesti taotleda esialgset õiguskaitset, kui peaks tekkima oht kaebaja huvide pöördumatuks kahjustamiseks. 3) Samuti on kaebajal kahju hüvitamise võimalus. Pole teada ühtki juhust, kus Vabariigi Valitsus oleks jätnud kohtuotsusega määratud rahalise kohustuse täitmata. 15. SA Tartu Ülikooli Kliinikum palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse osas, millega vaidlustatakse kaebuse osaline tagastamine, rahuldamata. 1) Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda käesoleval juhul kohtuotsuse täitmist ega muuda selle täitmist võimatuks. Investeeringute kava on üks etapp toetuste andmise menetluses ja selle alusel ei toimu toetuste maksmist. Isegi kui vastustaja peaks lisama investeeringute kavasse kolmanda taotleja, ei toimu haldusakti, millega seda tehakse, alusel väljamaksete tegemist taotlejale. Kui vastustaja peaks vastu võtma mõne otsuse, mis kaebaja arvates rikub tema õigusi, on tal õigus vastav haldusakt vaidlustada. Seega on kaebajal olemas õiguskaitsevahendid kaitsmaks oma õigusi võimalike tulevikus vastuvõetavate otsuste tegemisel. 2) Meetme raames toetuste andmine haiglatele on avalikes huvides, seega pole menetluse peatamine korraldusega hõlmamata toetuse summa eraldamise osas põhjendatud. Kuna 7

(13)3-08-2468 struktuuritoetuste taotlemise menetlus on pikaajaline, võib menetluse peatamine investeeringute kavas mittekajastatud toetuse osas tekitada olukorra, kus pärast käesoleva kohtumenetluse jätkumist, ei ole toetuse taotlejatele andmine ja selle kasutamine enam võimalik tähtaegade möödumise tõttu. 3) Kui korraldusega tekitatakse kaebajale varalist kahju, on tal õigus positiivse kohtulahendi korral taotleda kahju hüvitamist. On ebatõenäoline, et Eesti Vabariigil ei jätku vahendeid kaebajale võimaliku kahju hüvitamiseks. 4)

§ 34

lg 1 ja HMS § 71 lg 2 välistavad Vabariigi Valitsuse ülesannete hulgast vaiete lahendamise. Seetõttu on kohus õigesti leidnud, et vaide esitamine Vabariigi Valitsuse korralduse peale ei ole võimalik ja kaebaja nõuet vaideotsuse tühistamise osas ei saa menetlusse võtta. 16. Sotsiaalministeeriumi 09.01.2008 määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu 10.12.2008 määrus osas, millega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg. Põhjendused: 1) Tulenevalt Sotsiaalministeeriumi e-posti serveri tehnilistest probleemidest ei saanud vastustaja halduskohtu 10.12.2008 määrust õigeaegselt kätte ja sai selle olemasolust teada alles 30.12.2008 õhtul. Kohtumäärus saadeti vastustajale alles 05.01.2009, seega on käesolev määruskaebus esitatud tähtaegselt. 2) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 kohustab kohut kontrollima eelmenetluses kaebuse tähtaegsust ning lahendama pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Antud juhul ei ole kohus küsinud vastustaja arvamust kaebuse tähtaja ennistamise kohta. Seega on kohus rikkunud protsessiõigusnorme. 3) Kaebetähtaja ennistamine on erand ja tuleb kõne alla üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamisel üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Seaduse ekslikku tõlgendamist saab pidada mõjuvaks põhjuseks õigusteadmisteta isiku, mitte advokaadi puhul. 4)

§ 34

lg 2 ja 3 räägivad rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuste või toimingute peale vaide esitamisest.

§ 10

annab viite rakendusasutustele ja § 11 rakendusüksustele, mõlemad on nimetatud Vabariigi Valitsuse 19.04.2007 määruses nr 111 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste andmist korraldavate asutuste määramine“. Nimetatud määruses ei ole Vabariigi Valitsust nimetatud ei rakendusasutuseks ega –üksuseks. Seega on mõistlik eeldada, et rakendada ei saa mitte

§ 34

, vaid

§ 1lg-s 5 viidatud HMS-st.

