Obsah (7)
§ 5§ 6§ 7§ 3§ 4§ 13§ 493-08-1501 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1501 Haldusasi M. E.’u
) § 6 lg 4 kohaselt eraomandis olevale maaüksusele või sellel paiknevale nimeobjektile kohanime määramise kavatsusest teavitab kohanimemääraja asjaomast maaomanikku posti teel, küsides tema arvamust. Vastustaja on tunnistanud kohtule esitatud vastuses, et ta ei ole asjaomaseid maaomanikke teavitanud, kuigi ta oli selleks vastavalt seadusele kohustatud. Eeltoodust tulenevalt leiavad kaebajad, et haldusakt ei ole HMS § 54 mõttes õiguspärane, kuna ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele. Kaebajate põhjendatud huvi nimetatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks seisneb asjaolus, et vastustaja poolt väljaantud haldusaktid on riivanud kaebajate seadusest tulenevaid õigusi. Kaebajad elavad asukohas, mille tänavanime ja aadresse, s.o. kaebajate kohaaadresse on vastustaja ühepoolselt, kaebajatelt arvamust küsimata, muutnud. Kaebajatel on oma seisukoht tänavanime ja aadresside muutmise osas ning soov, et vastustaja oleks arvestanud kaebajate arvamust. Vastustaja seda aga ei teinud, jättes haldusakti andmisest kaebajad seadusega kehtestatud korras informeerimata, rikkudes sellega kaebajate seadusest tulenevaid õigusi. Vastustaja ei ole haldusakti andmisel lähtunud kaalutlusõigusest, mida tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vastustaja ei ole suvatsenud kaebajate ettepanekuid isegi arutlusele võtta, rääkimata nende põhjendatud tagasilükkamisest. Kaebajad leiavad, et vastustaja ei soovi arvestada inimestega ja on tegutsenud vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. Menetlusnormide rikkumine haldusakti väljaandmisel on kaasa toonud kaebajate õiguste rikkumise ka nimetatud aktist tuleneva Korralduse nr 1198-k väljaandmisel. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus kaebuse esitajatega ei nõustu, leiab, et Korraldus nr 1198-k on õiguspärane, ei riku kaebajate õigusi mingilgi määral ning ei koorma neid ebaproportsionaalselt. Vastustaja vaatleb kohanime määramist tervikuna, st selgitab antud korralduse aluseid (Määrus nr 40) ja esitab oma väidete kinnituseks alljärgnevad seisukohad: Vastavalt
§ 5
lg-le 4 määrab tänavale või muule ühe omavalitsusüksuse territooriumile jäävale nimeobjektile kohanime kohalik omavalitsus. Kohanimi määratakse kohanimemääraja õigusaktiga, milline miinimumnõudena peab sisaldama kohanime, nimeobjekti liiki, nimeobjekti asukoha kirjeldust või kaarti (
§ 6lg 2).
Eraomandis olevale maaüksusele või sellel paiknevale nimeobjektile kohanime määramise kavatsusest teavitab kohanimemääraja asjaomast maaomanikku posti teel, küsides tema arvamust. Arvamuse andmiseks on maaomanikul aega 15 päeva, juhul, kui arvamust tähtajaks ei esitata loetakse maaomaniku nõusolek saaduks (
§ 6lg 4).
Järgnevalt avalikustab kohanime määraja kohanime määramise eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse tegemist (
§ 6lg 8).
Ametlikku kohanime võib muuta, kui selleks esineb mõjuv põhjus (
§ 7lg p 4).
Mõjuvaks põhjuseks
tähenduses tuleb lugeda ADS määrus, mis on antud avaliku teabe seaduse alusel ja mille eesmärgiks on tagada aadressiobjektide ühene identifitseerimine nii 5 nende asukohas, kui ka erinevates andmekogudes. ADS määruses on kehtestatud kindlad nõuded aadressikujule, mis toob kaasa paljude määrusele mittevastavate aadresside muutmise. Tulenevalt asjaolust, et kohalik omavalitsus on asunud aadressikujusid viima vastavusse ADS määrusega ja samuti sellest, et määrusele mittevastavate aadresside korrastamine võib mõningates piirkondades kaasa tuua ka paljude naabruses olevate aadresside muutmise ja on tarvis muuta seniste tänavate kulgu või määrata uued tänavate nimed, andis TLV Määruse nr 40 vastavalt kehtivale õigusele. Juhindudes
-st on Tallinna Linnavolikogu
