MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-497 Haldusasi J. R.΄i kaebus KÜ Kivila 46 arvete tühistamiseks ning

§ 11lõike 4 alusel.

2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 11lg 8).

Edasikaebamise kord

1. J. R. esitas 05.03.
2. a Tallinna Halduskohtule kaebuse korteriühistu (KÜ) Kivila 46 esimehe Jelena Novikova peale. Kaebuse kohaselt esitas KÜ Kivila 46 kaebuse esitajale 14.01.
3. a arve 2008.a. detsembrikuu eest, millest nähtuvalt pidi kaebuse esitaja muu hulgas maksma trahvi summas 300 krooni. Samasisulise trahvi tasumise kohustusega arve saabus kaebuse esitajale KÜ poolt ka 2009.a.jaanuarikuu eest. Arvelt ei selgunud, mille eest trahv määratud oli. Järelpärimisel KÜ esimehele selgus, et trahv on määratud asjaolul, et kaebuse esitaja suitsetab oma korteris ning viskab prügi (suitsukonid) aknast välja. KÜ esimees J. Novikova keeldub trahve tühistamast argumendil, et temal on õigus määrata trahvi detsembris
4. a KÜ Kivila 46 üldkoosoleku otsuse alusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et trahv on määratud talle ebaseaduslikult, kuivõrd KÜ Kivila 46 esimehel trahvi määramiseks seaduslikud õigused puuduvad ning kuskil ei ole fikseeritud, et kaebuse esitaja oleks sellise rikkumise toime pannud, lisaks kaebuse esitaja ei suitseta. Kaebuse esitaja taotleb KÜ Kivila 46 esimehe kohustamist trahvi annulleerimiseks ja kaebuse esitaja ees avalikult vabandamiseks.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud

§-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

§ 4

lõike 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tulundusühistuseaduse § 95 alusel kohaldatakse mittetulundusühistutele mittetulundusühingute seadust. Mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 1 kohaselt on mittetulundusühing eraõiguslik juriidiline isik. Seega on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille pädevusse ei ole seadusega antud avalikõiguslike ülesannete täitmist. Eeltoodust lähtuvalt ei ole vaidlustatud KÜ Kivila 46 esitatud arved

§ 4lg 1 mõistes haldusaktid, vaid eraõiguslikus suhtes vormistatud dokumendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lause kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kuivõrd esitatud kaebus puudutab eraõigussuhtes tekkinud vaidlust, siis ei kuulu selle lahendamine halduskohtu pädevusse. 3. Juhul, kui kaebuse esitaja soovib vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku protokolli, siis vastavalt KÜS § 13 lõikele 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates, sealjuures kohtuks, kuhu sellise nõudega võib pöörduda, on jällegi maakohus. 4.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Käesoleval juhul kuulub kaebus tagastamisele pädevuse puudumise tõttu. TsMS § 9 lõike 1 järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. TsMS § 11 lõike 1 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 79 lõike 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Justiitsministeeriumi 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 punkti 1 kohaselt on Harju Maakohtu tööpiirkond Harju maakond. Seega on kaebuse esitajal õigus pöörduda hagiga korteriühistu tegevuse peale Harju Maakohtusse. 5. Kaebuselt riigilõivu tasutud ei ole, mistõttu ei tõusetu riigilõivu tagastamise küsimust. Lea Kuuse Kohtunik 2