3-08-2116/49

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 26.

2. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2116 Haldusasi T.M.i kaebus Rapla Vallavolikogu 28.08.
3. a otsuse nr 47 tühistamiseks ja Rapla Vallavolikogu kohustamiseks detailplaneeringu algatamise taotlus uuesti läbi vaadata. RESOLUTSIOON Jätta T.M.i kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Edasikaebamise kord ja tähtaeg KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 22.10.
5. a saabus Tallinna Halduskohtule T.M.i kaebus Rapla Vallavolikogu 28.08.
6. a otsuse nr 47 tühistamiseks ja Rapla Vallavolikogu kohustamiseks detailplaneeringu algatamise taotlus uuesti läbi vaadata.
7. Kohus võttis 07.11.
8. a määrusega kaebuse menetlusse ning teostas eelmenetluse toimingud. Rapla Vallavolikogu taotles asja suulist menetlust ja kohus vaatas asja läbi kohtuistungil 06.02.09.a. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD
9. T.M.i kaebuse kohaselt keeldus Rapla Vallavolikogu kaebaja esitatud detailplaneeringu taotluse alusel detailplaneeringu algatamisest. Rapla Vallavolikogu põhjendas keeldumist asjaoludega, et algatatav detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga. Rapla Vallavolikogu märkis vaidlusaluses otsuses, et vastavalt maakonna teemaplaneeringule „Raplamaa roheline võrgustik“ asub Uuekõrtsi kinnistu rohelise võrgustiku koridoris K-9, kuhu elamukruntide moodustamine võib häirida loomade liikumist rohelise võrgustiku koridoris. Ka märkis Rapla Vallavolikogu, et Põhja Regionaalne Maanteeamet on algatanud riigimaantee T-15 Tallinn-Rapla-Türi 23,9 km–47,3 km lõigu eelprojekti koostamise eesmärgiga projekteerida ümbersõit Hagudi alevikust. Uuekõrtsi kinnistu jääb ühe trassivariandi puhul uue teemaa piirkonda, kuhu elamukruntide moodustamine otstarbekas ei ole. Koostamisel on ka uus valla üldplaneering, millega määratakse külade kaupa uued elamupiirkonnad. On otstarbekas mitte algatada selliseid üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid, kus kavandatakse uusi tihe-asustatud elamupiirkondi kuni üldplaneeringu kehtestamiseni. 1
10. Volikogu langetas õigusvastase otsuse ja kitsendas alusetult tema omandiõigust Uuekõrtsi kinnistu osas. Volikogu otsus on ilmses vastuolus HMS §-is 54, § 55 lõikes 1, § 56 lõigetes 1 ja 3 toodud nõuetega, seejuures on otsustamisel rikutud ka võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtteid.
11. Rapla maakonna teemaplaneering „Raplamaa roheline võrgustik" ei välista ega keela kinnistutele, kus asub rohelise võrgustiku koridor, elamukruntide moodustamist ning juba ainuüksi nimetatud põhjusel ei esine seaduslikku alust kaebuse esitaja põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõiguse oluliseks kitsendamiseks seoses detailplaneeringu mittealgatamisega. Konkreetsed piirangud seoses rohelise võrgustiku koridoriga tuleb seada juba algatatud DP menetluse käigus, kuid asjaolu, et kinnistul asub rohelise võrgustiku koridor, ei saa olla aluseks DP mittealgatamisele. Nimetatud teemaplaneeringu üldpõhimõtted ei ole mitte kuidagi vastuolus Uuekõrtsi kinnistu kui hõre-asustatava asumi loomisele ja kujundamisele. Vastupidiselt on rohelise võrgustiku kandvaks ideeks looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni parandamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine. Teemaplaneeringu lisast nr 4 nähtub, et K9 koridoriga on ühendatud maakonna väikesed tugialad ja ribastruktuuride läbimõõtudeks on vaid 300-500 meetrit. Seega on tegemist kitsa mõttelise koridoriga, mida kavandatav DP ei mõjuta. DP algatamisel ja projekteerimise lähteülesannete formuleerimisel on võimalik DP menetluse käigus fikseerida täpselt kõik võimalikud piirangud seoses rohelise võrgustikuga. Vastustaja ei ole HMS §-i 56 kohaselt üldse põhjendanud, millisel viisil võib elamukruntide moodustamine häirida loomade liikumist rohelise võrgustiku koridoris; ka ei ole põhjendatud, milliseid kinnistu osi väidetav loomade liikumistee katab/kulgeb, milliste nn leviteedega on tegemist. Teemaplaneering otseseid kitsendusi teha ei saa, sest on pigem ühiskondliku kokkuleppe laadi. Kitsendusi saab teha omavalitsuste üldplaneeringutega. Kehtivas Rapla valla üldplaneeringus ei nähta ette kitsenduste tegemist DP-de algatamises seoses võimalike takistuste tegemisega loomade liikumisele rohelise võrgustiku koridoris. Rapla maakonna teemaplaneering ei välista ega keela kinnistutele, kus asub rohelise võrgustiku koridor, elamukruntide moodustamist ning juba ainuüksi nimetatud põhjusel ei esine seaduslikku alust kaebaja põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõiguse oluliseks kitsendamiseks seoses DP mittealgatamisega. Kooskõlas Põhiseaduse §-i 32 sätetega on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kitsendused sätestab seadus. Teemaplaneering ei ole seadus ning seega ei saa olla aluseks kitsenduste tegemisel DP algatamisel.. Teemaplaneeringu koostajad pidid ette nägema võimaluse, et selle planeeringuga hõlmatud alal võidakse hakata arendama elamuehitust ning andma planeeringus selle kohta ka oma arvamusi ja soovitusi. Põhja Regionaalse Maanteeameti (PRM) direktori asetäitja Erkki Mikenberg on oma 30.03.
12. a vastuses teabenõudele teatanud, et PRM ei ole valikualal konkreetseid piiranguid kehtestanud ja et DPde koostajad saavad planeeringud kooskõlastada eelprojekti koostamise käigus. Seega ei esine ka seoses võimaliku teemaaga mitte ühtegi seaduslikku alust DP mittealgatamiseks. Vastupidiselt nähtub, et ka PRM on rõhutanud, et planeeringud tuleb kooskõlastada menetluse käigus. 2 Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud otsuses ja vastustaja vastuses viidatud kiri nr 07.11.
13. a nr 7-4/1603 kannab varasemat kuupäeva, kui kaebaja poolt kohtule esitatud PRM direktori asetäitja Erkki Mikenbergi 30.03.
14. a vastus teabenõudele, milles viimane teatab, et PRM ei ole valikualal konkreetseid piiranguid kehtestanud ja et DP-de koostajad saavad planeeringud kooskõlastada eelprojekti koostamise käigus. Nimetatud asjaolust saab teha järelduse, et PRM seisukohad võimalike kitsenduste osas on muutunud. Volikogu on asunud seisukohale, et ei ole otstarbekas algatada DP-d, sest on algatatud uus valla üldplaneering ning ei ole teada selle täpne sisu. T.M. järeldab, et Volikogu on otsuse tegemisel tuginenud olematule õigusaktile, milline käitumine on ilmselgelt vastuolus nii HMS §-is 54 toodud nõudega, kui ka õiguse üldtunnustatud põhimõttena käsitletud õiguskindluse põhimõttega, mille kohaselt on isikul õigus eeldada, et tema taotlus vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud seaduse ja õigusaktide kohaselt. Volikogu on otsuse resolutsioonis välja toonud, et algatatav DP pole kooskõlas kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga, samas ei ole Volikogu HMS §-i 56 kohaselt välja toonud mitte ühtegi põhjendust, milles seisneb väidetav vastuolu kehtiva üldplaneeringuga.
