TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2213 Otsuse kuupäev 26.02.2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Karen Kirrotsoni, Olev Kirrotsoni ja Milvi Kirrotsoni kaebus Orava Vallavalitsuse
- oktoobri 2008 korralduse nr 125 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 05.02.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitajad Karen Kirrotson, Olev Kirrotson ja Milvi Kirrotson Vastustaja Orava Vallavalitsus Resolutsioon
- Jätta kaebus rahuldamata.
- Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 (kaheksakümmend) krooni Karen Kirrotsoni kontole 221011306297 Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Põlva ÕVVTK komisjoni 31.
- 1995.a otsusega nr 6421 tunnistati Soe A-142 talumaa omandireformi õigustatud objektiks ja omandireformi õigustatud subjektideks Olev Kirrotson 1/3, Milvi Kirrotson 1/3 ja Heldur Kirrotson 1/3 mõttelises osas. 07.05.2004 korraldusega nr 74 alustas Orava Vallavalitsus õigustatud subjektidele õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlust. Orava Vallavalitsuse 13.12.2006 korraldusega nr 261 tagastati vaidlusalusest kinnistust Olev Kirrotsonile 4791 m2 elamumaad, korraldusega nr 262 tagastati Karen Kirrotsonile, Olev Kirrotsonile ja Milvi Kirrotsonile kaasomandisse 31766 m2 ja korraldusega nr 263 5,49 ha maad. 1 Vallavalitsuse 12.05.2008 korraldustega nr 58 ja 59 on muudetud vallavalitsuse 13.12.2006 korraldustes nr 262 ja 263 määratud tagastatava maa mõtteliste osade suuurust. Orava Vallavalitsuse 07.10.2008 korraldusega nr 125 kinnitati õigusvastaselt võõrandatud talumaa Soe A-142 võõrandamisaegseks maksumuseks 63 700 krooni ning määrati tagastamisele mittekuuluva 6,23 ha suuruse maa eest Karen Kirrotsonile, Olev Kirrotsonile ja Milvi Kirrotsonile kompensatsioon 25 800 krooni. Kaebuse põhjendused Kaebajad paluvad Orava Vallavalitsuse 07.10.2008 korralduse nr 125 tühistamist järgnevatel motiividel: - Kaevatava korralduse tühistamisel Orava Vallavalitsus peab leidma võimaluse Soe A-142 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks, - Orava vallavalitsus peab välja selgitama oma eksituse Soe A-142 talumaade riigimetsamaa koosseisu arvamisel ja selle eksituse parandama. Kaebajad märgivad, et 1992.a esitasid nad Põlva maavalitsusele avalduse selle kohta, et neid tunnistataks omandireformi õigustatud subjektideks ja Soe A-142 talumaa 15,38 ha ulatuses omandireformi õigustatud objektiks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Põlva maakonna komisjoni 31.
- 1995.a otsusega nr 6421 tunnistatigi Soe A-142 talumaa omandireformi õigustatud objektiks ja omandireformi õigustatud subjektideks: Olev Kirrotson 1/3, Milvi Kirrotson 1/3 ja Heldur Kirrotson 1/3 mõttelises osas. Peale Heldur Kirrotsoni surma on tema seadusjärgseks pärijaks Karen Kirrotson. Orava vallavalitsuse kirjas
- 2005 on märgitud, et kuna Soe A-142 talumaadel asuvad teistele isikutele kuuluvad hooned, ei ole võimalik kogu õigusvastaselt võõrandatud maad tagastada. On märgitud, et hooned kuuluvad Piret Seppale ja Marju Mägile ja et Soe A-142 talumaadest on ostueesõigusega erastanud Piret Sepp 2,6307 ha ja Marju Mägi 3,7 ha. Tegelikkuses Marju Mägile kuuluvad hooned ja tema poolt erastatud maa ei asu Soe A-142 talumaadel. See, et Marju Mägi poolt erastatud maa ei asu Soe A-142 talumaadel on tõendatud kaardimaterjali alusel ja ka endiste Soe A-142 talumaa piirikividega. Pideva nõudmise tulemusena võttis Orava vallavalitsus vastu
- mail 2008.a korralduse nr 58, millega muudeti osaliselt Orava vallavalitsuse korraldust 13.12.2006.a nr 262 ja tagastati Soe A-142 talumaadest 31766 m2 ja