- märtsi 2005 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna kohanimede määramise kord“ (edaspidi - Kord). Vastavalt Korrale on kohanime määramise algatajaks TLPA. Kohanime määramise kohta avaldatakse eelteade Tallinna linna ametlikke teadaandeid avaldavas ajalehes „Postimees“ (avaldatud 02.04.2008, tl 72) ja Tallinna linna veebilehel (avaldatud 02.04.2008; http://www.tallinn.ee/est/ametlikud_teated?id=4814) 15 päeva enne kohanime määramist. Eelnõuga oli võimalik tutvuda TLPA koduleheküljel http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=331, milline viide sisaldus ka „Postimehes“ ja Tallinna linna veebilehel. Kiri maaomaniku Servituudihalduse OÜ kooskõlastuse saamiseks on TLPA poolt saadetud 16.02.2008 nr 6-8/1151 /tl 67/. Maaomanik vastuväiteid ja ettepanekuid seaduses ettenähtud 15-päevase tähtaja jooksul ei esitanud. Nõmme LOV on oma 26.02.2008 kirjaga nr 2-1.1/2232 määratavad tänavanimed kooskõlastanud /tl 71/. Eespooltoodut kokku võtvalt võib asuda seisukohale, et Määruse nr 40 andmisel on järgitud kõiki õigusnorme ja protseduurireegleid. Järgneva loogilise sammuna tänavanimede määramisele tuleb korrastada aadressid. TLPA alustas haldusmenetlust menetlusosaliste teavitamisega 30.05.2008 Nõmme Sõnumites, lk 3, vajalikest muudatustest, muudatuste põhjustest ja loetles aadressid, milliseid tulevikus antava haldusaktiga muudetakse /tl 68/. Nõmme Sõnumid on tasuta iga Nõmme elaniku postkasti jõudev ajaleht ja seega oli menetlusosalistel võimalik teada saada neid puudutavast menetlusest ning esitada oma vastuväiteid või ettepanekuid. Menetlusosaliste informeerimise ja korralduse andmise vahe oli ligikaudu 1 kuu, mis on enam kui mõistlik aeg andmaks inimestele soovi korral võimaluse esitada taotlusi ja ettepanekuid. Tallinna aadresside määramise tava kohaselt määratakse aadressinumbrid tänava algusest alates kasvavas järjekorras paremat kätt paiknevatele objektidele paaris- ja vasakut kätt paaritud numbrid. Aadress määratakse selle tänava järgi, millelt on krundile (hoonele) peamine juurdepääs. Samadest põhimõtetest lähtudes on antud aadressid ka Riida ja Pinu tänava äärde jäävatele katastriüksustele. Kuna endise Viljandi mnt 36b kvartali sisetänava kuju on mitmeharuline ja moodustab kvartali põhjaosas aasa, kaaluti Nimekomisjonis tänavatele nimeandmisel mitmeid erinevaid variante. Komisjon pidas optimaalseks määrata 2 tänavanime. Nimekomisjonis oli arutlusel ka Raudalu nime määramine, kuid see lükati komisjoni poolt tagasi seetõttu, et asumi enda nimi on juba Raudalu, Viljandi mnt kutsuti minevikus Raudalu maanteeks ja ka seetõttu, et vajalik oli määrata 2 nime, mis moodustaksid ühtse terviku. Tänavanimed on määratud kooskõlas kehtiva õigusega ja neil ei ole halvakõlalist tähendust. Riida tänav algab Viljandi maanteelt ja kulgeb põhjasuunas, moodustades Riida tn 7, 9, 11, 13 juures põigu, millele TLPA ei pidanud otstarbekaks eraldi tänavanime anda, vaid määras objektidele paaritute numbritega aadressid, sest maaüksused jäävad tänava kulgemist arvestades vasakut kätt. Riida tänava ääres paiknevatele ridaelamukruntidele on määratud kaldkriipsudega aadressid ADS määrus § 6 lg 9 alusel. Kui hoone (ridaelamu) paikneb mitmel krundil, võib hooneosa (ridaelamuboksi) kruntidele määrata kaldkriipsuga aadressid. Murrujoone ees paiknev aadressinumber tähistab sel juhul hoone kui terviku aadressinumbrit, murrujoone järel olev number hooneosa (boksi, boksi krundi) aadressinumbrit. 6 Riida tänava parempoolses ääres paikneb ainult üks aadressi vajav krunt - Riida tn
- Kuna eelnimetatud krunt ei asu tänava alguses, jäeti üks number
(2)reservi. Pinu tänav algab Riida tänava ridaelamute 15 ja 17 vahelt ja lõpeb ristumisel Riida tänava lõpuosaga. Aadresside määramisel on kasutatud eelneva tänavaga sama loogikat, tänava algusest on jäetud reservi üks paaris ja paaritu aadressinumber (1 ja 2). Riida ja Pinu tänavat teenindav maa-ala on registreeritud katastris ühise krundina, seetõttu omab tänavakrunt kahte nime Riida tänav // Pinu tänav (ADS määrus § 6 lg 6; § 10 lg 2). Vastustaja lisab kohtule paremaks arusaamiseks ka tänavate skeemi /tl 73/. Haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebajate õigusi ei ole rikutud. Kaebusest ei selgu vastustajale, milliseid kaebajate õigusi on rikutud. Kaebajad viitavad vaid sellele, et korraldus on nende jaoks ebaproportsionaalselt koormav ja toob kaasa „olulised kulud“. Korralduses, mis on TLPA poolt lihtkirjana saadetud kõikidele isikutele, keda aadresside muutmine puudutas, on selgelt kirjas, et hoonetele uute aadresside numbrimärkide paigaldamine on Nõmme LOV ülesanne ja toimub linna eelarvest. Ühtlasi teavitab linn ise Maa-ameti Tallinna katastribürood, Põhja-Eesti päästekeskust ja AS Eesti Post Tallinna peapostkontorit. Äriregistri ja teiste riiklike registrite kannete muutmine on riigilõivuvaba. Vastustajale teadaolevalt on ka