1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.
1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses.
3 kohaselt saatis kohus hagist loobumise avalduse kostjale seisukoha esitamiseks hiljemalt kohtuistungil. Kostja oma kirjalikus vastuses menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei oma ega oma vastuväiteid ka eelistungil.
1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagiavalduse esitamisel 17.03.2008.a. maksedokumendi nr. 486 alusel viitenumbriga 2900072136 tasunud Rahandusministeeriumi arvele nr. 221023778606 summa 350 krooni selgitusega „Riigilõiv hagiavalduse A.B vastu esitamise eest“.
2 p. 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on põhjendatud hagejale pool tema poolt tasutud riigilõivust tagastada summas 175 krooni.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Toimikust nähtuvalt esitas hageja kostjale nõude juba olemasolevast töövaidluskomisjoni otsusest lähtuvalt. Seega oli pooltel töövaidluses otsus olemas. Hagi on esitatud 19.03.2008.a. ning kostja on olnud sunnitud uuesti hagile vastama ja hagejat teavitama, et ta hagi ei tunnista. Seega pole kostja hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja on seoses kohtusse pöördumisega põhjustanud kostjale täiendavaid kulutusi, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja nõuab õigusabikulu 2 537 krooni, mis on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega hagejalt väljamõistmisele kostja kasuks. Õigusabikulude tõendamiseks on esitatud arve nr. 27387. Arve on õigusabi osutajale tasutud 17.04.2008.a. 2 maksekorralduse nr. 639 alusel.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.
1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.
2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest arvates. Kohus juhindus
4, § 173, § 428, § 429, §-de 431-433, 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 26. märtsil 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.