2-08-70427/14

(4)2-08-70427 Hagiavalduse sisu S S (edaspidi hageja) on 27.10.2008.a esitanud V T`i (edaspidi kostja) vastu hagi elatise nõudes tütre A T , sünd. xxx a, ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus alates hagi esitamise ajast. Hagi põhjenduste kohaselt kostja ei täida tütre suhtes ülalpidamiskohustust. Hageja on töötu. Kostja vastus 10.12.2008.a ja 18.12.2008.a kohtule esitatud vastustes kostja hagi ei tunnistanud. Esitatud vastuväidete kohaselt kostjal on kolm last, esimesest abielust kaks last D T ja K T ning teisest abielust üks laps A T. Kostja ei saa maksta elatist nõutava summa ulatuses, kuna tema palk on ainult 7 000 krooni. Palgast kostja peab ülal pidama kolm last ning temale peab jääma seaduse alusel miinimumpalk. Korter aadressil xxx on endise abikaasaga ühisomand, mis on jagamata. Kostja ostab lapsele riietust, aga hageja ei kanna riietuse ostmiskulud. Samuti kostja igakuiselt maksab hagejale raha tütre ülalpidamiseks, aga kostja on teadlik, et laps ei ela hagejaga. Laps elab hageja ema juures teisel aadressil xxx. Hageja ei osale lapse kasvamisel. Kuna tütar ei ela hagejaga koos ühes korteris, aga kostja täidab oma kohustusi vabatahtlikus määras, millises temal on võimalusi, samuti arvestades seda, et hageja esitas kohtule valed andmed, palub kostja jätta rahuldamata hagiavalduse. Hageja arvamus 16.12.2008.a ja 02.01.2009.a kohtule esitatud hageja arvamuse kohaselt asjaolu, et kostjal on 3 last, ei vabasta teda vanema kohustustest. Kostja ei osta riietust lapsele. Lahutuse algusest 2005.aasta septembrist oli kostjalt saadud mõned rahalised sissetulekud, mis tõendatakse pangaväljavõttega. Laps elab hagejaga. Kostja võtab tütart üks kord kuus, viimasel ajal võtab harvemini, seega ei või olla kursis lapse täieliku eluga. Laps ei ela vanaema juures, lapsel on vanaemaga normaalsed peresuhted. Vanaema aitab kasvatada last ja aitab materiaalselt. Kostjal on valed andmed hageja kohta. Kostja ei võta osa lapse kasvatamiselt. Kostja tahab kohut viia vales suunas ja tahab hoiduda elatise maksmisest kõrvale. Hageja jääb oma hagiavaldusele kindlaks, ja palub kohut rahuldada hagi. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks

1. veebruaril 2009.a kohtuistungi. Hageja jäi hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib välja mõista kostjalt 2 175 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole tal võimalik hageja nõutud määras elatist maksta, kuna siis ei jääks talle rahalisi vahendeid, et ülal pidada esimesest abielust lapsi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis xxx a tütar A T. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx (t.l. 5), mille põhjal tegi kohus kindlaks, et A T põlvneb V T`ilt, kes on tema isa. • et poolte abielu on lahutatud 20.09.2004.a. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega xxx (t.l. 7). • et Narva Linnakohtu
2. detsembri 1998.a otsuse tsiviilasjas nr 2-2193/1998 alusel V T peab maksma N T`le poja D, sünd. xxx, ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 450 krooni, ning tütre K, sünd. xxx, ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 450 krooni, kuni laste täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutmiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu
3. detsembri 1998.a otsusega tsiviilasjas nr 22

(4)2-08-70427 2193/1998 (t.l. 55). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras, ehk summas 2 175 krooni lapse ülalpidamiseks alates elatisehagi esitamisest, s.o 27.10.2008.a. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle laste vajaduste üle. Hageja on hagi elatise välja mõistmiseks esitanud seoses asjaoluga, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras, kuid ta on kinnitanud, et ta on hagejale andnud lapse ülalpidamiseks raha umbes 700 – 800 krooni kuus. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teisi lapsi vähem kindlustatuks. Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks tütrele A on kostjal veel kaks last - poeg D ja tütar K. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et 19. novembri 2008 palgatõendi (t.1.30) kohaselt on kostja 2008.aasta brutopalk 7 000 krooni kuus. Kostja sissetuleku 7 000 krooni jagamisel nelja isiku vahel, s.o 3 lapse ja kostja vahel, jääks igaühele 7 000 / 4 = 1 750 krooni kuus, mis ei ole piisav lapsele elatise maksmiseks hageja poolt nõutud summas 2 175 krooni. Seega on elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas 2 175 krooni, osutuks kostja poeg D ja tütar K vähem kindlustatuks kui elatist saav tütar A. Õige ei ole kostja väide, et temale peab jääma peale elatisnõude täitmist miinimumpalk. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust ja § 132 lg 1-1 järgi kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kohus leiab, et kostja on võimeline hagejale tasuma tütre A ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus, arvesse võttes et sama summa ulatuses on kostja töötasust võimalik ülal pidada igat kostja last (3 3

(4)2-08-70427 * 1 500 krooni = 4500), sel juhul jääks kostjale endale 2 500 krooni, mis on peaaegu pool palga alammäärast. Kohus leiab, et sellise summa väljamõistmine kostjalt lapse ülalpidamiseks on põhjendatud võttes arvesse lapse huvi tagada talle elamiseks vajalik väiksemail võimalikul määral. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning välja mõista kostjalt V T`ilt hageja S S kasuks elatis tütre A T, sünd. xxx, ülalpidamiseks alates 27. oktoobrist 2008.a igakuiselt summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni tütre A T täisealisuseks saamiseni, s.o. kuni 28.10.2017.a. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 2 175 krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19 575 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. Kohtuotsuse viivitamatu täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4