pankades, kindlustusfirmades ja muudes instantsides oma andmete muutmine tasuta. Vastustaja võiks mõista kulutuste olemasolu äriühingul, kes peaks tellima näiteks uued firmablanketid vms aadressi sisaldavad asjad, kuid käesoleval juhul eraisikutest kaebajatel ei oska vastustaja näha ei olulisi ega ka mitteolulisi kulutusi. Loogiliselt on korralduse andmise tagajärg samane asjaolule, kus isik vahetab oma elukohta ja sellest tulenevalt peab edastama teatud aja jooksul teatud asutustele oma uued kontaktandmed. Vastustaja esindajal on tulnud oma elukohta vahetada mitmel korral ja aadressi muutumine ei ole kunagi olnud koormavaks, olulisel määral aega nõudvaks või kuidagi finantsiliselt ruineerivaks tegevuseks. Seega asub vastustaja seisukohale, et kaebus on esitatud pigem emotsionaalsest aspektist lähtudes ja välja ei ole toodud ühtegi tõsiseltvõetavat kaebajate õigust, mida korralduse andmisega oleks rikutud. Vale on kaebajate väide selle kohta, et nemad ei ole õigeaegselt saanud vastust oma
- juuli 2008 pöördumisele. Vastustaja on kaebajate esindajale saatnud kirja selgitustega
- augustil 2008 nr 6-1/2013 /tl 69/. Kaebajate ettepanekud tulid siiski liiga hilja ja neid ei oleks olnud võimalik enam kaaluda, kuivõrd määrus tänavanimede muutmiseks oli antud ja tänavanimed muudetud. Vastustaja peab siinkohal vajalikuks ka märkida, et TLV ei ole mainekujundusorganisatsioon, vaid tegutseb seaduse alusel temale antud volituste piires oma elanike paremaks teenindamiseks. Kohalik omavalitsus on piisavalt pädev lahendama kohaliku elu küsimusi ja ilmselgelt ei ole vajalik sellise pretsedendi loomine, kus elanikud, kellel puudub vastav eriharidus ja kogemus, saaksid hakata kohalikule omavalitsusele dikteerima, kuidas oleks loogilisem ja õigem näiteks aadresse määrata. Linn ei saa lähtuda ainult kitsa ringi elanike soovidest, vaid peab lähenema asjale induktiivselt. HMS § 54 sätestab ühe haldusakti õiguspärasuse eeldusena selle, et haldusakt vastaks vorminõuetele. Üheks olulisemaks haldusakti vorminõudeks on haldusakti põhjendamine. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Määruse andmisel on kohalik omavalitsus kaalunud võimalikke mõjusid ning tehtavat valikut. 7 Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja seletuse kohaselt seisneb tema põhjendatud huvi Määruse nr 40 õigusvastasuse tuvastamiseks tema õiguste rikkumises. Milliseid temale kuuluvaid õigusi ja vabadusi aga määrus rikub, seda hoolimata vastustaja küsimustest kaebajad endiselt väljendanud ei ole. Kaevatav määrus ei saa vastustaja arvates kuidagi kaebuse esitajate õigusi rikkuda, mingisugust kahju kaebajatele tekitatud ei ole, kui lähtuda sellest, et kaebajad sooviksid näiteks õigusvastasuse tuvastamisega tekitatud kahju hüvitamist asuda taotlema. HKMS § 7 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada aga isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Isiku põhjendatud huvi on alati seotud tema väidetavalt rikutud subjektiivsete õiguste taastamise vajadusega. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi kaevatud määruse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
- Käesolevas asjas on kaebuse esitajad vaidlustanud kaks TLV õigusakti - Määruse nr 40 ja Korralduse nr 1198-k. Kohus alustab kaebuste põhjendatuse kontrolli neist esimesest, kuna Määrus nr 40 on antud ajaliselt varem ja on ühtlasi Korralduse nr 1198-k andmise üheks aluseks. Sealjuures peatub kohus kõigepealt Määruse nr 40 halduskohtus vaidlustamise võimalikkusel. Tallinna põhimääruse § 80 lg 1 kohaselt linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi, lg 2 järgi on linnavalitsusel õigus üksikaktidena anda korraldusi. Täitevvõimu üldakt on õigustloov akt. Üldreeglina saab halduskohtus vaidlustada üksnes haldusakte, st haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud õigusakte (HKMS § 4 lg 1). Kohus on siiski seisukohal, et Määrus nr 40, vaatamata oma pealkirjale, on oma sisult pigem üksikakt, lähtudes sellekohasest õigusalasest kirjandusest ja kohtupraktikast. Nii on üksikaktina käsitletav konkreetse asja õiguslikkus staatust või kasutusrežiimi reguleeriv akt (nt loodusobjekti kaitse alla võtmine, detailplaneeringu kehtestamine vms), konkreetse üksikjuhtumi puhul vastu võetud, kuid määratlemata hulka isikuid puudutav otsustus. HMS §-s 51 tuuakse ära haldusakti eriliik - lg 2 kohaselt üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Riigikohtu halduskolleegium (RKHK) on 07.05.