3-09-2/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2 Haldusasi K.J.u kaebus kohtutäitur Mati Roodese (Roodes) tegevusele ja kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon Tagastada kaebus selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel. Saata määruse ärakiri koos kaebuse materjaliga K.J.ule. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib kümne päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2 ja 3). ASJAOLUD 02.01.2009 esitas K.J. halduskohtule kaebuse, milles taotleb kohtutäitur Mati Roodeselt Riigivastutuse seaduse (RVS) § 17 lg 1 ja Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p 2 alusel välja mõista alusetult kaebaja kontolt 16.06.2008 arestitud summa 4236,20 krooni ja asjaga seotud õigusabikulud ning seadusjärgne viivis. Lisaks taotleb K.J. tühistada kohtutäitur Mati Roodese 25.08.2008 täiteasja nr 026/2007/1707 raames tehtud otsused ja lõpetada täiteasi nr 026/2007/1707, kuna täiteasja aluseks olev nõue on tasutud enne täiteasja algatamist. Kaebaja leiab, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24, § 25 ja § 55 nõudeid ning arestinud K.J.u pangakonto 20.04.2007, so enne täitmisteates esitatud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Lisaks leiab kaebaja, et täitemenetluse läbiviimisel on rikutud TMS § 10, 48 ja 217 sätestatud tingimusi. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse vaidlustamine (kaebuse esitamine kohtutäituri vastu) täitetoimingute läbiviimisel ning sellega tekitatud kahju hüvitamine. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kaebuse, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid täitemenetluses ning nõutakse kohtutäituri õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamisel on käsitlenud ja võtnud seisukoha Riigikohus oma lahendites juba 2002. aastal, mida tänaseni ei ole muudetud. Riigikohtu erikogu on 15.03.2002 määruses asjas nr 3-3-4-3-02 seisukohal, et „Täitemenetluse seadustik kehtestab täituri tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis erineb halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise korrast. Kui täituri tegevuse vaidlustamine otsuste täitmisel haldus-, haldusõiguserikkumise ja kriminaalasjades toimuks Halduskohtumenetluse seadustiku järgi, siis oleks menetlus teistsugune. Erinevate menetluskordade kohaldamise võimalus täituri tegevuse vaidlustamisel ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamise kuulumist üldkohtu pädevusse võib põhjendada ka täituri ning üldkohtu vahekorraga. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 3 lg 2 järgi on kohtutäituri tööpiirkond maa- või linnakohtu tööpiirkond ja justiitsminister võib mitme maa- või linnakohtu tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks. Sama seaduse § 35 lg 1 annab maa- või linnakohtu esimehele õiguse nõuda, et justiitsminister algataks täituri suhtes distsiplinaarmenetluse. Kohtutäituri seaduse § 32 p 1 järgi on täituri distsiplinaarsüüteoks ka ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Täitemenetluses toimepandud süütegu võib ilmsiks tulla just täituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Kohtutäituri seadus ei seosta nendes küsimustes kohtutäiturit halduskohtuga.“ Riigikohtu 28.03.2002 määruses asjas nr 3-2-1-36-02 on samuti, toetudes eelviidatud Riigikohtu erikogu määrusele, asutud seisukohale, et kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel ei ole vaidlustatav halduskohtus. Seega on kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus. Vastavalt Kohtutäituri seaduse §-le 6 lg 3 kohtutäituri õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses RVS sätestatud alustel maakohtus. Eeltoodust nähtub, et kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamine täitedokumendi täitmisel ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine, mis kaebusest nähtuvalt on kaebuse eesmärgiks, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras, vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on avalik-õiguslik isik, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu (üldkohtu) pädevusse. Vastavalt HKMS § 11-le lg 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus, seega kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda esmalt kohtutäituri ja seejärel Harju Maakohtu poole TMS-s ettenähtud korras. Kahju hüvitamise nõudena on tal võimalik esitada hagi Harju Maakohtule RVS sätestatud alustel. Samuti on võimalik esitada hagi Harju Maakohtule sissenõudja vastu, kui selleks esineb alus. Elle Kask Kohtunik 2