Tagastatavas kaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kohtu pädevuse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Saata määruse ärakiri A.S.le. Käesoleva määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (
Edasikaebamise kord ASJAOLUD 13.02.2009 esitas A.S. halduskohtule kaebuse, milles taotleb Põhja Politseiprefektuuri kohustamist lubada A.S. A. T.´u kaitsjaks kriminaalasjas, milles A. T. on tunnistatud kahtlustavaks. Kaebaja leiab, et uurija poolt keeldumisega teostatud haldustoiming ei ole kooskõlas kehtiva seadusega, ei ole järgitud piirangu proportsionaalsust ning on ilmselgete kaalutlusvigadega. Uurija, keeldudes lubamast kaebuse esitajat menetlustoimingusse kaitsjana, on pannud toime riive isiku kaitseõigustele. Seoses kaitseõiguste riive ja kaebuse esitaja piiratusega tema ameti ja kutsetegevusel peab A.S. oluliseks rakendada õiguste eelkaitset. A.S. taotleb kohtuotsuse tagamiseks rakendada esialgset õiguskaitset. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et käesoleva kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning tuleb seetõttu tagastada. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (
) §-le 3 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Avalik-õiguslik vaidlus tähendab vaidlust avaliku võimu kandja ja avalikule võimule allutatud isiku vahel. Halduskohtu pädevusse ei kuulu vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul on kaebus esitatud kriminaalmenetluses tehtud menetlustoimingute peale. Kaebuse põhjal võib eeldada, et kaebaja eesmärgiks on uurija menetlustoimingu, millega keelduti lubama A.S.´l osaleda kahtlustatava A. T.´u kaitsjana kriminaalmenetluses, õigusvastasuse tuvastamine. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetlustoimingutele õigusliku hinnangu andmine.
lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
§-s 4 sätestatakse, milliste haldusaktide või toimingute peale on võimalik halduskohtule kaebust esitada. Kriminaalmenetluses tehtud lahendeid ja menetlustoiminguid vaidlustatakse Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ettenähtud korras ning kaebemenetlus on reguleeritud KrMS §-des 228-232. Vastavalt KrMS § 228 lg 1 menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kriminaalmenetluses uurimisasutuse (uurija) poolt läbi viidud menetlustoiminguid halduskohtus vaidlustada ei saa, vastasel juhul halduskohus väljuks oma pädevuse piiridest. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et käesoleva vaidluse lahendamine kuulub prokuratuuri pädevusse. Kuna kohus tagastab kaebuse, tuleb ka kaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus kohtu pädevuse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Siinkohal kohus selgitab kaebajale, et reeglina esialgse õiguskaitse taotlus peab olema motiveeritud, silmas on peetud õiguskaitsevahendi kohaldamise vajalikkuse põhjendamist (isikule pöördumatute tagajärgede saabumine jms). Vastavalt
§-le 84 lg 4 p 2 kaebuse tagastamisel on võimalik taotleda ka riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb määruse jõustumise järgselt esitada Riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „ Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ §-s 11 sätestatud nõuetele vastav taotlus koos kontonumbri jm vajalike andmetega. Elle Kask Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.