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-03, kus RKHK pidas halduskohtus menetletavaks kaebust Vabariigi Valitsuse määruse (muudeti valitsuse varasema määrusega kehtestatud "Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja“) peale, leidnud, et üld- või üksikaktide materiaalne eristamine ei sõltu sellest, millises vormis ja korras haldusorgan akti teatavaks teeb. See, kas õigusakt vormistada ja avaldada üld- või üksikaktina (määrusena või korraldusena), peab tulenema õigusakti sisust, täpsemalt regulatsiooni tegelikust konkreetsusastmest. Samas lahendis on RKHK tõdenud, et territooriumi, kus õigusakt kehtib, suurus ei saa olla määravaks kriteeriumiks üld- ja üksikaktide eristamisel. Siiski võib õigusaktis käsitletud territooriumi ulatus olla üheks tunnuseks, mis võib rääkida ühe või teise lahenduse kasuks. Ka asjaolu, et õigusakt vajab konkretiseerimist tema alusel antavate täiendavate haldusaktidega, ei välista konkretiseeritava akti käsitlemist üksikaktina. Kolleegium leidis, et üld- ja üksikaktide vahel ei ole selget piiri. Õigusnormi konkreetsus ja abstraktsus on suhtelised mõisted. Õiguspraktikas tuleb ühe või mitme aktis märgitud isiku õiguste ja kohustuste reguleerimiseks antud akti alati pidada üksikaktiks, vaatamata sellele, et see võib puudutada ka kolmandate isikute õigusi, kohustusi ja huve. „Täiendavalt on seadusandja HMS § 51 lg-s 2 soovinud allutada haldusakti kohta kehtivatele reeglitele ka: 8 - üldiste tunnuste alusel määratletud isikute õiguste ja kohustuste reguleerimise seoses ajaliselt piiratud üksikjuhtumiga; - konkreetse asja või asjade hulga seisundi reguleerimise. Asja avalik-õiguslikku seisundit reguleeriva üldkorraldusega, s.t halduse üksikaktiga on tegemist vaid siis, kui see puudutab ühte või mitut konkreetset asja. Üldkorralduse objekt peab olema määratletud konkreetse asja individuaalsete tunnuste abil. Üldkorralduse objektiks võib olla ka kinnisasi.“ Kohus on algusest peale olnud seisukohal, et Määrus nr 40 vastab ülalviidatud üksikakti tunnustele ja on seega halduskohtus vaidlustatav. Ilmselt jagab seda seisukohta ka TLV, kuna ta ei ole oma vastulausetes märkinud, et kohus menetleb üldakti, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse.
- TLV väiteil ei saa kaebuse esitajad taotleda Määruse nr 40 õigusvastaseks tunnistamist põhjusel, et neil puudub selleks põhjendatud huvi. Kohus sellega ei nõustu. Kaebajate eesmärk on eelkõige vabaneda väidetavalt nende õigusi rikkuvast haldusaktist - Korraldusest nr 1198-k, millega muudeti kaebajaid puudutavate kinnistute aadressid. Nimetatud haldusakt tugineb aga omakorda Määrusele nr 40, millega määrati tänavanimed Nõmme linnaosas. Järelikult on kaebusest nähtuvalt kaebajatel põhjendatud huvi, et kohus teeks kindlaks, kas Korraldus nr 1198-k võiks tugineda õigusvastasele määrusele. Samas ei saa täielikult ka välistada, et kaebajatel tekib kahju hüvitamise nõue, kui nende aadressid on õigusvastaselt muudetud ja kaebajatel on sellega seoses tekkinud kulutusi. Õige on vastustaja seisukoht, et isiku põhjendatud huvi on alati seotud tema väidetavalt rikutud subjektiivsete õiguste taastamise vajadusega. Antud juhul, nagu eeltoodust näha, see nii ongi. Kui tänavanimed on õigusvastaselt määratud, siis ainuüksi seetõttu ei saa õiguspärased olla ka kaebajaid puudutavate kinnistute aadressid. Kas TLV vaidlustatud õigusaktid on ka tegelikult antud seadusvastaselt ja kas need rikuvad kaebajate subjektiivseid õigusi, see tuvastatakse alljärgnevalt käesoleva kohtuotsusega.
- Määrus nr 40 on kehtestatud
§ 3
lg 7 p 1, § 4 lg 1 p 4, § 5 lg 1 p 3 ja lg 4, § 13 lg 2 p-de 1 ja 2 ning Korra p-de 1.3.3, 2.2.2 ja 3.5 alusel. Määruse nr 40 andmise alusena toodud sätted on kohtu arvates asjakohased ja tähendavad järgmist:
§ 3
lg 7 p 1 kohaselt kohanime määramine selle seaduse tähenduses on kohanimemääraja poolt kohanime panek ametliku nimeta nimeobjektile. Tulenevalt
§ 4
lg 1 p-st 4 kohanimi peab olema määratud tänavale, väljakule või muule asustusüksusest väiksemale nimeobjektile, mille nime kasutatakse aadressis.
§ 5
lg 1 p 3 järgi kohanimemäärajad on kohalik omavalitsus ja lg 4 järgi muu hulgas tänavale või muule ühe omavalitsusüksuse territooriumile jäävale nimeobjektile määrab kohanime kohalik omavalitsus.