- mai 2008.a korralduse muutmise korraldusega tagastati Soe A-142 talumaadest 5,49 ha. Olev Kirrotsonile kuuluvate hoonete juurde on tagastatud 4791 m2 maad, seega kokku on tagastatud 8,67 ha maad. Kaebuse esitajad leiavad, et Orava vallavalitsuse 7.oktoobri 2008.a korraldus nr 125 ei ole tervikuna õiguspärane ja ei vasta haldusakti nõuetele. Korraldus on koostatud kirjaoskamatult ja täielikult eiratud haldusmenetluse seaduses sätestatud norme. Kui haldusaktiga määratakse kindlaks isiku avalikul õigusel rajanevad õigused ja kohustused, peab haldusakt olema motiveeritud, see tähendab et haldusaktis peab olema täpne viide seaduse sättele ning esitama argumendid, miks haldusakt anti. Haldusmenetluse seaduse § 56 näeb ette, et haldusakt peab olema põhjendatud. Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kaevatav korraldus on haldusakt, mis peab olema kontrollitav. Haldusakti motiveerimine (seadustele viitamine ja otsuse andmise põhjendused) on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel 2 otsus on antud. Kaevatavast korraldusest ei nähtu põhjendust, miks vallavalitsus sellise korralduse andis. Kaevatav korraldus ei vasta ülaltoodud nõuetele. Korralduse punktis 2 määratakse kompensatsioon korralduse punktis 1 märgitud vara (6,23 ha) eest summas 25800 krooni. Korralduse punkt 1 ei kajasta seda. Korralduse punktis 2 viidatud punktile 1 ei vasta tegelikkusele. Arusaamatu, kust on võetud 6,23 ha. Kaevatavas korralduses ei ole märgitud, kust on võetud kompensatsiooni summa ja vara maksumus. Ei nähtu mille alusel see on arvutatud. Kaevatav korraldus jääb selles osas täielikult arusaamatuks. Seega ei ole korraldus õiguspärane. Kaevatava korralduse punktis 3 on ära toodud maa mittetagastamise põhjuseks EV maareformiseaduse § 6 lg 2 p 3 ( maal asuvad teistele isikutele kuuluvad hooned). Korraldusest ei nähtu, kui suur osa õigusvastaselt võõrandatud maast jääb tagastamata. Samuti ei nähtu, kellele kuuluvad viidatud hooned ja kas hooned on omandatud õiguslikul alusel. Kaevatav korraldus rikub kaebajate õigusi, kuna kaebajad ei soovi Soe A-142 õigusvastaselt võõrandatud talumaade kompenseerimist, vaid maade tagastamist. Kaebajad on esitanud Põlva maavalitsusele avalduse talumaade tagastamise kohta. Orava vallavalitsus ei ole 13 aasta jooksul lõplikult menetlust läbi viinud. Orava vallavanema Ülo Plakso vastuskirjast kaebajate järelpärimisele 08.
- 2006.a nr 5.11/787-1 nähtub, et osaliselt on Soe A-142 endine talumaa ekslikult arvatud riigimetsamaa koosseisu ja Soe A-142 talumaade tagastamisprotsessi lõpule viimine sõltub riigimetsamaa piiride muutmise otsusest. Seega ei ole Orava Vallavalitsusel võimalik määrata maa tagastamise konkreetset tähtaega. Orava vallavalitsus ei eita seda, et nende eksituse tõttu on Soe A-142 talumaade tagastamise protsess veninud. Millise eksituse vallavalitsus on sooritanud ja milles see seisneb, seda kaevatav korraldus ei sisalda ja sellest ei ole ka kaebajaid teavitatud. Vastustaja vastuväited Orava Vallavalitsus on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on seaduslik ja põhjendatud, vastu võetud kehtiva seaduse alusel, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Vaidlustatud korraldus sisaldab viidet selle õiguslikule alusele - EV Valitsuse 13.06.1993.a määrusega nr 216 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korrale". Vaidlustatud korralduse p 3 on fikseeritud selle väljaandmise põhjus - kuna õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad teiste isikute hooned, siis see osa kuulub mittetagastamisele. Vaidlustatud korralduse p 3 on fikseeritud viide Maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3, mis kohustab õigustatud subjektidele tagastamisele mittekuuluva maa neile kompenseerima. Orava Vallavalitsuse 13.12.2006.a korraldusega nr 261 on tagastatud Olev Kirrotsonile 4791 m2 elamumaa sihtotstarbega Orava vallas Soe