15. Volikogu otsusest ei nähtu, et volikogu oleks HMS §-i 54 ja §-i 56 kohaselt otsuse tegemisel kaalunud kõiki olulisi asjaolusid ning kaalunud kõikide huvitatud isikute õigusi ja huve, seega on oluliselt rikutud kaalutlusõigust. Otsuses ei ole üldse käsitletud kaebuse esitaja olulist omandiõiguse kitsendust seoses DP mittealgatamisega. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb võrdseid olukordi käsitleda ühtemoodi ja samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine. Samal ajal, kui kaebajale kuuluva Rapla vallas, Hagudi külas asuva Uuekõrtsi kinnistu DP on jäetud algatamata, on volikogu algatanud DP elamukruntide moodustamiseks endisele rahandusministrile ja Riigikogu liikmele Harri Õunapuule kuuluvatel kinnistutel asukohaga Rapla vallas, Hagudi külas. Selli kinnistu ja Sepa kinnistu, mis asuvad samas kohas, kus kaebajale kuuluv Uuekõrtsi kinnistu, peeti DP algatamist võimalikuks, kuid kaebuse esitaja taotluse suhtes mitte. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kuna ühestki seadusest ega normatiivaktist, sh kehtivast üldplaneeringust ja teemaplaneeringust, ei tulene otsest keeldu elamukruntide moodustamiseks, siis on kaebaja hinnangul volikogu otsus vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebaja ei anna omandiõigusele piiramatut tähendust ja tunnistab kohaliku omavalitsuse haldusaktide reguleerivat toimet omandi kasutamiseks. Samas oli temal Uuekõrtsi kinnistu omandamisel ja DP algatamise taotluse esitamisel põhjendatud õiguslik ootus avaliku võimu käitumise suhtes. Kaebaja koos kaasomaniku R. L.ga omandas Uuekõrtsi kinnistu ja sõlmis asjaõiguslepingu
16. aasta detsembris. Nimetatud kinnistu omandamise otseseks ajendiks oli meedias avaldatud avalik informatsioon Rapla Vallavolikogu 26.10.
17. a istungi kohta, millel otsustati algatada DP Rapla valla üldplaneeringu muutmiseks Rapla valla Hagudi külas asuvatel Selli ja Sepa kinnistutel, mille omanikuks oli endine minister ja Riigikogu liige Harri Õunapuu. Nimetatud planeeringuga muudeti maatulundusmaa elamumaaks ja nähti ette juurdepääsutee rajamine Rapla-Varbola maanteelt. Kuna kaebaja ja kaasomaniku poolt omandatav kinnistu asus Soone kinnistu vahetus naabruses, siis ei tekkinud kaebajal mitte mingit kahtlust selles, et kohalik omavalitsus rahuldab ka Uuekõrtsi kinnistu omanike taotluse maa sihtotstarbe muutmiseks ja algatab nimetatud kinnistul DP. Üldteada on asjaolu, et ehitusõigustega varustatud elamumaa turuhind on kõrgem kui tavalisel maatulundusmaal. Ülalnimetatud asjaoludele tuginedes leiab, et kaevatava otsusega kitsendatakse tema omandiõigust Uuekõrtsi kinnistule. 3 Kaebajale ei ole arusaadav, mil põhjusel algatati Õunapuule kuuluvatel kinnistute DP ja temale kuuluva kinnistu osas keeldutakse. Vastustaja viide hinnangute muutumisele nende kahe taotluste vahelisel ajal kaebaja kahjuks ei ole tõsiseltvõetav. Teemaplaneering algatati
18. aastal, seega neli aastat enne H. Õunapuu kinnistute suhtes DP-de algatamist. Kaebaja arvates piisab täielikult neljast aastast, et võimalikud hinnangud muutuksid ja kinnistuksid. Tähtsust ei ole asjaolul, et vastustaja väitel on H. Õunapuule kuuluvate kinnistute menetlemine käesoleval ajal seiskunud. Jääb nõude juurde tühistada haldusakt ja vaadata tema taotlus uuesti läbi. Kohtuistungil märkis esindaja, et nn rohekoridori küsimus jääb arusaamatuks, kuivõrd loomade liikumissuundi ei saa ette dikteerida ega reguleerida rohekoridori mõiste suhtes antud selgitustega. Kaebaja ostis kinnistu, kuna teadis, et H.Õunapuu taotlus võeti menetlusse ja puudus põhjus kahelda, et kaebajale tehakse DP menetluses takistusi. Rohekoridori teema ei õigusta DP menetlusse mittevõtmist. Maanteeameti kiri kinnitab, et mingeid takistusi kinnistule tee eelprojektist ei tulene. Palub hüvitada menetluskuludena tasutud riigilõivu 80 EEK; õigusabitasu summas 12 272 krooni. Kaebaja esindaja esitas kohtule kassa sissetulekuorderi nr 4/09 30.01.09.a. märgitud summa tasumise kohta ( tlk 126). VASTUSTAJA SEISUKOHAD
19. Rapla Vallavolikogu leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Väide T.M.i omandiõiguse kitsendamisest seoses vaidlustatud otsuse vastuvõtmisega jääb paljasõnaliseks. Vastustaja arvates annab kaebaja omandiõigusele piiramatu tähenduse märkamata seaduste ja kohaliku omavalitsuse haldusaktide reguleerivat toimet omandi kasutamiseks. Tähelepanu peab juhtima seigale, mille kohaselt kaebaja omandatud kinnistu sihtotstarbeks oli maatulundusmaa, seega puudus kaebajal võimalus loota maa kasutamist ehituskruntidena oma äranägemise järgi.
20. Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ei keela kinnistutele, kus asub rohelise võrgustiku koridor, elamukruntide moodustamist. Teemaplaneering ei keela otsesõnu ka paljusid teisi toiminguid, mis siiski ei tähenda automaatselt lubavat signaali. Kaebusega püütakse ignoreerida tõsiasja planeerimismenetlusest kui mitmetahulisest protsessist, milles arvestatakse võimalikult laialt erinevate huvide ja asjaoludega. Otsuses puudub märkus teemaplaneeringu keelavast või lubavast tähendusest kaebaja planeeringusse. Vastustaja otsuse kohaselt võib elamukruntide moodustamine häirida loomade liikumist. Eelnevalt märgitud seisukoht on ettevaatusprintsiibi rakendamine loodushoiu ja looduskaitse küsimustes. Volikogu peab õigustatuks ja otstarbekohaseks märgitud põhimõtet rakendada juba enne planeerimismenetluse alustamist, kuivõrd selle hilisemat rakendamist võiks kaebaja pidada üllatuseks. Kaebuses puudub viide seaduse sätetele, mida rikuti vastava printsiibi kohaldamisel enne planeerimismenetlus alustamist. T.M. ei ole märkinud suurusjärku maa asukoha suhtes õigesti, kuna planeeritavast maa-alast umbkaudu pool jääb rohelise koridori alla, sellise kitsa koridori veelkordne kokkutõmbamine pole aga millegagi õigustatav. Vastustaja loeb üldteadaolevaks asjaoluks, et reeglina hoiavad terved loomad oma liikumisteed tiheasustusega aladest eemale. Samas ei saa otsuses ära märkida kinnistu osasid, mida mööda liikumisteed kulgevad. Loomade liikumisrajad kujunevad inimestele paljuski mõistetamatutel asjaoludel, need võivad tihti muutuda, seetõttu pole otsuses võimalik seda küsimust ka lahti kirjutada nii nagu kaebaja seda ehk sooviks. Kaebus eitab asjaolu, mille kohaselt rohelise koridori loomisega antakse võimalus loomadele neile vastuvõetavas keskkonnas liikuda. Volikogu väljendas haldusaktis seda ohtu, et vastavale alale paljude elamute ehitamisel võib olla takistatud teemaplaneeringu realiseerumine. 4 Märgitud asjaolu arvestamine on õiguspärane ja otsuse motiveerimatusele viitamist saab pidada otsitud ja ebaõigeks väiteks. Eelnevalt viidatud teemaplaneeringu kohaselt peab roheline võrk planeerimisel jääma toimima ja seda ei tohi läbi lõigata. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust ning ei tohi ohtu seada koridoride terviklikkust või nende toimimist. Teemaplaneering soovitab arenguna olemasoleva hoonestuse tihendamist.
21. Vaidlustatud otsus tegi selgesõnalise viite PRM-i 07.11.
22. a kirjale nr 7-4/1603, milles muuhulgas palutakse mitte algatada projekteeritava tee piirkonda jäävaid uusi planeeringuid. Märgitud kirja pole maanteeamet annulleerinud või esitanud vastustajale teistsuguse sisuga taotlusi. Vaidlusalune otsus tugineb ka otstarbekuse põhimõttele. Otstarbekus haldusmenetluses tähendabki vastustaja arvates muuhulgas tulevikusündmuste prognoosimist ja võimaliku arengu arvestamist. Otsuses esitatud suund tiheasustusega piirkondade kindlaksmääramisest külade kaupa uues üldplaneeringus on igati mõistetav ja samas takistav asjaolu planeeringu algatamisel enne uue üldplaneeringu kehtestamist. Vastavalt käesoleval ajal kehtivale valla üldplaneeringule asub planeeritav maa-ala maatulundusmaal. Seal on lubatud ehitada hajaasustusega elamuid, muuhulgas tuleb säilitada maastiku üldist iseloomu. Järelduvalt seab ka kehtiv üldplaneering takistusi kaebaja poolt soovitud planeeringule. Planeeringuala laius on 150 meetrit, mistõttu võib tekkida probleeme hoonete paigutamiseks kruntidele. Rapla valla ehitusmääruse § 49 lõike 7 kohaselt peavad üksikelamute vahekaugused hajaasutuse piirkonnas olema vähemalt 100 meetrit. Kinnistu osad planeeritavad krundid asuvad täies ulatuses rohekoridori alal, mille laiuseks on umbkaudu 500m. Vastustaja teab asjatundjate arvamusi, mille kohaselt ühe majavalduse mõju ümbritsevale keskkonnale võib ulatuda kuni 500m raadiusesse, mistõttu järeldub, et tekib oht, mil nimetatud kruntide elamud võivad takistada loomade liikumist kogu rohekoridori alal.