§ 13
(sätestab kohanimevaliku nõuded) lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt, kui kohanime ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtte (st kohanime määramisel tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis ajavõi kultuurilooliselt) alusel, eelistatakse nime määrates paikkonnaga seonduvaid kohanimesid ja nimeobjekti iseärasustega seonduvaid kohanimesid. Korra p-st 1.1 nähtuvalt see Kord sätestab kohanimede määramise ja kasutamise Tallinnas vastavalt
-le. Määruses osundatud Korra p 1.3.3 järgi Tallinnas määratakse nimed muu hulgas tänavale, p 2.2.2 kohaselt TLV määrab kohanimed tänavale, nende analoogidele ja asustusüksusest väiksematele nimeobjektidele, mis on kasutusel aadressides st aadressikohtadele ja p 3.5 kohaselt linnavalitsus määrab kohanimed punktis 2.2 loetletud nimeobjektidele nimekomisjoni seisukoha ja linnaosa valitsuse kooskõlastuse alusel. 9 Käesoleval juhul on vaidlusaluste aadresside määramise (muutmise) algatanud TLPA. nimekomisjon on esitatud omapoolse ettepaneku/seisukoha (Korra p 3.1). Korra p 3.2 järgi, kui kohanimi määratakse eraomandis olevale üldkasutatavale kohale (tänav, haljasala jne), küsib amet enne nime määramist tähitud kirjaga maaomaniku arvamust. Maaomanik peab kirjaliku arvamuse esitama teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmisel loetakse maaomaniku nõusolek saaduks (
§ 6lg 4).
Korra p 3.3 kohaselt kohanime määramise õigusakti eelnõu valmistab ette kohanimekorraldaja, st TLPA koosseisus olev linna kohanimekorraldaja.
§ 6
lg 11 järgi kohanime määramise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades sama seaduse erisusi. Vastavalt
§ 6
lg-le 8 kohalik omavalitsus avalikustab kohanime määramise eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse tegemist. Korra p 4.1 järgi kohanime määramise kohta avaldatakse eelteade Tallinna linna ametlikke teateid avaldavas ajalehes ja veebilehel vähemalt 15 päeva enne kohanime määramist. Ametlikku kohanime võib muuta, kui selleks esineb mõjuv põhjus (
§ 7lg p 4).
- Antud juhul on Määruse nr 40 andmisel nimetatud sätete kohaselt toimitud ja avatud menetlust (HMS 3 peatükk) viidud läbi neis õigusaktides toodud erisustega: Tallinn on asunud aadressikujusid viima vastavusse ADS määrusega, eesmärgiga tagada aadressiobjektide ühene identifitseerimine nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes; TLV nimekomisjon on nimeobjektide osas oma seisukoha andnud; Nõmme LOV kooskõlastas määratavad tänavanimed märkusteta oma 26.02.2008 kirjaga /tl 71/; 16.04.2008 saatis TLPA kirja (tänavate) maaomanikule Servituudihalduse OÜ-le kooskõlastuse saamiseks /tl 67/. Maaomanik vastuväiteid ja ettepanekuid ettenähtud 15päevase tähtaja jooksul ei esitanud (kirjas oli selgitatud vastavalt vastamise tähtaega ja vastamata jätmise tagajärgi); kohanime määramise kohta avaldati 02.04.2008 (st tegelikult rohkem kui 15 päeva enne kohanime määramist) eelteade Tallinna linna ametlikke teadaandeid avaldavas ajalehes „Postimees“ /tl 72/ ja Tallinna linna veebilehel, kusjuures mõlemas sisaldus viide, et eelnõuga on võimalik tutvuda TLPA koduleheküljel http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=
- Seega oli kõigile asjasthuvitatutele, sh kaebuse esitajatele tagatud võimalus avatud menetluses oma ettepanekuid esitada ja vajadusel selgitusi saada (
§ 49
). Õigusaktid ei kohustanud tänavanimede muutmise menetluses personaalselt kaebajaid teavitama haldusakti andmise kavatsusest ega saatma neile määruse eelnõu. HMS § 5 lg-s 1 on sätestatud, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, sama paragrahvi lg 2 kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus on seisukohal, et ülaltoodud sätteid arvestades, samuti arvestades lisaks seda, et Määrus nr 40 on siiski üldakt, on TLV toiminud selle andmisel õiguspäraselt ja määrusega ei ole kaebuse esitajate õigusi rikutud. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kohtu kontroll kohaliku omavalitsuse poolt kaalutlusõiguse alusel antud aktide õiguspärasuse üle on piiratud. Seetõttu ei ole kohtu pädevuses kontrollida akti andmise otstarbekust ega öelda, kas üks või teine tänavanimi on meeldivam või ebameeldivam või koguni „halvamaiguline“. Kaebuse esitajatel ei ole subjektiivset õigust konkreetsele tänavanimele. Kaebajad ei ole ka näidanud, millisele
3. peatükis kohanimele esitatavatest nõuetest Riida ja/või Pinu tänav ei vasta. Kohalikku omavalitsust aitavad niisuguste otsuste tegemisel nõutavad kooskõlastused ja asjatundjate seisukoht. On ütlematagi selge, et kaebuse esitajad ei tunne nimekujunduse põhimõtteid ja traditsioone, kohanimede süsteemi jms samavõrd kui vastava ala asjatundjad. Seetõttu sellekohase menetluse spetsiifika 10 tingibki erinõuded nimetatud menetlusele. Tänavatele nime määramist ja konkreetset nimevalikut on piisavalt põhjendatud nii Määruse nr 40 seletuskirjas /tl 10/ kui ka kaebajate 28.07.2008 avaldusele 22.08.2008 TLPA poolt esitatud vastuses /tl 69/, samuti täiendavalt ka kohtule antud seletuses (miks Raudalu nimi ei sobi). Kohtu arvates on vaidlustatud määrus kooskõlas
§ 6
lg-s 2 niisugusele õigusaktile esitatavate miinimumnõuetega (peab sisaldama kohanime, nimeobjekti liiki, nimeobjekti asukoha kirjeldust või kaarti), , samuti HMS-st tulenevate vormi- ja sisunõuetega. Järelikult Määruse nr 40 osas on kaebus põhjendamatu.
