2-08-18620/17

2-08-18620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-18620 Tsiviilasi M.S. hagi OÜ E. vastu töövaidluses 28 674 krooni Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg • • • • Hageja: M.S. Kostja: OÜ E. Kostja seaduslik esindaja: Raul Simson Kostja lepinguline esindaja: Kalju Siilivask 22.01.2009.a. RESOLUTSIOON
2. Jätta M.S. hagi OÜ E. vastu töövaidluses rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta M.S. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 09.05.2008.a. esitas M.S. Tartu Maakohtule hagi OÜ E. vastu. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud päevarahasid töölähetuses oldud aja eest õigel ajal, mille on ka tuvastanud Tartumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon oma otsuses 31.03.2008.a. Sellega on kostja rikkunud töölepingut. Hageja esitas kostjale töölt lahkumise avalduse, milles palus end vabastada töölt TLS § 82 alusel, millega kaasneb kahe kuu hüvitise väljamaksmine. Kostja ei kindlustanud hagejat tööga, jättes ta koju kuni tekib tööd. Selline töörežiim ei rahuldanud hagejat. Ka see on tuvastatud Töövaidluskomisjoni poolt. Tehes tööd, mida polnud ette nähtud töölepingus, ei maksnud kostja hagejale selle eest lisatasu. Aluse selliseks arvamuseks annavad palgalehed, millel pole märget lisatasu kohta, on vaid märgitud põhipalk. Hageja lahkumisavaldusele kirjutas kostja peale, et nõustub hageja avalduses esitatud nõuetega, kinnitades seda oma allkirjaga. Kahjuks ei pidanud ta sellest tingimusest kinni, tasudes vaid 2007.a. detsembrikuu palga ja puhkusetasu. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK Kostja oma 04.08.
3. a vastuses kohtule hagi ei tunnistanud. M.S. töötas 01.08.
4. a kuni 14.01.
5. a OÜ-s E. maalrina töölepingu nr 224 alusel. Lepingu järgi oli kokkulepitud töötasu 22 krooni tund. Lisapalka, lisatasu, preemiat ei olnud kokkulepitud ega ka töölepinguga sätestatud. Töötaja esitas 14.01.
6. a avalduse töölepingu lõpetamiseks 14.01.
7. a TLS § 82 alusel. Töötaja esitas 29.01.
8. a avalduse Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile paludes OÜ-lt E. välja mõista saamata jäänud lähetuskulud, tasu lisakohustuste täitmise eest ja hüvitust kolme keskmise kuupalga ulatuses. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 31.03.
9. a töövaidlusasjas rahuldati M.S nõue osaliselt. Töötaja kasuks mõisteti OÜ-lt E. välja 1 500 krooni maksmata päevaraha ja hüvitus 0,5 kuupalga ulatuses 5 485,5 krooni töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Töövaidluskomisjon leidis, et tegelikult saadud palga järgi on M.S makstud palka rohkem, kui kokkuleppest tuleneb. Sel juhul on töötajale tasutud ka tehtud lisatöö eest. Lõpparve 7 035 krooni tasus OÜ E. M.S 18.01.
10. a töövaidluskomisjoni 31.03.
11. a otsuse põhjal ning hüvitise 5833,5 krooni. M.S on arvestatud
12. a detsembris 23 tööpäeva eest 14 557 krooni töötasu ja välja makstud 11 500 krooni. Kuni 15.01.
13. a jaanuarini on arvestatud töötajale 10 tööpäeva, mille eest on ka lõpparvega tasutud. Hageja taotles töölepingu lõpetamist tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuse tõttu (TLS § 82). Hageja ei teatanud töölepingu lõpetamisest seaduses ettenähtud aja jooksul. 14.01.