23. Otsus jätab tõepoolest täpsemalt välja toomata asjaolud, mille tõttu ei vasta planeering valla praegusele üldplaneeringule. Otsuse sisulist õigsust nende asjaolude täpsem märkimata jätmine ei väära. Kaebuse esitaja teadis tema taotletava planeeringu probleemidest, kuna ta on esitanud planeeringutaotluse korduvalt. Vastustaja poolt on juba 27.09.
24. a tehtud otsus nr 66, millega jäeti esmakordselt algatamata mainitud kinnistu planeering. Kaebaja esitas nimetatud otsusele vaide, mille kohta tegi vastustaja 29.11.
25. a vaideotsuse nr
26. Nimetatud otsuse punkti 2 kohaselt asub planeeringuala maatulundusmaal, kus kehtiva üldplaneeringu järgi paikneb hajaasustus ning tema poolt rajatavat asumit ei saa hinnata hajaasustusena. Vaideotsuses anti selline hinnang kavale, kui T.M. soovis rajada kinnistule 9 krunti. Antud asjas soovis kaebaja kinnistule veelgi tihedamat asustust, so rajada 16 krunti. Vaideotsuse kaalutlused ja seisukohad ei ole muutunud ja jääb arusaamatuks, miks taotleti senisest enam krunte, kui eelnevalt oli vastustaja oma positsioonid selgitanud ning need on täies ulatuses kehtivad ning kohaldatavad ka käesoleva kaebuse suhtes. Valla kehtiv üldplaneering peab otstarbekaks kasutada olemasolevaid ehitusalasid ja võimaluse korral neid tihendada uute elamutega. Hajaasustuses areneb taluehitus ja hajaasutuses tuleb tähelepanu pöörata keskkonnakaitse nõuete täitmisele, seejuures peetakse vajalikuks küladesse ehitamisel jälgida külade maastikku.
27. Kaebaja läheneb võrdse kohtlemise küsimusele ainult formaal-juriidilisest aspektist. Kaebus püüab kõrvale jätta asjaolu, et iga planeering on ainulaadne ning planeeringute võrdsustamine sisuliselt füüsiliste parameetrite alusel ei ole õige. Tähelepanu saab juhtida ka faktile, et kaebuses näiteks toodud planeering algatati varem, so enne seda, kui kaebaja oli esitanud esmakordse taotluse 5 planeeringu algatamiseks. Just nende sündmuse vahele jäi hinnangute muutumine ning seda ka maakondlikul tasemel, mil rohealade tähendusele planeerimismenetluses hakati pöörama oluliselt suuremat tähelepanu. Asjaolule suurema tähenduse andmine on igati põhjendatud, see peaks ka selgitama väliselt erinevat lähenemist planeeringute algatamisse. Mõtteviisist, et kui ühele isikule tehti väidetavalt põhjendamatu otsus, siis tuleb samamoodi põhjendamatu otsus teha ka temale, ei saa vastustaja aru. H. Õunapuule kuuluva kinnistu planeeringu menetlemine on käesoleval ajal seiskunud ning pole edasi nihkunud selle algatamise staadiumist. Planeeringu mittealgatamine on sisuliselt õige, samuti hädavajalik ja piisavalt kohane reageering vastavale taotlusele. Kaebuses puuduvad viited õigusaktide keelavatele sätetele, mida otsusega rikuti.
28. Planeerimisseaduse § 1 lg 2 ja 3 sätestab planeerimise menetlusena, milles arvestatakse võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks. Planeeringu algatamist takistavate asjaolude silmaspidamine otsuses vastab nimetatud seaduse mõttele ja eesmärgile. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et kaebaja on saanud kahel korral piisavalt selgitusi, miks tema taotlust ei saa rahuldada. Kuigi teise taotluse ajaks valitses samasugune olukord, muutis kaebaja esitatud taotlus olukorra lahendamise veelgi raskemaks, kuna ta soovis planeerida senisest veelgi suuremat kruntide arvu. Kuigi omavalitsus selgitas juba 9 krundi rajamise võimatust, jääb arusaamatuks, miks esitati taotlus veelgi suuremale asustustihedusele. Teistkordselt ei ole vajalik üle korrata kõike seda, mis hiljemalt vaidemenetluse ajaks oli T.M.ile teatavaks tehtud ja kuivõrd asjaolud ei ole muutnud, on vaidlusalune otsus nähtuvalt kaebuse väidetest arusaadav. Maanteeamet ei ole oma seisukohti, mis ta saatis vastustajale, muutnud. Maanteeameti poolt esitatud takistav palve oli vaid üks nüanss küsimuste ringist, mida kaebaja taotlus käsitles ja millele vastustaja vastas. Põhiline takistus- rohekoridoride säilimise küsimus üldplaneeringu ja teemaplaneeringu alusel - jäi ülesse ega ole kadunud. Valla üldplaneeringu järgi on tegemist maatulundusmaaga, planeerimismõiste järgi on see põllu-ja metsamajanduse kasutusega maa-ala. Ehitusmääruse järgi (§ 49 lg 7 ) hajaasustuses peab säilima majade vahena 100 m, seega ei ole võimalik kinnistile püstitada kuidagi 16 krunti. Vallaspetsialist on skemaatiliselt seda kontrollinud ja selgitanud (tlk 40), et maksimaalselt 2 krundi rajamine on kaalutav. Teada on spetsialistide arvamusest, et üks majapidamine võib blokeerida maksimaalselt 500 m raadiuses loomade liikumise. Antud juhul ongi rohekoridori laiuseks 500 m ja kui sinna keskele ehitada hooneid, siis ongi koridor blokeeritud ja loomade liikumisteekond ära lõigatud. Vastustaja pidi suhtuma loodusküsimusse ettevaatlikult, lähtuma seatud loodushoiu printsiibist ning kuivõrd planeerimismenetlus on seotud looduskeskkonnaga ja selle kaitsega, siis tuleb rakendada LKS-sest tulenevat ettevaatusprintsiipi. Vastuses on vald märkinud ära maakasutuse teemaplaneeringu asjakohased sätted. Planeeringumenetlus ei ole kitsalt formaal-juriidiline, milles esitatakse konkreetsed käsud ja keelud, lähtuma peab süsteemist, millele viitab PlanS §
29. Seejuures on ametnikud püüdnud säästa kaebuse esitajat ning kui nad jäid teisele arvamusele, siis ei ole ka otstarbekas ärgitada DP menetlust, mis on perspektiivitu. Isegi, kui tõenduks väidetav ebaõiglus võrdluses H.Õunapuu taotluse menetlusse võtmisega, on Riigikohus leidnud, et ebaõiget halduspraktikat ei saa jätkata, kui tehti viga. Viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-19-04 p 18; 3-3-1-53-04 p 13; 3-3-1-23-06 p
30. Iga planeering on individuaalne ja ei saa niimoodi võrrelda, seda enam, et ka teist planeeringut ei ole kehtestatud ning see on seiskunud. Seejuures on majanduslik olukord viinud selleni, et ka algatatud DP-d ei ole reaalset olukorda arvesse võttes realiseerunud, ka sellest aspektist ei ole alust kõnelda majanduslikust kahjust. Krunte ei ole õnnestunud maha müüa ka neil, kelle DP on kehtestatud. Antud vaidluse puhul jääb vastustaja seisukohale, et 16 eluhoonet blokeeriksid ära rohekoridori sedavõrd, et loomade liikumine on igal juhul võimatu ja teemaplaneeringu ning üldplaneeringu rohekoridori tähendus kaoks ning see oleks igal juhul kehtivate planeeringute eiramine. Vastustaja pidi ja peab juhinduma kõrgemalseisvatest planeeringutest; teemaplaneeringu koostasid spetsialistid, kes teavad, kuhu kogunevad loomad ning kus 6 on eeldatavad liikumisteekonnad. Volikogul ei olnud valikuvõimalusi rohekoridori säilimise nõude eiramiseks. Kaebaja soetas problemaatilise kinnistu, ta peab ostuga seotud riski kandma. Omandiõigust ei ole antud juhul piiratud, kuna vastustaja oma otsusega reguleerib omandi kasutamist kaaludes ka avalikke huve. Tiheasustusega aladel tuleb ehitamist soodustada, kuid hajaasustuses tuleb seda funktsiooni säilitada. Puudub alus oma otsust muuta ka muude väidete põhjal. Õigusabisumma osas märgib, et see on liialt suur, kuigi 7 tundi töö ajalises mõttes on objektiivne. Tegemist ei ole ülikeeruka haldusasjaga ning mõistlik summa oleks 5000 EEK. KOHTU SEISUKOHAD
31. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud toimikusse esitatud materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebuse esitaja menetluskulud tuleb jätta T.M.i kanda.