- Et Määrusega nr 40 tehti TLPA-le ülesandeks määrata Riida tänava ja Pinu tänava nime alusel moodustatavatele kinnistutele aadressid, siis sellest tulenevalt ongi TLPA ette valmistanud ja TLV andnud Korralduse nr 1198-k. Korralduse õigusliku ja faktilise põhjendusena on toodud järgmine: KOKS § 6 lg 3 p 2 ja § 30 lg 1 p 3 (need on pädevusnormid); ADS määruse § 6 lg 3 p 2 (maaüksuse lähiaadressi komponendid on liikluspinna nimi koos liikluspinna liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber), lg-d 5 , 6, 9 ja 10 (muud nõuded maaüksuse koha-aadressile), § 7 lg 4 (kui maaüksusel paikneb mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet, siis moodustub hoone koha-aadress vastava maaüksuse koha-aadressi komponentidest (§ 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 3 nimetatud andmed) ja erilisandist, milleks on hoone järjekorranumber ning vajaduse korral sellele järgnev täht, kusjuures majanumbri ja erilisandiks oleva numbri vahel on tühikuteta kaldkriips (näide 1: maaüksusel lähiaadressiga Pargi tn 3 asub kolm hoonet Pargi tn 3/1, Pargi tn 3/2, Pargi tn 3/3; näide 2: maaüksusel lähiaadressiga Tööstuse tn 10 asub 5 hoonet: Tööstuse tn 10/a, Tööstuse tn 10/b, Tööstuse tn 10/c, Tööstuse tn 10/d, Tööstuse tn 10/e). Edaspidi määratavate hoone koha-aadresside puhul on soovitatav ühel maaüksusel asuvate hoonete eristamiseks tähtlisandeid vältida), § 9 lg 1 (koha-aadressi määraja määrab haldus- ja asustusjaotuse ning aadressikohtade järgi maaüksuse koha-aadressi ja maaüksuse koha-aadressi järgi sellel maaüksusel asuva ehitise koha-aadressi), § 10 lg 3 (Sama haldus- ja asustuskuuluvusega paralleelaadresside esitamisel võib jätta haldus- ja asustusüksused igal järgneval esitamisel välja kirjutamata, moodustades lähiaadressidest loetelu, kusjuures lähiaadresside eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühikud (näiteks Harju maakond, Anija vald, Kehra linn, Mooni tn 2 // Lille tn 10).) Vastavalt TLV
- juuli 2000 määrusega nr 44 kinnitatud „Tallinna aadressitähiste eeskirja” p-le 1.1 see eeskiri sätestab Tallinna tänavatele ja teistele aadressikohtadele paigaldatavate aadressitähiste tehnilised, kujunduslikud, keelelised ja paigaldamise ühtsed nõuded. Sealjuures on kujunduse, paigalduse ja teiste ühtsete nõuete esitamise eesmärgiks muuhulgas liiklemise hõlbustamine, mille tagab aadressitähiste lihtne ja ühene äratuntavus linnas. Korralduses viidatud eeskirja p 1.3.2 järgi linnaosa valitsuse poolt tagatakse numbrimärgi paigaldamine ehitisele, sõltumata selle omandikuuluvusest, kui aadressinumber on muudetud TLPA ettepanekul üldhuvidest lähtuvalt. Samuti on lähtutud eelviidatud Määrusest nr 40 ja Viljandi mnt aadresside korrastamise vajadusest (see omakorda tulenes ADS määrusest). ADS määrus jõustus
- jaanuaril
- a, määruse rakendussätete, § 18 lg 1 kohaselt alates selle määruse jõustumisest määratavad koha-aadressid peavad olema määratud kooskõlas §dega 5–
- Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 maakatastris registreeritud maaüksuste (katastriüksuste) koha-aadressid viiakse koha-aadressi määraja poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega hiljemalt 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 24 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest. Ülaltoodust nähtuvalt oli TLV-l kohustus ettenähtud ajal viia koha-aadressid kooskõlla ADS määrusega. Nagu eelnevalt märgitud, ametlikku kohanime võib muuta, kui selleks esineb 11 mõjuv põhjus (
§ 7lg p 4).
Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks
tähenduses ADS määrust, mille eesmärgiks on tagada aadressiobjektide ühene identifitseerimine nii nende asukohas, kui ka erinevates andmekogudes. Et ADS määruses on kehtestatud kindlad nõuded aadressikujule, siis toob see paratamatult kaasa neile nõuetele mittevastavate aadresside muutmise, sh kaebajate aadresside muutumise.
- HMS § 3 lõike 2 kohaselt haldusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne valitud eesmärgi suhtes. HMS § 54 järgi haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus on seisukohal, et Korraldus nr 1198-k vastab põhimõtteliselt eeltoodud nõuetele. Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist. Erinevalt Määrusest nr 40, mis on üldakt, on vaidlustatud korraldus halduse üksikakt, mille puhul konkreetselt puudutatud isikute ring on selgelt määratletav – kinnistute, mille aadressid muudetakse – omanikud. Seega tulnuks neid kui menetlusosalisi HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes personaalselt teavitada menetluse algusest (HMS § 35 lg 1 p 2, § 47 lg 2 p 2) ning tagada neile ärakuulamisõigus (HMS § 40). Kohus ei pea neil asjaoludel piisavaks ja kohaseks haldusmenetluse menetlusosaliste teavitamiseks TLPA peaspetsialisti artiklit 30.05.2008 tasuta levitatavas väljaandes „Nõmme Sõnumid“ /tl 68/. Samas, kuivõrd HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist, siis kohtu arvates eelmärgitud menetlusnõuete rikkumine ei saa olla Korralduse nr 1198-k tühistamise aluseks. Kohus eelnevalt juba tuvastas, et Määrus nr 40, millega määrati tänavanimed Nõmme linnaosas (Viljandi mnt asemel Pinu ja Riida tn), oli antud õiguspäraselt. ADS määruse § 6 lg 3 p 2 järgi maaüksuse lähiaadressi komponendid on liikluspinna nimi (vastavalt Pinu ja Riida) koos liikluspinna liigisõnaga (tänav), millele lisatakse krundinumber. Krundinumbri määramine sealjuures on kaunis tehniline töö, millele on sätestatud kindlapiirilised nõuded ja standardid. Kaebustest nähtuvalt peavad kaebajad oma õigusi rikkuvaks aadressi kui terviku muutmist. Järelikult, kui tänavanimede muutmine oli õiguspärane ning kaebajate aadressi muutumine ja sellest asjaolust oma tuttavate, sugulaste sõprade, äripartnerite jne teavitamine on seetõttu nagunii paratamatu, siis neil asjaoludel ei saanud kaebajate krundinumbrite määramise menetlusse kaasamata jätmine mõjutada asja otsustamist ega rikkuda kaebajate õigusi sel määral, et Korraldus nr 1198-k tuleks tühistada. Tegemist on formaalse rikkumisega. Sisuliselt oli kaebuse esitajatel võimalik saada ka „Nõmme Sõnumitest“ teavet vajalikest muudatustest ja nende põhjustest; aadressidest, millised vajavad korrastamist; millise TLV haldusaktiga katastriüksuste aadressid muudetakse ning millised on muudatuste tagajärjed (kes mida teeb või peab tegema). Selle info alusel saanuks kaebajad lülituda aadresside muutmise menetlusse, kui neile tundus, et nimetatu riivab ebaproportsionaalselt nende õigusi ja huve. Kaebajad seda õigeaegselt ei teinud. Kohus jagab kaebajate seisukohta selles osas, et kõnealune aadresside muutmine riivab nende huve, kuna selle tagajärjel lasub kaebajatel teatav teavitamiskohustus, kuid kohus ei nõustu sellega, et tegemist on ebaproportsionaalselt koormava, st õigusvastase kohustusega. ADS määruse, mille täitmiseks on kaevatud haldusaktid antud, eesmärgiks on sätestada aadressiandmete süsteemi, sealhulgas koha-aadresside määramise ja esitamise, aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise ühtsed põhimõtted. Aadressiandmete süsteemi eesmäriks omakorda on tagada aadressiobjektide ühene identifitseerimine nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ning muuta võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud koha-aadressid. Ühtlasi on ADS-i 12 ülesandeks tagada ka koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaoline korraldus. Aadressiandmete süsteem on andmekogude pidamist kindlustav süsteem, mis koosneb kesksest tehnoloogilisest lahendusest koos selle juurde kuuluvate liidestega aadressiandmete töötlemiseks ja aadressiteenuste osutamiseks, aadressiandmeid töötlevatest andmekogudest ning aadressikujule, koha-aadressi määramisele, aadressiandmete vastutavatele töötlejatele, ADS-i haldussüsteemi vastutavale töötlejale, aadressiteenustele ja aadresside töötlemisele esitatavatest nõuetest (§-d 1 ja 2). Seega tagab nimetatud süsteem muu hulgas aadressiandmete muudatussündmuste kättesaadavuse (s.t avab vajalikud aadressiteenused) ja järjepidevuse info kättesaadavuse läbi ADS-i haldussüsteemi teistele aadressiandmeid töötlevatele andmekogudele ja infosüsteemidele. Aadresside korrastamiseks on seega tõsine avalik huvi. Samas ei ole kaebajad tõendanud, et vaidlustatud korraldus ei vasta toodud eesmärkidele ja nõuetele.
