lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Edasikaebamise kord Tartu linn võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. V.A. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
Hageja nõue Hageja palub mõista kostjalt välja 20.10.1993 sõlmitud üürilepingu alusel X 7-5 Tartus asuva eluruumi üüri ja kõrvalkulude võla 3383,60 krooni ja viivise 1309,35 krooni, mis tuleb kanda Tartu Elamuhalduse AS arvelduskontole 221018332387 Hansapangas või 10220023049012 SEB Pangas. Hageja palub kostjalt mõista välja menetluskulud esitatud nimekirja alusel, mis tuleb kanda Tartu Elamuhalduse AS arveldusarvele SEB Pangas nr
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse
lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 20.10.1993 hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingust, mille kohaselt kohustus kostja tasuma eluruumi aadressil X 7-5 Tartus kasutamise eest üüri üürileandja kehtestatud tariifi alusel (tl 7-8), väljavõtte hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest ajavahemiku 01.09.2006-01.01.2008 kohta, mille kohaselt oli kostja võlgnevus seisuga 01.02.2008 7056,20 krooni (tl 9). Lisaks üüriarvetele esitas hageja kostjale alates üürilepingu sõlmimisest kuni kostja poolt eluruumi vabastamiseni igakuiselt arveid tarbitud kommunaalteenuste eest. Kostja ei ole nimetatud arveid eluruumi kasutamise kestel vaidlustanud. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui 2 selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Antud asjas kuulub üürilepingus kokkuleppimata kommunaalteenuste osutamise ja nende eest tasumise tingimuste osas kohaldamisele VÕS § 9 lg 1, mille järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, v.a kui pooled on kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3383,60 krooni ja viivis 1309,35 krooni. Vastavalt
lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab
lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja esindajatasu 1240 krooni.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.