5) Õiguskindluse ja avaliku huvi seisukohast on oluline, et pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist peab kaebuse esitamisel olema iseäranis hoolikas ja esitama kaebuse esimesel võimalusel. Vastustaja teavitas kaebajat oma seisukohtadest 05.11.2008, kaebus esitati alles 05.12.2008, kusjuures kaebusena esitati sisuliselt samade põhjendustega vaie. Arvestades, et Vabariigi Valitsus tegi oma korralduse 04.09.2008 ning tegemist on suuremahulise riikliku investeeringukavaga, on põhjendamatu, et riigil ja kolmandatel isikutel, kes on võtnud kanda suuri finantskohustusi, puudub õiguskindlus oma tegevuste elluviimisel. 17. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla palub rahuldada vastustaja määruskaebuse ja tühistada halduskohtu 10.12.2008 määruse osas, millega ennistati kaebetähtaeg. Kolmas isik nõustub vastustaja määruskaebusega ja leiab, et tähtaja ennistamisel on eksitud nii menetlus- kui ka 8

(13)3-08-2468 materiaalõigusnormide kohaldamisel. Vaidlustamise korra mitteteadmine ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks kaebetähtaja ennistada. Kaebaja ei püüdnud ka pärast vastustaja vastuse saamist oma viga parandada ja viivitas kaebuse esitamisega veel ühe kuu. Seejuures ei olnud lisaaeg vajalik kaebuse koostamiseks, kuna vaidega võrreldes ei ole kaebust oluliselt täiendatud. Seega ei olnud pärast vastustaja selgituskirja saamist tegemist enam eksimusest tuleneva heauskse viivitamisega, vaid juba hoolimatusega, mis kindlasti ei peaks olema mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Õiguskindlus on haldusakti andja, täitja ja kolmandate isikute jaoks väärtus, mida ei tohiks riivata, kui haldusakti vaidlustamisest huvitatud isik ise ei teosta oma õigusi heauskselt ja hoolikalt. 18. SA Tartu Ülikooli Kliinikum palub rahuldada vastustaja määruskaebuse halduskohtu 10.12.2008 määruse peale. Kaebus on esitatud seaduses toodud kaebetähtaega ületades.

§ 34

ja HMS § 71 lg 2 ei ole vastuolulised ega ebaselged ega näe ette vaidemenetlust Vabariigi Valitsuse haldusaktide vaidlustamiseks. Seetõttu ei esine kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuvaid põhjuseid. 19. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla palub jätta vastustaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 10.12.2008 määruse kaebetähtaja ennistamise osas muutmata. Põhjendused: 1) Vastustaja ei ole esitanud määruskaebust tähtaegselt ning on selle esitamisega pahauskselt venitanud. Vastustaja pidi olema halduskohtu määrusest varem teadlik, kuna esitas 12.12.2008 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas. Sellise seisukoha esitamise kohustus tuli halduskohtu 10.12.2008 määrusest, millega ennistati kaebetähtaeg. Vastustajal pidi olema selleks ajaks olemas nii kaebus kui ka selles sisalduv tähtaja ennistamise taotlus. Vastustaja ei ole taotlenud vastuses kohtule tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmist. Asjakohane ei ole vastustaja väide, et kohus ei ole küsinud menetlusosaliste seisukohta kaebetähtaja ennistamise kohta. Vastustaja oleks pidanud ise omal algatusel need vastuväited esitama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (otsus asjas nr 3-2-1-9-07). Samuti ei ole vastustaja esitanud väidetava serveriprobleemi kohta ühtki tõendit. 2) Kaebuse esitamine viibis vastustaja tõttu, kes ei tagastanud esitatud vaiet 7 päeva jooksul. Kui vastustaja oleks seda teinud, oleks kaebaja esitanud kaebuse oluliselt varem. Kuna vastustaja vaiet ei tagastanud, vaid esitas sellele sisulisi vastuväiteid, siis on igati mõistlik ja tavapärane, et kaebaja asus omakorda vastustaja vastuväiteid ja positsiooni analüüsima ja lähtus sellest, et vastustaja vastust tuleb käsitleda vaideotsusena. 3) Antud juhul puudub