külas, maaüksuse nimetus „Olevi". Orava Vallavalitsuse 13.12.2006.a korraldusega nr 262 tagastati Milvi Kirrotsoni, Karen Kirrotsoni ja Olev Kirrotsoni kaasomandisse 31766 m2 ja Orava Vallavalitsuse 13.12.2006.a korraldusega nr 263 tagastati Milvi Kirrotsoni, Karen Kirrotsoni ja Olev Kirrotsoni kaasomandisse 5,49 ha maatulundusmaa sihtotstarbega Orava vallas Soe külas, maaüksuse nimetus „Kirrotsoni“. Kuna mõtteliste osade suhtearvus oli tehtud viga, tuli Orava Vallavalitsusel vastu võtta korralduste osalise muutmise otsused. Kaasomandisse tagastatava maa mõtteliste osade arvu muutmise kohta võttis Orava Vallavalitsus vastu 12.05.2008.a korraldused nr 58 ja
- 3 Orava Vallavalitsuse 07.05.2004.a korralduses nr 74 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse alustamine" on märgitud, et Soe A-142 talu maal asuvate hoonete omanikele on erastatud 6,3307 ha maad. Selle korralduse on kaebuse esitajad lisanud kaebusele. Eelpoolnimetatud korraldused on kaebuse esitajatele kätte toimetatud, neid korraldusi pole keegi vaidlustanud, need on kehtivad. Seega on kaebajad teadlikud, et Soe A142 talumaa kogusuurus on 15,38 ha, millest tagastatud on 8,67 ha ja seoses hoonete omamisega talumaal on hoonete omanikud ostueesõigusega erastanud 6,3307 ha maad. Vaidlustatud korraldusse ei olnud vajalik märkida asjaolusid, mida ei nõua EV Valitsuse 13.06.1993.a määrusega nr 276 kinnitatud korra p 33 ning mis on kaebuse esitajatele teatavaks tehtud teiste haldusaktidega. Orava Vallavalitsus andis vaidlustatud korralduse välja koos lisadega, mille sisuks oli kompensatsiooni arvutus kõigile kolmele kaebuse esitajale. Lisades on märgitud andmed talumaa „Soe A-142" kohta ning andmed kompensatsioonisumma kohta. Kaebuse esitajate kahtlused vara maksumuse summa ja kompensatsioonisumma osas kuuluvad läbivaatamisele järelevalve korras rahandusministri või maavanema poolt. Kaebuse esitajatele pidi olema üheselt arusaadav, et Soe A-142 maadelt jäi tagastamata 6,23 ha maad seoses sellega, et maal asuvatel hoonete omanikel oli maa ostueesõigusega erastamise õigus ning Orava vallal kohustus neile kui hoonete omanikele ostueesõigusega maad erastada. Kellele need hooned kuuluvad, ning kas need hooned on omandatud õiguslikul alusel, ei ole käesoleva haldusasja vaidluse objektiks. Soe A-142 talumaa riigimetsamaa koosseisust väljaarvamise protseduur, samuti asjaolud, millistel segadus tekkis, ei ole käesoleva haldusasja arutamise objektiks HKMS § 19 lg 7 alusel. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlustatud Orava Vallavalitsuse 07.10.2008 korraldusega nr 125 on Orava Vallavalitsus kinnitanud Orava vallas asuva õigusvastaselt võõrandatud talumaa Soe A-142 võõrandamisaegse maksumuse ja määranud õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektidele makstava kompensatsiooni summa. Korralduse aluseks on vallavalitsus märkinud Vabariigi Valitsuse
- juuni 1993 (peaks olema juuli) määrus nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord“ (edaspidi Kord). Kaebajad leiavad, et vaidlustatud korralduse väljaandmisel on vastustaja täielikult eiranud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid, korraldus on motiveerimata ja arusaamatu. Kohus leiab, et kaebajate seisukoht on ekslik. Orava Vallavalitsus on korralduse väljaandmisel järginud Korra punktis 33 kehtestatud nõudeid. Nimelt on Korra punktis 33 loetletud andmed, milliseid kohaliku omavalitsuse täitevorgani korralduses kompensatsiooni määramise kohta peavad sisaldama. Vaidlustatud korralduses on kõik selles punktis loetletud andmed märgitud. Kord ei näe ette, et kohaliku omavalitsuse korraldus, millega määratakse kompensatsioon õigustatud subjektidele, peab kajastama kogu senist maa tagastamise käiku. Antud juhul ei ole