32. Rapla Vallavolikogu otsusega nr 47 28.08.08.a. „Detailplaneeringu algatamata jätmine „ ei rahuldatud kaebaja taotlust Rapla vallas Hagudi külas asuva Uuekõrtsi kinnistu detailplaneeringu algatamiseks elamukruntide ja üldmaa krundi moodustamiseks ja juurdepääsutee määramiseks Hagudi – Nõmmekõrtsi teelt, kuna algatatav DP ei ole kooskõlas kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et PS § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning omandi kitsendused sätestab seadus. Detailplaneeringuta ei ole võimalik ehitada, kuna selleta ei saa kooskõlastada ehitusprojekti ega anta välja ehitusluba. DP kehtestamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusõigus, millest tulenevalt võidakse ehitamist mitte lubada. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et käesoleval juhul ei esine põhjusi, mis ei lubaks ehitamist T.M.i soovitud viisil. RK 03.05.07.a. määruses haldusasjas nr 3-3-1-41-06 asus kolleegium seisukohale, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine on haldusakt ning see haldusakt on vaidlustatav halduskohtus tühistamiskaebuse esitamisega. Seega on kaebajal kaebeõigus.
33. Otsusest ja selle alusmaterjalist nähtub, et taotlus ei ole esitatud esmakordselt. Vaidlust ei ole küsimuses, et varasemalt on T.M. taotlenud DP algatamist samale kinnistule 9 krundi moodustamiseks ning Rapla Vallavolikogu jättis 26.09.07.a. otsusega nr 66 detailplaneeringu algatamata. T.M. esitas sellele otsusele vaide ja volikogu lahendas vaide otsusega nr 80 29.11.07.a., kuid T.M. siis kohtusse ei pöördunud. Käesoleva vaidluse ajaks on T.M. esitanud taotluse veelgi suuremal hulgal ehitiste püstitamiseks, kuigi oli teada, et esmase keeldumise aja seisuga ei ole olulised asjaolud muutunud. Kinnistu asub jätkuvalt teemaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu kohaselt piirkonnas, milles ei ole ette nähtud aktiivset elamuehitust, küll aga ei ole keelatud haja-asustuse printsiibil taluelamise rajamine. Taotluse menetlemisel ja kohtusse kaebuse esitamisel on kaebajal olnud võimalik esitada kõik tema poolt oluliseks peetud asjaolud ja tõendid ning anda selgitusi. Kaebaja ei väida, et talle ei oleks kättesaadavad vastustaja poolt nimetatud planeeringud ning teada nende sisu. Kohus ei nõustu kaebuse väitega, et teemaplaneering on vaid ühiskondlik kokkulepe, mis ei sea piiranguid ega pane vallale kohustusi ja et ka kehtiv üldplaneering ei tee takistusi taotluse rahuldamiseks. Planeerimisseaduse § 8 lõike 2 punkti 2 kohaselt on teemaplaneeringu näol tegemist üldplaneeringuga. Kohus nõustub vastustajaga, et volikogu pidi arvestama nii kehtiva maakonna üldplaneeringuga kui ka teemaplaneeringus sätestatuga. Raplamaa maakonnaplaneeringuna teemaplaneering märgib sissejuhatuses, et Euroopaliku ruumiplaneerimise ja säästva arengu põhimõtted on sõnastatud mitmetes erinevates olulistes dokumentides, sarnast ideoloogiat kannab ka üleriigiline 7 planeering Eesti 2010 (VV 19.09.2000 korraldus nr 770-k). Vabariigi Valitsuse 1999.a korraldusega nr 763-k „maakonnaplaneeringute teemaplaneeringu algatamine“ algatati kõigis maakondades planeering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mille üheks eesmärgiks seati ka üleriigilises planeeringus esitatud Eesti rohelise võrgustiku täpsustamine ja piiritlemine. Seega nähtub, et teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on luua Raplamaal alus väärtuslike looduslike, poollooduslike ja kultuurmaastike säilimiseks ja vajadusel korrastamiseks , luua eeldusi kogu maakonna tasakaalustatud, jätkusuutlikuks ja säästvaks arenguks. Kohus leiab, et viidatud dokument on kaebajale kättesaadav ja kaebuse esitaja sai tutvuda planeeringu sisu ja seal kasutatud mõistete olemust. Kehtiva üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringu arvestamine vastustaja poolt on igati asjakohane ning põhjendatud. Vaidlust ei ole küsimuses, et kinnistu asub teemaplaneeringu „Rapla roheline võrgustik „ koridoris K
34. Põhja Regionaalne Maanteeamet oli algatanud riigimaantee eelprojekti koostamise T-15 ümbersõiduks Hagudist, millest üks lahendusalternatiiv ei välistanud ka kinnistu läbimist. Uus üldplaneering on koostamisel, kuid see veel ei kehti, kuigi selle ideestik peab lähtuma teemaplaneeringust ja on teada, et külade kaupa määratakse ära elamupiirkonnad. Vastustaja on pidanud vajalikuks õigesti rõhutada kaebajale, et roheline koridor planeeringutes omab märkimisväärse tähenduse, kui tuleb lahendada DP taotlusi. Teemaplaneeringuga tutvumisel võib kaebaja veenduda, et rohelise koridori moodustavad joon-ja ribastruktuurid, mis ühendavad tugi-ja tuumikalasid looduses. Kuigi tugiala on olulisem osa, mida tuleb looduses kaitsta, kui väärtuslikku keskkonda kujundavat ala, siis rohekoridor on tähtis ühendav lüli, mis võimaldab tuumikaladel säilida ja funktsioneerida. Rohelised koridorid on vahetult seotud rohelise võrgustiku/ökoloogilise võrgustikuga, mis on osa ökoloogilisest infrastruktuurist. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et juhul, kui haldusaktist ei nähtu, millisel viisil saab häiritud loomade liikumine ning missugused loomad seal tegelikult liiguvad, oleks haldusakt motiveerimata. Vastustaja ei ole tõepoolest esile toonud, et konkreetses koridoris liiguksid teatud liiki loomad ja ta ei saa ka anda garantiisid, et loomad jäävad kasutama märgitud koridori edaspidiselt. Metsade, tugialade ja rohekoridoride põhifunktsiooniks on linnade lähiümbruse intensiivse looduskasutuse mõju kompenseerimine, kus hoonestuse rajamine, eriti aga ulatuslik kinnisvaraarendus, ei ole ette nähtud ning peab jääma erandlikuks, kui selleks on tungiv ühiskondlik vajadus. Kaebuse esitajal ei ole esitada põhjusi, mis kaaluks üle avalikes huvides kehtestatud teemaplaneeringu lahendused. Kohus nõustub vastustaja selgitustega, mis on esitatud teemaplaneeringu põhjal, et rohekoridor loob võimaluse loomade võimalikult ohutuks liikumiseks tugialade vahel. Isegi juhul, kui loomad mingil perioodil või põhjusel ei liigu mööda säilitatud koridore, ei saa allesjäänud koridore sulgeda. Ökoloogilistel kaalutlustel ja suurest avalikust huvist rakendub siinkohal ettevaatusprintsiip. Seejuures on teemaplaneeringud algatatud lisaks seni kehtinud üldplaneeringutele eesmärgiga viia kooskõlla maakondade vaheline looduskeskkonna säilitamise põhimõte igati kaasaja nõuetele vastaval tasemel. Teemaplaneeringud maakondade tasandil võimaldavad loomade liikumise tugialadelt erinevatele tugialadele läbi roheliste koridoride. Seega on nii üldplaneeringu kui ka teemaplaneeringu nõuded kohustuslikud järgimiseks mitte üksnes Rapla maakonnas, vaid üle-eestiliselt. Volikogu antud juhul on seotud planeeringute