Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 413 lg 1 ja lg 3 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 04336/45kt (tl 15-16) ja selle maksegraafiku (tl 17-18); AS Balti Investeeringute Grupp krediidilepingute üldtingimused (tl 19-20); 10.12.2004, 21.12.2004, 12.01.2005 ja 30.03.2005 hagejalt kostjale saadetud meeldetuletuskirjad, üleütlemishoiatuse ja lepingu ülesütlemisavalduse (tl 23, 25, 27, 29); perioodi 16.05.2005-27.01.2009 viivise arvestuse (tl 353). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 17 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Antud juhul oli lepingu järgselt viivise määraks 28,68% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 25 154,16 krooni, millest 2450 krooni on tagastamata krediidisumma, 3111,51 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 19 592,65 krooni viivis. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus välja mõista kostjalt alates 27.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28,68% tagastamata krediidisummalt aastas. 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Vastavalt
Kohus, arvestades, et kostja A.M. suhtes lõpetati asi hagist loobumise tõttu, kusjuures kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, ning rahuldades hagi kostja L.R. vastu põhinõude 2450 krooni ulatuses, mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 280 krooni.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.