tegemist kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsusega ehk kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega. Vara maksumuse ja kompensatsiooni määramise puhul ei otsustata vara tagastamist või mitte tagastamist. Korra punkt 7 sätestab, et vara 4 kompenseerimise menetlust alustatakse siis, kui õigustatud subjekt taotleb vara kompenseerimist, kui vara on hävinud, kui vara ei kuulu vastavalt seadusele tagastamisele või kui seadus näeb ette ainult vara kompenseerimist. Antud juhul on kompensatsioon määratud maa eest, mis ei kuulu tagastamisele, kuna osa maast on ostueesõigusega erastatud. Korra punkt 33 kohaselt tuleb kompensatsiooni määramise korralduses märkida teiste andmete hulgas maa mittetagastamise alus viitega omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 vastavale punktile või maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 vastavale punktile. Vallavalitsuse 7.10.2008 korralduses on maa mittetagastamise põhjuse osas tehtud viide maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 (maal asuvad teistele isikutele kuuluvad hooned). Kuna antud korraldusega ei otsustata, kellele ja kui suures osas maa kuulub tagastamisele ega ka seda, miks kogu maad ei tagastata, on ebaõige kaebajate nõue, et korraldusest peaks nähtuma, kellele kuuluvad vaidlusalusel maal asuvad hooned ja kas need on omandatud õiguslikul alusel. Seega vastab vaidlustatud korraldus Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra punktis 33 ettenähtud nõuetele, selles on välja toodud korralduse väljaandmise õiguslik alus ja loetletud ettenähtud faktilised andmed. Korraldus on arusaadav ja kontrollitav. Ebaõige on ka kaebajate väide, et korraldusest ei selgu, kust on võetud kompensatsiooni summa ja vara maksumus. Vallavalitsus on korralduse lisas välja toonud andmed tagastatud ja kompenseerimisele tuleva maa kohta ning kompensatsioonisumma kohta. Kui kaebuse esitajatele jäi vaidlustatud korralduse juures midagi ebaselgeks, oli võimalus taotleda vallavalitsuselt vastavat selgitust. Samas märkisid kaebuse esitajad kohtuistungil, et nad ei vaidlusta kompensatsiooni summat ega selle arvutamise korda. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Kaebuse kohaselt on kaebajate eesmärgiks saada tagasi kogu endine Soe A-142 maa võõrandamisaegse pindalaga 15,38 ha. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud korralduse tühistamise korral peab vallavalitsus leidma võimaluse kogu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks. Kaebajate antud seisukoht on ebaõige. Kohus märkis eelpool, et vaidlustatud haldusaktiga ei ole lahendatud maa tagastamise küsimust, vaid määratud kompensatsioon maa eest, mida õigustatud subjektidele ei tagastata. Tagastamisele mitte kuuluva maa eest kompensatsiooni määramise korralduse vaidlustamise kaudu ei ole võimalik vaidlustada maa erastamist kolmandatele isikutele. Kui kaebuse esitajad ei olnud nõus maa erastamisega P.Seppale ja M.Mägile, oleks tulnud erastamise korraldusi vaidlustada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja korras. MaaRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad tervikuna või osaliselt, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised. Vastavalt MaaRS § 23 lõikele 2 otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Seega saab maad õigustatud subjektidele tagastada alles siis, kui on lahendatud kõik tagastatava maaga seotud maa ostueesõigusega erastamise taotlused. Kaebajate väidet, et nad ei tea või ei saa aru, kuidas on saadud vallavalitsuse korralduses märgitud 6,23 ha, mille eest kompensatsioon määrati, ei pea kohus põhjendatuks. Orava Vallavalitsuse 07.01.2000.a korraldusega nr 2 anti nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks Piret Seppale pindalaga 2,6307 ha (asub tervikuna „Soe A-142 talumaal) ja Orava Vallavalitsuse 02.02.2000.a korraldusega nr 9 anti nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks Marju Mägil pindalaga 6,5 ha, millest 3,7 ha asub endisel Soe A-142 talumaal. 