- Aadressiteenuseid saavad kasutada ka kodanikud läbi enda identifitseerimise Kodanikuportaalis. ADS määruse § 16 lg 6 järgi ADS-i haldussüsteemi osutatavad teenused on tasuta. Rakendussätete kohaselt lasub just koha-aadressi määrajal (TLV) kohustus viia maakatastris registreeritud maaüksuste (katastriüksuste) ning “Riiklikus ehitisregistris” registreeritud hoonete ja hooneosade koha-aadressid vastavusse nimetatud määruse nõuetega. Ka viidatud „Nõmme Sõnumites“ toodud artiklis on selgitatud, keda TLV ise teavitab. Kuigi nimetatud artiklis on viidatud, et “äriregistri ja teiste riiklike kannete muutmine on riigilõivuvaba”, millest jääb mulje, et isikud, kelle aadressid muutuvad peaksid ise vastavaid registreid teavitama, siis ADS määruse § 18 lg 2 järgi riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude pidajad peavad oma infosüsteemid selle määruse § 12 lg-ga 3 vastavusse viima hiljemalt
- jaanuariks
- a. Järelikult ADS-i haldussüsteemi toimides ei peaks aadresside muudatuse kandmine erinevatesse riiklikesse registritesse põhjustama tegelikult isikutele mingeid ebameeldivusi. Aga isegi sel juhul, kui kaebajad pidid seda ise tegema, ei saa niisugust kohustust pidada ülemäära koormavaks (võimalik teha lõivuvabalt ja arvutit kasutades). Mis puutub vajadusse teavitada uuest aadressist oma tuttavaid, sugulasi jt, siis see ei ole samuti ebaproportsionaalselt koormav võrreldes avaliku huviga aadressandmete korrastamiseks. Kui isik vahetab elukohta, siis tuleb tal samamoodi läbida vastav teatamisprotseduur. Jääb arusaamatuks, miks vabatahtlikult võetav kohustus on õiguspärasem ja vähemkoormavam kui avalikest huvidest tingitud samasugune kohustus. Lisaks on oluline vahe selles, et omal algatusel elukoha vahetuse korral ei muutu pelgalt aadress, vaid ka isiku tegelik asukoht ning isikul endal lasub seetõttu igakülgne teavitamiskohustus (näiteks tuleb tellitud ajalehed/ajakirjad ümberadresseerida jms). Antud juhul aga kaebajate elukoht (asupaik) ei muutunud, aadressimuudatusest teavitas Eesti Posti vastustaja. Seega, kui kaebajatele peakski veel saabuma posti vana aadressi järgi, siis on kaheldav, et see kohale ei jõua – kaebajate tegelik asukoht ei ole muutunud ja Eesti Post on teadlik uuest kohaaadressist. Kohtu arvates ei ole seega eraisikutest kaebajatel vaja ka teha mingeid erilisi kulutusi ega põhjendamatult koormavaid pingutusi oma kõikvõimalike partnerite teavitamisel. Selleks on tänapäeval mitmeid lihtsaid ja kiireid võimalusi: vastav e-kiri korraga kõigile neile, kel on e-posti aadress; telefonitsi teavitamine; saadetava sünnipäevavõi jõulukaardi või kirja ümbriku tagaküljele oma uue aadressi märkimine jms. Kaebajate väide isikutest, kes tegelevad kodus majandustegevusega, jääb paraku üldsõnaliseks ja paljasõnaliseks: ükski kaebajatest pole konkreetselt näidanud, et ta “tegeleb kodus majandustegevusega” ja et seetõttu on tal oma äripartnerite teavitamine eriliselt koormav. Kohus rõhutab, et vaidlustatud korralduses toodud addresside väidetav ebaloogilisus ja kaebajate ettepanekud aadresside väidetavalt paremaks korraldamiseks ehk haldusakti otstarbekuse küsimus ei ole halduskohtus antud juhul kontrollitav. Pärast korralduse andmist 13 TLV-le esitatud ettepanekutega mittenõustumine vastustaja poolt ei ole ka käesolevate kaebuste esemeks. Lisaks ei tulene sellest väidetavast ebaloogilisusest kaebajatele mingeid täiendavaid kohustusi – nii ühel kui teisel juhul tuleb kaebajatel oma uuest aadressist teavitada neid, keda vaja. Kaebajad ei saa oma õiguste kaitsel tugineda samuti sellele, et senine majade numeratsioon oli väidetavalt selge postiljonidele, prügivedajatele, külalistele jne ning nüüd see enam nii ei ole. Kui nimetatud isikutel ongi mingeid raskusi uute aadressidega kohanemisel, siis ei rikuta sellega kaebajate õigusi. Seega on kohus seisukohal, et Korraldus nr 1198-k on samuti õiguspärane haldusakt, mis ei saa rikkuda kaebuse esitajate neid subjektiivseid õigusi, mille kaitseks nad on kohtusse pöördunud. Kaebused jäävad tervikuna rahuldamata.
- HKMS § 92 lg-s 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul jäävad kaebused rahuldamata. Samas ei ole vastustaja vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 (Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta) mingeid kuludokumente kohtule esitanud. Järelikult jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 14