2-08-65446/9

Tsiviilasi nr 2-08-65446 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009.a., Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-08-65446 Tsiviilasi Dxxxx Txxxxxxxx hagi AxxxxLxxxx vastu lapsele elatise saamiseks Hagi hind 33862.50 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Dxxxx Txxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja: Axxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 02.02.2009.a. RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi osaliselt.
3. Mõista välja AxxxxLxxxxxx Dxxxx Txxxxxxxxxkasuks elatis Fxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2710 (kaks tuhat seitsesada kümme) krooni 40 senti kuus alates 07.10.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav ühe kuu elatise, s.o 2710 (kaks tuhat seitsesada kümme) krooni 40 senti ulatuses. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud AxxxxLxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja esitas kohtule avalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatise 3762.50 krooni. Pooltel on ühine laps- 27.10.2001.a sündinud poeg FxxxxKxxxxx, kes elab hageja juures, ja on hageja ülalpidamisel. Hageja arvestuste kohaselt kulub lapsele kuus 5477 krooni. Hageja soovis elatisena saada poolt tehtud kuludest 3500 krooni, millele lisandub tulumaks. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et kostja on lapse ülalpidamiseks andud elatist väga harva ja siis ka ebapiisavalt. Kulud lapsele on reaalsed ja neid mõjutab ka see, et laps läheb sügisest kooli. Kostja vastuväited Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu osaliselt. Kostja selgitas, et on osalenud poja ülalpidamises ja tunnistas, et tal on kohustus osaleda poja kasvatamises ja ülalpidamises. Kostja selgitas, et on viinud poega erinevatele üritustele, ostnud talle riideid. Hageja on ilmselt pahane seetõttu, et pole toetust saanud rahas. Kohtuistungil leidis kostja, et hageja nõue on liiga suur ja kulud lapsele on üle paisutatud. Kuna kostja ei tööta, ei ole tal võimlik üle miinimummäära elatist tasuda. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ning uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on alaealine laps: xxxxxxxxxx.a sündinud poeg Fxxx Kxxxxx (t lk 7). Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse vajadused on hageja nimetanud hagiavalduses. Asja läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse vajadustest. Lapsele on vajalik igapäevane turvalisus ja toimetulek, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, kooliks vajalike asjade olemasolu. Samuti tuleb võimalusel tagada lapsele vajalik areng hobidega tegelemise näol. Hageja on kulutuste välja toomisel kõige sellega arvestanud ja nimetatud kulud on kohtu arvetes põhjendatud. Siiski leiab kohus, et lapsele tehtavate kulude hulka ei saa lugeda korteri laenumakseid, kuna korter on hageja omandis. Elatise eelmärgiks ei ole tasuda vanema omandi soetamise kulusid. Korteris elamisele on hageja teinud keskmiselt kulusid 2532 krooni kuus (t lk 42-43), mis jagatuna pereliikmete arvuga