nõuetega ja ta on kohustatud jälgima nõudeid, mis tulenevad vahetult teemaplaneeringust. Asjaolu, et enne EL-ga liitumist ei pööratud ehk neile nõuetele piisavalt tähelepanu, ei tähenda, et käesolevalt saaks avalikes huvides kehtestatud planeeringuid ignoreerida. Volikogu on kaebuse esitajale juba varasemalt selgitanud, et koridoride asukoha täpsustamine ei ole välistatud uues planeeringus, kuid kuivõrd kaebaja kinnistu asub ca 4 km kaugusel linnapiirist, siis maakonna tasandil selle lähemale toomine Rapla linnale ei ole otstarbekas. Isegi kui vaideotsuse tegemisel ei välistatud asjaolude kaalumist edaspidiselt, ei ole kaebajale antud lootust, et see saab toimuma lähitulevikus nii, et uue taotluse ajaks saaks vastustaja teha välistades üldplaneeringuid vastupidise otsuse. Uue taotluse esitas kaebuse esitaja aga vahetult peale vaideotsuse tegemist ja sellest erinevalt ta soovis senisest veelgi tihedamat hoonestust. T.M. ei ole esitanud selgitusi, miks ta leiab, et 9 8 krundi moodustamisele eitava vastuse saamisel on mõistlik esitada koheselt taotlus 16 krundi moodustamiseks samal maa-alal. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud taluelamise rajamist, millise suhtes vastustaja oleks pidanud esitama seisukoha ja mille lahendamise kaalutlused võiksid olla ehk teistsugused. Kuigi kaebaja esindaja märkis alles kohtuistungil, et 16 krundi rajamise ideest oleks võinud kaebaja loobuda (tlk 123), ei ole kaebaja esindaja selline selgitus asjakohane. Taotlus oli esitatud 16 krundi moodustamiseks ning kaebaja ei esitanud kaebust kohtusse põhjusel, et temale ei lubatud rajada taotluse alusel talumajapidamist või eluhoonet enda tarbeks. Vastupidiselt ei oleks kaebaja ka võrrelnud enda ettevõtlust H.Õunapuu ettevõtlusest tuleneva huviga. Kuigi kaebaja poolt kaebusele lisatud taotlus ei nimeta täpset kruntide arvu, ei ole esindaja väide teistsuguse sooviga taotluse esitamiseks tõendatud. Seega saab vastustaja tegevust jälgida konkreetse taotluse piires ja teistsuguse taotluse esitamisel see võetakse lahendamisele nii, et taas kaalutakse, kas taotlus ei satu konflikti avalike huvidega, mida kaitsevad kehtestatud planeeringud . Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja ekslikult nimetab oma tegevust „hõreasustatava asumi“ loomise ja kujundamisena, mille rajamine ei mõjuta kitsa koridori funktsioneerimist. Kaebuses märgib T.M. ka ise, et K-9, nähtuvalt teemaplaneeringu lisast nr 4, nähtub, et koridoriga on ühendatud maakonna väikesed tugialad ja ribastruktuurid on vaid 300-500 m ja et tegemist on kitsa mõttelise koridoriga. Vastustaja nõustus, et tegemist on kitsa koridoriga, kuid ta on teemaplaneeringu kohane rohelise koridori ala, mis sidustab looduses elutähtsad süsteemid. Kohus leiab, et vastustaja on käsitlenud planeeringutest tulenevaid kitsendusi õiguspäraselt.
35. Kohtu arvates ei ole kaebuse esitamise ajaks muutunud taotluse lahendamise ajaks asjaolud põhjusest, et Maanteeamet muutis oma seisukohta. Eelmise taotluse lahendamise ajal oli vastustajale teada, et Maanteeamet väljastas vastustajale 07.11.06.a. kirja nr 7-4/1603, milles palus peatada planeeringud riigimaantee nr 15 teetrassi piirkonnas, kuna koostamisel on eelprojekt lõpptähtajaga 01.03.09.a.. Kui eelmine kaebaja taotlus DP algatamiseks oli läbi vaadatud 26.09.07.a. ja vaideotsus tehtud 29.11.07.a., siis eelprojekti kinnitamise lõpptähtaeg oli saabumata ja selle läbivaatamise tulemused teadmata. Seega tuli vastustajal arvestada asjaoluga, et Maanteeamet midagi täpsemat kinnitada ei saanud, kui palus DP peatada või neid mitte algatada. Kaebuse esitaja ei vaidle vastu, et eelprojekti ühe variandi kohaselt trassivalik oli tema jaoks ebasoodne. Juba vaide läbivaatamise ajal ei olnud vallale teada, et Maanteeamet oleks oma seisukohti muutnud ning endiselt ei olnud välistatud, et kinnistut ei hakka läbima maantee, asjatute lubaduste esitamine teise ametkonna eest oleks kaebajat üksnes eksitav. Kaebaja märgib, et Põhja Regionaalse Maanteeameti (edaspidi PRM) direktori asetäitja E.Mikenberg on oma 30.03.07.a. vastuses teabenõudele teatanud, et PRM ei ole valikualal konkreetseid piiranguid kehtestanud ja et DP-de koostajad saavad planeeringud kooskõlastada eelprojekti koostamise käigus. Kaebaja järeldab, et kuivõrd trassikoridori täpne asukoht ei ole teada, siis PRM on rõhutanud, et planeeringud tuleb kooskõlastada menetluse käigus. Toimikusse esitati (tlk 10) teabenõude vastus, mis koostati E.Mikenbergi poolt. Kohus palus kaebajal esitada päring, millele saadi vastus. Toimikus lk 168 on teabenõue, mille esitas kaebaja advokaat 2007.a. Kaebaja esindaja palus teavet riigimaantee nr 15 eelprojekti koostamisega seotud piirangute kohta valikualal asuvate maaüksuste detailplaneeringute kohta ja valikualade täpsete piiride kohta; samuti paluti väljastada Maanteeameti 07.11.06.a. kirja nr 7-4/1603 koopia. Kuigi päringus ei täpsustata, missugused konkreetsed piirangud küsijat huvitavad, nähtub vastusest PRM selgitus, et PRM ei ole valikualal konkreetseid piiranguid kehtestanud. Sellest lausest ei saa aga järeldada, et PRM ei oleks vallale väljastanud kirja, millele osundasid menetlusosalised. Teistsugust kirja vastustajale MRP väljastanud ei ole, seega sai vastustaja lähtuda temale saadetud kirjast. Vastus kinnitab samas, et nimetatud maantee eelprojekti koostamise eesmärgiks ongi määratleda riigimaantee areng ning kulgemine tulevikus ja sellega kaasnevad konkreetsed piirangud ja nõuded. MRP kiri kinnitab, et eelprojekt ei ole lõplikku lahendust saanud ja selle kinnitamise tähtaeg on edasi lükatud. Veel märgitakse, et DP-de koostajad saavad planeeringud kooskõlastada eelprojekti koostamise käigus, et 9 tagada arenguvõimalused riigi tugimaanteele nr 15 Tallinn- Rapla- Türi ja ühtlasi kogu piirkonnale, mis on seotud selle maanteega. Lisatakse valikuala kaart ja kaebaja poolt soovituid kiri nr 7-4/
36. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et vastuskiri ei muuda fakti, et vald oli saanud kirja nr 7-4/1603 (tlk 80). Selles kirjas on tehtud vallavalitsusele ettepanek peatada planeeringud teetrassi piirkonnas. Kirjas rõhutatakse, et eelprojekti koostamise nõuetes on eesmärgiks seatud lõiguti parema plaanilahendusega trassi valikuks, ristmike ning ristete asukohtade optimaalsete ja majanduslikult tasuvate lahendsute leidmine koos keskkonnamõjude hindamisega ning maantee ja ristmike teemaa määramine. Selles rõhutatakse, et seoses projekteerimise alustamisega palutakse mitte algatada ega kehtestada projekteeritava tee piirkonda uusi planeeringuid ajani, mil uue teetrassi asukoht on valitud ning kõikide vajalike instantsidega kooskõlastatud. Kohtu arvates on kaebuse esitaja e-posti kirja teksti mõistnud vääralt. PRM kiri vallale ja hilisem kiri kaebajale kinnitavad, et PRM ise ei ole seadnud piiranguid DPde suhtes, kuid informeerib, et PRM nimetatud eelprojekt seab nõuded, mis on tulevikus vajalikud arvestada ja ei ole välistatud, et kindlaksmääratavad piirangud ei võimalda soovitud DP-de läbiviimist. Vastuses kohtule tlk 78 märgib PRM, et Teeseaduse § 19 lg 3 mõistes on asutud koostama tee eelprojekti ja et 24.11.06 a kinnitati eelprojekti koostamise nõuded, mis kooskõlastati ka Rapla Vallavalitsusega 17.11.06.a. ja Kohila Vallavalitsusega 21.11.06.a. Koostöö osas märgiti, et vastavalt valla üldplaneeringu ettepanekutele lisaks tuleb valikus määratleda trassi kulgemine lõikudes, mis ei ole lahendatud planeeringutega. Sellega seotult antakse juhised, et lahendused esitataks koos andmetega, ettepanekutega. Vastusest kohtule saabki järeldada, et eeltoodu elluviimiseks andis PRM oma kirjas nr 7-4/1603 vajalikku teavet Rapla Vallavalitsusele: et algatatakse selline konkreetne tee eelprojekt; selle kinnitamiseks plaanitakse tähtaeg; et selle aja kestel uusi planeeringuid ei kehtestataks ega algatataks. Vastamisel viitab PRM PlanS §-le 17 ja rõhutab, et lisaks erialateadmistega ametkondadele ja menetlust läbiviivale haldusorganile võib menetlusse kaasata ka teisi osapooli. Vastusest nähtub, et kaebuse esitaja kinnistule avaldaks mõju I alternatiiv, mille kohaselt nihkub I klassi maantee kinnistule lähemale ca 100 m. Tänase seisuga on kinnistu kaugus tugimaanteest ca 230 m. Kinnistu jääb I klassi maantee sanitaarkaitse vööndisse, mille ulatus on 300 m sõidutee servast, mis tuleb DP-s kajastada piirangualana ja kaasnenud oleks muutused kinnistu juurdepääsuteedes riigimaanteele kogujateede lahendusel. Veel märgitakse, et 2008 a lõpuks oli kooskõlastajate instantside poolt valitud sobivaks alternatiiviks IIc alternatiiv, mis Uuekõrtsi kinnistule mõju ei avalda. Täiendavate uuringute vajaduse tõttu on eelprojekti kooskõlastatud versiooni esitamise lõpptähtajaks 29.05.09.a. Seega ei saa hetkel teha kaebaja poolt soovitud järeldust, et eelprojekti menetlus on lõpule viidud ja et juba on leidnud tõendamist, et kaebaja kinnistu suhtes esitatud seisukoht ei võiks muutuda. Eeltoodu kinnitab kohtu arvates, et kaebaja taotluse lahendamise ajal oli vastustaja õigustatud ära märkima, et riigimaantee eelprojekt oli algatatud ja ühe alternatiivi kohaselt on oht, et Uuekõrtsi kinnistu jääb teemaa piirkonda, kuhu elamukruntide moodustamine ei ole otstarbekas ning et trassikoridori valik on lõplikult kinnitamata. Seega ei ole kaebajale antud vastusega ümber lükatud väide, et PRM oli saatnud eelmärgitud kirja, mille vastustaja oma otsuses ära märkis ja millest tulenevalt nägi ohte, miks elamukruntide moodustamine on soovitud ulatuses mitteotstarbekas. Kuna vastustaja ei peatanud DP-d, siis ei ole peatamisest või mittepeatamisest kaebuse esitajale kahju tekkinud. Ilmselgelt oli kaebuse esitaja teavitamine sellisest suurprojektist hädavajalik, seda enam, et see võis ja võib ka käesolevalt mõjutada edaspidiselt DP võimalusi ning keegi ei saa hetkel kinnitada, kas tee projekteerimine lõpeb kaebuse esitajale soodsal viisil. Kohtu arvates on kaebuse esitajale antud PRM e-posti vastusega teavet sellest, et ta võib osaleda huvitatud isikuna tee eelprojekti menetluses ja selles menetluses saab iga huvitatud isik osaleda sõltumatult, kas ta on küsimusega seotud DP kaudu või on ta kinnistu omanik, kes ei ole taotlenud DP algatamist. 10
37. Kaebaja leiab, et volikogu on viidanud ainetult uue valla DP algatamisele, kuna tuginemine olematule haldusaktile ei ole lubatav. Kohus nõustub, et HMS § 54 nõuab, et haldusakt tugineb kehtivale õigusele ja et taotlus tuli vaadata läbi kehtivate planeeringute alusel. Kohus leiab erinevalt kaebajast, et volikogu ongi lähtunud kehtivast üldplaneeringust ja teemaplaneeringust ning üksnes viidanud, et koostamisel on uus valla üldplaneering. Volikogu ei pidanud otstarbekaks mitte algatada sellist üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut, mis seda muudavad ja nii, et kavandatakse uusi tiheasustatud elamupiirkondi. Samas ei välistata, et juhul, kui üldplaneering muudab senist olukorda, ei saaks vastavat taotlust esitada. Seejuures kohtukaebuse p-is 2.2.1.1 c ja d on kaebaja asunud sisuliselt erinevatele/vastandlikele positsioonidele, kuna p-is c ta väidab, et ei saanud toetuda otsuse tegemisel veel mittekehtivale üldplaneeringule, p-is d aga asunud seisukohale, et otsuse resolutsioonis on märgitud, et algatatav DP ei oleks kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga. Kohus järeldab, et otsuses ongi õiguspäraselt toetutud kehtivale üldplaneeringule ning kaebaja on seda niimoodi ka mõistnud.
38. Seisukoht, et otsus on vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga, ei ole põhjendatud. Kaebaja ei vaidle vastu väitele, et taotlused DP-de algatamiseks, mis oli esitatud tema poolt ning võrdluseks toodud isiku H.Õunapuu poolt, on esitatud erinevatel aegadel. Kaebaja ei esitanud kohtule ka tõendeid, mis kinnitaksid, et märgitud isiku kinnistu suhtes oleks DP kehtestatud. Samas ei esitatud kohtule andmeid, et Rapla Valla ehitusmääruse § 37 kohaselt oleks kehtestatud ajutine ehituskeeld. Tlk 12 on kaebaja poolt esitatud Rapla Vallavolikogu 26.10.06.a. istungil otsustatu, mille kohaselt algatatakse DP Selli ja Sepa kinnistu ning nendega piirneva Hagudi-Nõmmekõrtsi tee maa-ala osas. Vastustaja on kinnitanud, et see DP on seiskunud erinevatel põhjustel ja kuigi esindaja ei saanud kinnitada, et see DP on peatatud, nähtub, et kaebaja ei saa väita, et H.Õunapuu taotlus oleks lahendatud. Kaebuses ja kohtuistungil ei ole kaebaja esile toonud võrdluseks sobivat võrreldavat olukorda ning väide jäi pelgalt oletuse tasemele. Kaebuse esitajal ei ole ka andmeid ja tõendeid, et H.Õunapuu taotluse suhtes algatati DP õigusnormide vastaselt. Samas märgib kohus, et isegi juhul, kui kaebaja oleks asjas tõendanud, et vastustaja rikkus H.