alusel tehtud otsuste vaidlustamise osas õigusselgus. Kuna õiguslik olustik võimaldab vastuolulisi tõlgendamisvõimalusi, tuli kaebajal kõikide võimalike õiguskaitsevahenditega arvestada. Seetõttu püüti esialgu vältida pikalevenivat ja kulukat kohtumenetlust ning lahendada vaidlus vaidemenetluse raames. 4) Sotsiaalministri 19.03.2008 määruse nr 15 § 4 nimetab meetme rakendusasutusena Sotsiaalministeeriumi. Haiglate rahastamine on Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Seega osaleb Vabariigi Valitsus menetluses Sotsiaalministeeriumi kaudu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele teostab Vabariigi Valitsus riigivõimu ministeeriumide kaudu. Kaebus on esitatud Vabariigi Valitsuse korralduse ja selle aluseks olnud hindamiskomisjoni protokolli ja eelistusnimekirja peale, seega on vaidlustatud rakendusasutuste akte ja toiminguid. Korralduse aluseks olnud ministeeriumi toiminguid ja akte iseseisvalt vaidlustada ei saanud.

§ 1lg 5 9

(13)3-08-2468 kohaselt kohaldatakse menetlusele HMS-st, arvestades

-s toodud erisusi. Üheks erisuseks ongi

§ 34. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 20.

Käesoleval juhul on ringkonnakohtule esitatud neli erinevat määruskaebust nelja erineva asjaolu vaidlustamiseks. Ringkonnakohus lahendab esiteks esialgse õiguskaitse taotluse (I), teiseks hindab kolmanda isiku menetlusse kaasamata jätmise põhjendatust (II), seejärel otsustab kaebuse osalise tagastamise õigsuse üle (III), siis hindab vastustaja poolt esitatud määruskaebuse tähtaegsust (IV) ning viimaks lahendab määruskaebuse kaebuse tähtaegsuse osas (V). I

  1. Kaebaja määruskaebusest nähtuvalt on ta piiranud esialgse õiguskaitse taotluse ulatust ning piirdub terve vaidlusaluse korralduse kehtivuse peatamise asemel vaid taotlusega keelata Sotsiaalministeeriumil esialgse õiguskaitse korras kuni kohtulahendi jõustumiseni mistahes toimingute tegemine võimalikule kolmandale taotlejale hindamiskomisjoni protokolli alusel toetuse eraldamise otsustamiseks.
  2. HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamiseks tuleb kohtul hinnata kaebuse perspektiivikust, tuvastada kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse oht, mille all tuleb silmas pidada ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kohtumenetluse ajal tuua kaasa kaebajale pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mille kõrvaldamine kaebuse rahuldamise korral osutuks ebamõistlikult raskeks või võimatuks. Kui selline esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olev asjaolu on tuvastatud, tuleb kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise suhtes kaaluda sellele vastanduva avaliku ja kolmanda isiku huviga.
  3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebusest tulenevalt ei ole kaebuse eesmärgiks keelata Tartu Ülikooli kliinikumile ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglale toetuste eraldamist korralduses märgitud ulatuses. Kaebaja soovib, et tema oleks SA Ida-Viru Keskhaigla asemel kolmandal kohal eelistusnimekirjas ning et sellest tulenevalt otsustataks ka temale toetuse eraldamine. Olukorras, kus uute haldusaktide vastuvõtmine on ebaselge ning vaidluse all on muuhulgas kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimus, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Ringkonnakohus ei näe antud juhul ohtu, et võiks saabuda mõni käesoleva määruse punktis 22 nimetatud negatiivne ja pöördumatu tagajärg kaebuse esitaja jaoks. Ka juhul, kui vastustaja peaks käivitama uue menetluse allesjäänud toetuse väljamaksmiseks, on ringkonnakohtu hinnangul avalikes huvides, et riigile eraldatud summad saaksid tähtaegselt sihtotstarbeliselt kasutatud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et riik toetused igal juhul täies mahus välja maksaks.
  4. Seega tuleb kaebaja määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta jätta rahuldamata ja halduskohtu 15.12.2008 määrus muutmata. 10