5 Kokku on seega Soe A-142 maast erastatud 6,23 ha. Erastatud maad ei ole võimalik samaaegselt tagastada, vaid selle eest tuleb seaduse kohaselt maksta kompensatsiooni. Maa tagastamise toimikutest nähtub, et nimetatud korralduste koopiad on saadetud Orava Vallavalitsuse 19.07.2000.a kirjaga nr 37/184 kaebuse esitajate tolleaegsele esindajale Rutt Teeveerele (vara tagastamise toimik lk 28). Haldusaktide teatavaks tegemisega esindajale loetakse, et need haldusaktid on teatavaks tehtud ka esindatavatele. Lisaks tuleb veel märkida, et tagastamisele mittetulevale maale pindalaga 6,23 ha, ei ole vastustaja esmakordselt viidet teinud vaidlustatud korralduses, nagu võiks kaebajate põhjendustest aru saada. Orava Vallavalitsus on juba 07.05.2004 korralduses nr 74, millega alustati Soe A-142 maa tagastamise menetlust õigustatud subjektidele, märkinud, et Soe A142 talu maal asuvate hoonete omanikele on erastatud 6,3307 ha maad. Seega olid kaebuse esitajad ise otseselt nimetatud korraldusega informeeritud maa erastamisest. Ei siis ega hiljem ei ole kaebuse esitajad maa erastamise korraldusi vallavalitsusest välja nõudnud ega neid vaidlustanud. Kaebuse esitajad ei ole vaidlustanud ka Orava Vallavalitsuse 13.12.2006 korraldusi nr 261, nr 262 ja nr 263, milledega on õigustatud subjektidele tagastatud kokku 9,1457 ha maad. Kõikides neis korraldustes on märgitud, et vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p 3 mittetagastatava 6,23 ha maa eest määratakse õigustatud subjektidele kompensatsioon vastavalt kehtivale korrale. Ka neid maa tagastamise korraldusi ei ole kaebuse esitajad vaidlustanud ja nad kehtivad. Seega on kaebuse esitajatele tagastatud kõik endise Soe A-142 talu maad, mida oli võimalik peale ostueesõigusega erastamist tagastada. Maa, mida ei ole võimalik tagastada, kompenseeritakse, mida Orava Vallavalitsus on ka teinud. Kaebuse ühe motiivina on kaebajad välja toonud, et Orava Vallavalitsus peab välja selgitama oma eksituse Soe A-142 talumaade riigimetsamaa koosseisu arvamisel ja vea parandama. Ka selles osas on kaebuse esitajad ekslikul arusaamisel. Nähtuvalt vara tagastamise toimikust on lahendatud Soe A-142 maadest ebaõigesti riigimetsamaa hulka arvatud maa küsimus lõplikult 2006 aastal. Orava Vallavalitsuse 13.12.2006 aasta korraldustega nr 261, 262 ja 263 on õigustatud subjektidele tagastatud ka maa, mis varem oli arvatud riigimetsamaa hulka. Kaebajatele on tagastatud kokku 9,1457 ha maad, erastati 6,23 ha maad, mis on kokku 15,3757 ha. Soe A-142 talumaa võõrandamisaegne suurus on olnud 15,38 ha, mis tähendab, et ka vahepeal ekslikult riigimetsamaa hulka kuulunud maa on subjektidele tagastatud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitajad on tasunud riigilõivu 80 krooni. Kohtuistungil esitas Karen Kirrotson taotluse tagastada talle ekslikult makstud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et antud taotlus kuulub rahuldamisele. Riigilõivu seaduse § 22 lg 1 p 6 kohaselt ei võeta riigilõivu õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või maha jäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel. Kuna antud kaebuse puhul on tegemist õigusvastaselt äravõetud vara tagastamise (kompenseerimise) vaidlustamisega, on kaebuse esitajad riigilõivu tasumisest vabastatud. Riigilõivu seaduse § 15 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Alusetult tasutud riigilõiv kuulub Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt Karen Kirrotsonile tagastamisele. Eda Muts Kohtunik 6