Õunapuu taotluse lahendamisel DP algatamise otsuse vastuvõtmisel õigusnorme, ei võimaldaks see kohtul suunata vastustajat samasugusele rikkumisele, kui see oleks tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on mitmetes lahendites, sh vastustaja poolt viidatud lahendites märkinud, et võrdsuse põhimõtte rikkumisega ei ole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul ( Vt otsus nr 3-3-1-19-04 p 18). Ka lahendis 3-3-1-53-04 p-is 13 märgib riigikohus, et ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Vastavalt on põhimõte esile toodud ka lahendis 3-3-1-23-06 p-is 12, milles märgitakse, et varasema halduspraktika kordamine, mis võis olla ekslik, ei ole lubatav ega anna alust õiguspärase ootuse tekkimisele. Kohus uuris, missugustel asjaoludel T.M. soetas kinnistu. Kaebaja väidetel oli tal võimalus ja õigus loota maakasutamisele ehituskruntidena oma äranägemise järgi, ehkki kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Vastustaja märkis, et omandiõigust ei kitsendata, kuna kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa ja sihtotstarbelist kasutamist ei ole ära keelatud. Kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et Uuekõrtsi kinnistu omandamisel ja DP algatamisel taotluse esitamisel oli tal põhjendatud õiguslik ootus avaliku võimu teatud käitumisele. Koos R.L.ga (kinnistu kaasomanikuga) omandati kinnistu ja sõlmiti asjaõigusleping 06.12.06.a. ja selle otseseks ajendiks oli meedias avalikustatud informatsioon Rapla Vallavolikogu 26.10.06.a. istungi kohta, millel otsustati algatada DP Rapla valla üldplaneeringu muutmiseks Hagudi külas asuvatel endise ministri ja Riigikogu liikme H.Õunapuu taotluse alusel. Seega nähtub, et kaebuse esitaja leiab, et tal on õigustatud ootus samasugusele kohtlemisele põhjusel, et ta luges tlk 11 ja 12 olevat informatsiooni. Kuigi kaebuse vastulauses vastustaja seisukohtadele märgitakse kaebaja poolt (tlk 53), et nimetatud planeeringuga muudeti maatulundusmaa elamumaaks ja nähti ette juurdepääsutee rajamine Rapla- Varbola maanteelt, ei ole selline kaebaja järeldus õige. Kohtule ei esitatud tõendeid, et H.Õunapuu DP taotluse alusel on see kehtestatud. Tlk 11 on Äripäeva artikkel 26.10.06.a. ja selles ei ole antud informatsiooni muust, kui et 11 isik soovib rajada Rapla lähedale Nõmme kõrtsi vastu suuremate kruntidega eramurajooni; Rapla vallavolikogu istungil algatatakse DP ja H.Õunapuu tunnistas oma kavatsust. Nähtub, et valla ametnik M.Leipalu ei soovinud enne istungit detailplaneeringuid pikalt kommenteerida; ametnik kahtles, kas kõik senised detailplaneeringu algatajad suudavad selle lõpuni viia. Artikli lõpus märgib ajakirjanik, et H.Õunapuu avalduse alusel algatatakse detailplaneering Rapla valla üldplaneeringu muutmiseks; planeeringuga muudetakse maatulundusmaa elamumaaks ja määratakse elamukruntide juurdepääsuteed. Seega esitab ajakirjanik oma nägemuse, mis ei ole realiseerunud. Rapla Vallavolikogu 26.10.06.a. istungi protokoll tlk 12 märgib ära küll istungil otsustatu ja nimelt, et algatatakse detailplaneering üldplaneeringu muutmiseks
39. 5 ha suurusel maa-alal ja et planeeringuga muudetakse maatulundusmaa elamumaaks (pereelamumaaks) ja määratakse elamukruntidele juurdepääsuteed, kuid ka sealt ei nähtunud kinnitust, et planeeringuga juba muudeti maatulundusmaa elamumaaks vms. Seega on kaebaja teinud teabest meelevaldsed järeldused nagu oleks olukorda teise isiku taotluse alusel juba muudetud. Seega saab kohus järeldada, et ükski ametnik ei ole kaebuse esitajale katteta lubadusi andnud ega kaebajat eksitanud. Kohus küsis esindajalt kohtuistungil üle, kas kaebaja pidas nõu enne kinnistu soetamist ja DP taotluse esitamist ja sai vastuseks, et ametnikult ta ei käinud enne küsimas, kas maakasutusel ehitamiseks on takistusi, kuna ta just nimelt luges infot, et H.Õunapuule võimaldati DP algatamine ja need maatükid asuvad üsna lähestikku, seetõttu puudus põhjus kahelda, et kaebajale tehakse takistusi DP algatamiseks (tlk 123 ). Kohus järeldab ülaltoodust, et T.M. on ekslikult viidanud õigustatud ootuse printsiibi rikkumisele või võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisele, millel kohus juba peatus eelnevalt ning millises osas on kohus esile toonud kohtupraktika seisukohad. Kaebaja märgib õigesti, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb võrdseid olukordi käsitleda ühtemoodi, kuid kohus ei saanud kinnitada, et kaebajat koheldi samasuguses olukorras meelevaldselt ebavõrdselt. Asjaolu, et H.Õunapuu taotluse suhtes ei tehtud takistusi teemaplaneeringu kehtivusest, ei anna alust kohustada vastustajat lahendama tema taotlust teisiti, kui seda tehti.
40. Kaebuse esitaja on viidanud käesoleva kaebuse esitamisel, et rikutakse PS § 32 sätestatud õigust omandi vabal kasutamisel, kuna õigusaktidest ei tulene takistust enda omandit vabalt kasutada. Kohus leiab, et T.M.i selline väide on eksitav, sest DP algatamine ei ole põhiseadusega tagatud omandiõiguse lahutamatuks osaks. PS § 32 nõudeid arvestades on oluline see, et vastustaja ei ole piiranud kaebaja õigust kasutada talle kuuluvat kinnistut vastavalt sihtotstarbele. Maa sihtotstarbed on määratud seadusandja poolt, mitte aga vastustaja poolt. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja oli kinnistu soetamisel teadlik kinnistu sihtotstarbest, milleks on maatulundusmaa. Seega on tegemist maaga, mis on mõeldud põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks, vastavalt viitab kohus siinkohal Vabariigi Valitsuse 24.01.95.a. määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused“ kui ka Vabariigi Valitsuse 23.10.08.a. määruse nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ sätestatule. Kuna kaebaja sooviks on sihtotstarbe muutmine, mille tulemusel jaotatakse olemasolev kinnistu väiksemateks kruntideks ning rajatakse seni hoonestamata maatulundusmaale uus elurajoon koos infrastruktuuriga, siis on selgelt ilmne, et kaebaja sooviks on erahuvides kinnisvara arendus maa-alal, mis selleks ette nähtud ei ole. Ükski maatulundusmaa omanik aga ei saa eeldada, et võib maad soetades kindlalt loota, et lähemas tulevikus selle sihtotstarvet muudetakse. Maatulundusmaa omandamine toimus kaebaja riisikol ja ta pidi olema teadlik kõigist riskidest ja piirangutest, mis sellise sihtotstarbega maa soetamisel kaasnevad. Kaebuse esitaja saab omandit kasutada endiselt vastavalt kinnistu sihtotstarbele ja PS § 31 või 32 tulenevate õiguste rikkumist ei toimu, kuivõrd kaebaja saab ettevõtlust arendada ning omandit kasutada viisil, milleks maakasutus on mõeldud ja ette nähtud. Lisaks viitab kohus ka Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 2, millest tulenevalt kinnisasja võõrandamist võib nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatakse avalik-õiguslikud kitsendused ja 12 need ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele otstarbele. Nende sätete valguses on ilmne, et kaebuse esitaja ei saa toetuda väitele, et tema kinnisasja kasutamine on piiratud vastavalt senisele otstarbele. Vastustaja ei ole kohustatud DP algatamise üle otsustamisel lähtuma omaniku soovist muuta kinnisasja senist maakasutust ja ehitusõigust, seda enam, et antud juhul on teemaplaneeringukohane takistus olemas. Metsade säilitamine, rohekoridoride küsimus on oluline küsimus täisväärtusliku elukeskkonna kujundamisel ning seletatav olulise avaliku huviga.