(13)3-08-2468 II
  1. HKMS § 14 lg 3 p 1 järgi on halduskohtumenetluses menetlusosaliseks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Kaebaja selgitustest nähtuvalt vaidlustab ta korraldusega kinnitatud eelistusnimekirjas kolmanda ja neljanda koha omavahelist asetust. Kuna eelistusnimekirjas on SA Ida-Viru Keskhaigla kolmandal järjekohal ja kaebaja neljandal järjekohal, otsustatakse käesoleva menetluse käigus vaieldamatult ka SA Ida-Viru Keskhaigla õiguste üle ning tema menetlusse kaasamine on põhjendatud. Samuti on vaidlusaluse korralduse tühistamise ja Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemise korral puudutatud mh ka SA Ida-Viru Keskhaigla õigused.
  2. Neil põhjustel tuleb tühistada halduskohtu 10.12.2008 määrus osas, millega jäeti SA IdaViru Keskhaigla kolmanda isikuna menetlusse kaasamata, ning kaasata SA Ida-Viru Keskhaigla käesolevasse halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna. III 27.

§ 34

lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus HMS-s sätestatud tingimustel ja korras. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui vaie esitatakse niisuguse rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, lahendab vaide otsuse teinud või toimingu teostanud rakendusasutus või -üksus. HMS § 71 lg 2 järgi ei saa vaiet esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. 28. Kaebaja on viidanud üld- ja erinormi suhtele, leides, et kui HMS kohaselt ei saa esitada vaiet haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale, siis

sätestab erandina sellise vaide esitamise võimaluse. Ringkonnakohus leiab, et

ja HMS vastavad sätted ei ole Vabariigi Valitsuse haldusaktide vaidlustamise osas üld- ja erinormi vahekorras.

§ 34

lg 1 reguleerib üheselt, et vaidemenetlus läbitakse HMS-s sätestatud tingimustel ja korras. HMS § 71 lg-s 2 sätestatud piirangust teeb erandi vaid

§ 34

lg 2, mis võimaldab esitada vaide rakendusasutuse või –üksuse peale.

§-de 10 ja 11 kohaselt ei saa Vabariigi Valitsus ise olla rakendusasutuseks või –üksuseks. Käesolevas asjas on rakendusasutuseks Sotsiaalministeerium. Asjaolu, et Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt tegutseb Vabariigi Valitsus ministeeriumide kaudu, ei laienda

§ 34lg-ga 2 tehtud erandit.

  1. Järelikult tagastas halduskohus õigesti kaebuse Siseministeeriumi vaideotsuse tühistamise osas ja selles osas jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata. IV
  2. HKMS § 12 lg 3 kohaselt võib tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
  3. Vastustaja selgitustest nähtuvalt sai ta halduskohtu 10.12.2008 määrusest teada alles 30.12.2008, mil kohus edastas talle 29.12.2008 määruse 10.12.2008 määruse kohta esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise kohta. Halduskohtu 10.12.2008 määruse sai vastustaja kätte alles 05.01.
  4. Määruskaebuse esitas vastustaja 09.01.
  5. 11