14. a esitatud avalduses soovitakse töölepingut lõpetada samal päeval, selgitamata, mis annab töötajale õiguse taotleda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Tööandja ei ole töölepingus toodud lepingutingimusi rikkunud ja töötaja ei ole tõendanud vastupidist. Kogu tööloldud aja eest kaasa arvatud
15. a jaanuar on M.S arvestatud ja makstud töötasu. Töövaidluskomisjon tuvastas, et saadud palga järgi on M.S makstud palka rohkem, kui kokkuleppest tuleneb. PalS § 12 näeb ette lisatöö tasumise ühe võimalusena lisatöö tegija palga suurendamist. Sel juhul on M.S tasutud ka lisatöö eest. Kostja leiab, et kahe kuu palga hüvitamise ja lisatöö nõue 6 732 krooni on alusetu ega ole põhjendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED OÜ E. ja M.S. vahel sõlmitud töölepingu (tl 16) kohaselt oli töötajale makstav minimaalne töötasu 22 krooni tunnis. Töölepingus ei ole sätestatud, mille eest, mis tingimustel ja kui palju makstakse töötajale lisapalka, lisatasu või preemiat. Kuna tööaja kestuseks oli lepingus üldnorm – 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, siis oli M.S õigustatud saama töötasu vähemalt 3 520 krooni (8 h x 20 päeva x 22 kr/h). Esitatud palgalehtede järgi sai M.S töötasu oktoobris
16. a 15 387 krooni (tl 10), novembris
17. a 17 387 krooni (tl 10), detsembris
18. a 13 241 krooni (tl 9), jaanuaris
19. a 16 796 (tl 8), veebruaris
20. a 14 427 krooni (tl 9), mais
21. a 17 191 krooni (tl 6), juunis
22. a 28 865 krooni (tl 7), augustis
23. a 12 968 krooni (tl 6), septembris
24. a 12 584 2 krooni (tl 8) ja oktoobris
25. a 14 557 krooni (tl 7). Seega on M.S makstud palka rohkem, kui tulenes pooltevahelisest töölepingust. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 31.03.
26. a otsusest (tl 13) nähtub, et töövaidluskomisjon otsustas töölepingu lõpetamine tunnistada ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel 15.01.2008.a. TLS § 79 lg 1 järgi määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-95-03 p-s 30 on asutud seisukohale, et töövaidlusorganil on õigus lugeda tööleping lõppenuks TLS §-s 79 ettenähtud ühekuulise etteteatamistähtaja möödumisest juhul, kui töölt lahkunud töötajal puudus õiguslik alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Töölepingu lõpetamine TLS § 82 alusel on õigustatud juhul, kui selle põhjuseks on oluline lepingurikkumine. Võlaõigusseadus (VÕS) § 116 lg 2 p 1 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist ka juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Antud juhul, M.S selgituste kohaselt ei kindlustanud tööandja teda tööga, jättes M.S koju kuni tekib tööd. Tööd tehes oleks M.S saanud rohkem palka. Antud juhul lubas tööandja töötajal jääda koju, samas tasudes temale töölepingus kokkulepitud tasu. Seega täitis tööandja lepingust tulenevat kohustust ega ole lepingut rikkunud. Seetõttu on põhjendatud lepingu lõppenuks lugemine TLS § 79 lg 1 alusel. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-86-98 on asunud seisukohale, et kokkulepe, mille kohaselt töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamisel tööandja kohustub maksma kompensatsiooni, on vastuolus töölepinguseaduse mõttega. Kuna kohus loeb töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel, siis ei teki tööandjal töötajale hüvitise maksmise kohustust. M.S loobus 21.01.
27. a toimunud kohtuistungil lisatasu ja viivise nõuetest. Kohus nõustub kostjaga, et Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 24 lg 3 alusel kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kuna M.S ei esitanud viivise nõuet avalduses töövaidluskomisjonile, siis ei ole põhjendatud selle nõude menetlemine hagimenetluses. Seega tuleb M.S hagi OÜ E. vastu jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud hageja. Kohtunik 3