41. Riigikohtu HK 03.05.07.a. määruses nr 3-3-1-41-06 p-des 20 ja 21 märgitakse, et vastustajal on õigus langetada planeeringu algatamisest keeldumise otsus kaalutlusõiguse alusel. Seega on ka antud vaidluses asjakohane märkida, et planeeringu algatamisest keeldumise haldusakt on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt. DP koostamise algatamine, kui selleks on isiku poolt esitatud vastav avaldus, on haldusmenetlus, mille tulemusena haldusorgan otsustab planeeringu algatamise või keeldumise. Kohus ei saa kontrollida sellise otsuse otstarbekust, vaid üksnes kaalutlusõiguse nõuetekohast teostamist. Käesolevas vaidluses ei ole kohus tuvastanud, et vastustaja jättis erinevad huvid kaalumata ning nähtub, et taotlus ei vasta üldplaneeringu ja teemaplaneeringu põhimõtetele ning eesmärkidele. Rohevõrgustiku küsimused on kohtu arvates seega määrava tähendusega ja mitte vastupidi. Uute elamualade rajamine on vastuolus nende eesmärkidega. Vastustaja ei ole otsuses väitnud, et DP algatamine oleks keelatud või et kinnistu omanikul puuduksid võimalused maakasutuse muutmiseks. Haldusakt on antud välja kaalutlusõiguse alusel, kuid mitte välistades a priori esitatud taotlust maakasutuse muutmiseks. Kuid kaalutlusõiguse kasutamine ei tähenda vastustaja kohustust langetada taotlejale meelepärane otsus. Vastustaja ei ole kohtu arvates läinud vastuollu ka Riigikohtu HK 18.10.04.a. otsuse nr 3-31-37-04 seisukohaga, mille kohaselt üldplaneering peab tagama valla või linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna. Üldplaneeringul on seega oluline roll maakasutus-ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava DP aluseks ning vaatleb valla ja linna arengut tervikuna. Üldjuhul DP koostatakse selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Veel nõustub kohus vastustajaga selles, et üldjuhul on DP-ga üldplaneeringu muutmine erandlik, vastavalt saab siinkohal toetuda ka Riigikohtu HK lahendile 3-3-1-12-
42. Seega leiab kohus, et vastustajal oli kohane arvestada oma otsuse langetamisel kehtivate planeeringutega. Kohus jääb seisukohale, et kuigi kehtivad õigusaktid ei välista põhjendatud vajaduse korral maa sihtotstarbe muutmist, ei tähenda see, et vastustajal on selline kohustus muuta sihtotstarvet, kui soovitakse tegeleda kinnisvaraarendusega. Kohus ei nõustu seisukohaga, mis viitab, et maa sihtotstarbel ei ole tähendust. Välistatud ei ole eluasemekoha rajamine Vabariigi Valitsuse 24.01.95.a. määruse nr 36 p 5 tuleneval alusel, seda ei välista ka Vabariigi Valitsuse 23.10.08.a määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. Massilist kinnisvara-arendust on vald õigustatud piirama kohtu eelnevalt märgitud põhjustel. Veel lisab kohus, et kaebaja kohtu arvates on ekslikul seisukohal, kui leiab, et DP algatamine lahendab need küsimused, mis tekkisid. DP algatamine ei ole formaalne otsustus, mis võimaldaks kõik sisulised küsimused arutlusele võtta alles DP menetluses. DP menetlus ei ole põhjendatud, kui on ette näha, et see ei saa olla edukas. Vastavalt on Riigikohtu HK 03.05.07.a. lahendis nr 3-3-1-41-06 p-des 20 ja 21 märkinudki, et tegemist on kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega. Kuna haldusorganil ei ole võimalik kaalutleda taotluse probleeme etteulatuvalt kõikideks elujuhtumiteks, siis tuli vastustajal lähtuda esitatud taotlusest. Kui tulevikus olukord muutub, ei ole võimatu, et teise taotluse alusel lahendub küsimus meelepärasemal viisil. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et kaebajale ei ole tekkinud oluliselt koormavamat olukorda võrreldes sellega, kui DP menetlus algatataks ning siis selguks, et selle vastuvõtmine ei ole võimalik. Riigikohtu Halduskolleegium on 16.12.08.a. otsuses nr 3-3-1-56-08 p-is 25 toonud esile, et kohalik omavalitsus otsustab planeeringu vastuvõtmise vastavalt PlanS § 17 lg-le
43. Nimetatud sättest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus ka keelduda planeeringu vastuvõtmisest. Mõistlik on eeldada, et planeeringu võib jätta vastu võtmata siis, kui see ei vasta seaduse nõuetele või planeeringu lähieesmärgile ja –tingimustele. Vastuolu ei tohi olla kõrgemat järku planeeringuga, 13 millele antud juhul vastustaja ongi toetunud. Kuivõrd käesolevalt oli objektiivselt võimatu planeeringut ellu viia või vähemalt on vastustaja osundanud asjaoludele, mis viitavad selle suurele tõenäosusele, siis puuduvad kaebajal mõistlikud alused eeldada, et planeerimismenetluse jätkamisel oleks võimalik planeeringu vastu võtmata jätmist välistada ja et tekiks vähem koormavam olukord. Kohus nõustub kokkuvõttes vastustajaga, et planeeringu algatamine ja selle hilisem vastuvõtmata jätmine võib olla kaebajale koormavam, kuna see tooks kaasa mitmeid koormisi.
44. Kohus märgib lisaks, et ehitusõiguse saamiseks tuleb läbi viia planeerimismenetlus, kui kõiki võimalikke puudutatud isikute ja üldsuse arvamust kaalutlev avalik menetlus. Maakonnaplaneeringus olevaid rohevõrgustiku piire ei saa muuta DP-ga, vaid maakonnaplaneeringut saab muuta PlanS § 8 lg 4 mõttes põhjendatud vajadusel üldplaneeringuga. Juhul, kui uus üldplaneering muudab senist olukorda, on võimalik esitada uus taotlus lähtudes muutunud oludest. DP-dega üld- ja teemaplaneeringute muutmine on erandlik, kuid kaebuse esitaja taotlus neid erandlikke asjaolusid ei sisalda. Antud hetkel on oluline järgida ka teemaplaneeringut, kuivõrd PlanS § 7 lg 3 p 7 tulenevalt on maakonna teemaplaneeringu ülesandeks rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Kohus leiab, et kaevatud otsus sisaldab motivatsiooni, mis toob esile taotluse mitterahuldamise põhjuse ja kaebaja seisukoht rohelise koridori ainetusest ei ole leidnud kinnitust. HMS § 57 lg 1 lubab viidata kirjalikus haldusaktis kättesaadavale materjalile ja antud juhul on kaebajale olnud planeeringud kättesaadavad. Otsus on ka kontrollitav. Seejuures nähtub, et kaitsekohustused võeti vastu avaliku menetluse tulemusel, seega kaaluti erinevaid huve ja asjaolusid, sh võimalike ehitusõiguste ulatust. Ehitusõiguse puudumine tähendab kinnistu vaba kasutamise piirangut kinnistul ehitustegevuse alustamiseks. Kuivõrd kohtus ei tuvastatud ka menetlusõiguste rikkumist, siis leiab kohus, et otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Kohustamiskaebuse sisulise läbivaatamise eelduseks on, et see nõue on suunatud sellise haldusakti andmisele või toimingu sooritamisele, kui see puudutab isiku õigusi ja juhtumi asjaolude tõttu ei saa haldusorgan haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest keelduda. Käesoleval juhul puuduvad eeldused konkreetse nõude rahuldamiseks, kuna taotluse lahendamisel kaaluti kaebuse esitaja õigusi ja planeeringutega kaitstud isikute õigusi ja huve, sh arvestati olulise avaliku huvi olemasolu ja kaitsevajadust. Kuivõrd vaidlustatud haldusakt nimetab ära olulise menetlust taksitava asjaolu ja sellega ei rikuta isiku õigusi, ei saa kohustamisnõuet rahuldada (Riigikohtu HK otsus nr 3-3-1-54-03) ja kohus leiab, et otsuse materiaalne õiguspärasus on vajalikus ulatuses kontrollitav. Kaebuse esitaja on menetlemise käigus saanud esitada kõik tema poolt oluliseks peetavad asjaolud, tõendid ning anda seletused. HMS § 58 eesmärgiks on välistada isikute õigus nõuda haldusakti tühistamist, kui see on sisuliselt õiguspärane. Huvide kaalumine ei ole toimunud kaebuse esitaja õigusi kahjustavalt ning vastustaja jõudis proportsionaalse tulemuseni taotletava eesmärgi suhtes. Rapla Valla ehitusmäärus (kinnitatud 29.01.04.a. Rapla Vallavolikogu määrusega nr 5 ja muudetud 02.03.06.a.) sätestab, et sellega täpsustatakse õigusaktidega kehtestatud nõuete rakendamist ja see on aluseks projekteerimis-ja ehitusvaldkonna korraldamisel Rapla valla territooriumil. Määruses sätestatu saab luua planeerimismenetluse alustamiseks tinglikud lähtealused; selle II osa sätestab planeerimise küsimused. Vastavalt ehitusmääruse § 31 tagab planeerimisalane korraldus maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; tagab ka kehtestatud planeeringute järgimise. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et ka valla ehitusmäärusest tulenevalt ei saanud ta eirata kehtivate planeeringute nõudeid. Tlk 132 on Rapla valla üldplaneeringu seletuskiri (tööversioon 2009), millele kohtu arvates vastustaja oma otsuses, kui kehtivale aktile, ei tugine; vastustaja viitab sellele kui asjakohasele perspektiivile, mis määrab külade kaupa ära uued elamupiirkonnad ja selgitab, et vald peab vajalikuks üldplaneeringu mittemuutmist kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. 14
45. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ja tasutud riigilõiv kaebaja kanda vastavalt HKMS § 92 lg
46. Vastustaja kohtukulunõuet ei ole esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 15