(13)3-08-2468 Kuna vastustaja sai halduskohtu 10.12.2008 määruse kooskõlas TsMS § 314 lg-ga 5 kätte 05.01.2009, määruskaebus esitati 09.01.2009, leiab ringkonnakohus, et vastustaja määruskaebus on tähtaegne. Toimikus puudub vastustaja kinnitus halduskohtu 10.12.2008 määruse kättesaamise kohta varem kui 05.01.
  2. Kuigi vastustaja pidi teadma kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlusest juba kaebusest, mis saadeti talle 09.12.2008 (tl 109), ei võta see temalt õigust esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ja vaidlustada halduskohtu poolt kaebetähtaja ennistamist. Seega leiab ringkonnakohus, et vastustaja määruskaebus on lubatud. V
  3. HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Seega katkestab kohtueelse menetluse alustamine kaebetähtaja kulgemise ja kohtueelses menetluses lahendi teatavakstegemisest arvates hakkab kulgema uus 30-päevane kaebetähtaeg.
  4. Riigikohtu halduskolleegium on 04.04.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-32-03 öelnud, et HKMS § 9 lg 3 ei lükka kaebetähtaja kulgemist edasi igasuguse kohtuvälise vaidluse lahendamise katse korral. Selles sättes peetakse silmas vaid seadusega reguleeritud kohtueelset menetlust, mitte aga kirjavahetust või läbirääkimisi väljaspool seaduses ettenähtud õiguskaitsemenetlust ega ka kohtumenetluse alternatiivina kehtestatud õiguskaitsevahendeid. Kohtueelse menetlusena peetakse HKMS § 9 lg-s 3 esmajoones silmas HMS
  5. peatükis reguleeritud vaidemenetlust. See, et vaidemenetlus lükkab edasi kaebetähtaja, nähtub ka HMS § 87 lg-st
  7. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et Vabariigi Valitsus ei lahenda vaideid, mistõttu ei olnud Vabariigi Valitsusele vaide esitamise puhul tegemist menetlusega, mis oleks lükanud edasi HKMS § 9 lg-s 1 nimetatud 30-päevast tähtaja. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebus esitati kaebetähtaega rikkudes.
  8. HKMS § 12 lg 3 alusel võib kohus kaebetähtaja mõjuvatel põhjustel ennistada. Kaebetähtaja ennistamisel tuleb arvestada õiguskindluse põhimõttega. Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise taotlus (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.10.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02). Käesoleval juhul on halduskohus pidanud kaebetähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks õigusaktide ebaõiget ja ekslikku tõlgendamist.
  9. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kaebetähtaja ennistamine saab olla vaid erandlikuks juhuks ning ennistamise mõjuvaks põhjuseks saab lugeda vaid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse tähtaegset kohtule esitamist. Kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kaebaja subjektiivset arusaama vaidemenetluse võimalikkusest Vabariigi Valitsuse haldusaktide peale, seda eriti olukorras, kus kaebaja kasutas enda esindamiseks professionaalset õigusabi.
  10. Sotsiaalministeeriumi 06.10.2008 vastusest vaidele nähtub, et kaebajale selgitati, et Vabariigi Valitsus vaideid läbi ei vaata, Sotsiaalministeerium ei ole vaide lahendamise organiks 12
(13)3-08-2468 ning vastus saadetakse kaebajale märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel (tl 53). Kaebaja oleks pidanud vastuse saamisel pöörduma koheselt kaebusega halduskohtu poole. Kaebusest nähtuvalt ei nõustunud kaebaja Sotsiaalministeeriumi seisukohaga, pidas vastust vaideotsuseks ning esitas kaebuse halduskohtule alles kuu aega hiljem. Sellist käitumist ei saa pidada heauskseks menetlusõiguste kasutamiseks, mistõttu ei ole kaebetähtaja ennistamine põhjendatud. 39. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebetähtaja ennistamine ei olnud antud juhul põhjendtaud ning halduskohtu 10.12.2008 määrus tuleb selles osas tühistada ja kaebus tagastada selle esitajale HKMS § 12 lg 3 alusel. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.