) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tuginedes esitatud tõenditele, seadusele ja kostja poolt hagi õigeksvõtule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 90 174.75 krooni ja viivise 87 360.04 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Tartu Maakohtu 27.10.2008 määrusega on kohus jätnud menetlusse võtmata hageja nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 24 473.43 krooni. Kohtumäärus on jõustunud. Hageja ei ole kohtusse uut sellesisulist nõuet esitanud. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. 2 TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel määrab kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuludena välja mõista riigilõiv 5000 krooni ja õigusabi tasu 5 900 krooni. Hageja kulutus õigusabile on tõendatud Julianus Inkasso OÜ arvega. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude suurus on mõistlik ja põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista kokku 10 900 krooni hageja menetluskulude katteks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.