Tsiviilasi nr 2-08-13891 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2008 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§-de 76 lg1, 82 lg 1, 100, 108 lg 1, 635 lg 1 ja 637 lg 3 alusel kostjalt 531 338,60 krooni väljamõistmist. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda ning tunnistada TsMS § 467 lg 1 alusel kohtulahend viivitamatult täidetavaks. Hageja lisas hagile tõenditena 07.09.2007 töövõtulepingu (tl 7-8), hageja hinnapakkumise (tl 9), arve nr 139 (tl 10), teostatud tööde aktid (tl 10 ja 11 pöördel), P.M. omakäelise maksegraafiku (tl 12), 10.03.2008 pankrotihoiatuse ja maksenõude (tl 13-14). 10.10.2008 esitas hageja hagiavalduse täienduse koos uute tõenditega. Hageja suurendas põhinõuet arvest nr 245 tuleneva võla 4248 krooni võrra. Hageja seletuse kohaselt kostja või kolmandate isikute poolsest kahjulikust tegevusest tulenevalt sai samal objektil hageja tehtud tööd kannatada ning kostja tellis asendustöö tegemise 27.06.2008. Töö tegemise järel väljastas hageja kostjale 21.07.2008 arve nr 245 summas 4248 krooni, mis pidi olema tasutud 28.07.2008. Kostja ei ole seda siiani tasunud. Hageja täpsustas põhinõuet. Hagi esitamisest alates on kostja tasunud võlga järgmiselt: 21.04.2008 100 000 krooni, 26.05.2008 75 000 krooni, 28.05.2008 10 000 krooni, 08.08.2008 25 000 krooni, kokku 210 000 krooni. Seega on hagis põhinõude suuruseks 321 338,60 krooni. Hageja nõuab kostjalt

§ 113

lg 1 alusel viivist 0,5% arvete tasumisega viivitamise tõttu järgmiselt: viivis arve nr 139 järgi kokku 10 983 krooni, arve nr 159 järgi 337 464,25 krooni. Lähtudes kohtute praktikast soovib hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudega samas summas, s.o 321 338 krooni ulatuses. Pooled leppisid viivise tasumises viivise määraga 0,5% päevas võlgnetavalt summalt kokku arvetel nr 139 ja 159. Hageja lisas täiendatud hagile 2

§ 9

lg 1) – äärekivide vahetuse ja muude paranduste maksumus on teatatud Mehis Adamsonile. 4248 krooni nõude esitamisel on tegemist iseseisva, uuel alusel põhineva nõude esitamisega, mitte hageja ja kostja vahel 07.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 07.09.2007 tuleneva raha tasumise nõude esitamisega.

1. Viivise nõudel 321 338 krooni puudub lepinguline alus. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi kokku lepitud viivise tasumises viivisemääraga 0,5% päevas võlgnetavalt summalt. Töövõtulepingus puudub kokkulepe viivise tasumise kohta. Lepingu punktist 17.1 tuleneb töövõtulepingu muutmisele kohaldatav kirjaliku vormi nõue. Hageja ja kostja ei ole viivise tasumise osas töövõtulepingut muutnud ning sellekohane mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud lepingu lisa puudub. Raamatupidamisdokumendiks oleva arve väljastamine ei kujuta endast lepingu muutmist isegi siis, kui arve saaja esindaja kinnitab arve kättesaamist arvele allkirja andmisega. Selleks, et arvet oleks võimalik käsitleda kokkuleppena, peaks sellest nähtuma nii arve väljastaja kui ka arve saaja selgesõnaline tahe täiendada kirjalikult sõlmitud töövõtulepingut täiendavate õiguste ja kohustustega, antud juhul viidatud arvetest poolte selline tahe ei nähtu. Vastava kokkuleppe puudumist kinnitab ka poolte praktika – kostja ei ole kunagi pidanud arvel märgitud viivisemäära enda suhtes siduvaks ning ei ole hagejale kunagi viivist nõutud määras tasunud, samuti on kostja viivise nõudele kirjalikult vastu vaielnud juba enne hageja kohtusse pöördumist.
2. Kostja palub lugeda hageja hagiavalduses esitatud 531 338,60 krooni tasumise nõudest loobunuks 210 000 krooni ulatuses. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hageja loeb kostja 210 000 krooni ulatuses hagi õigeksvõtnuks. Hagi õigeksvõtt on selgesõnaline menetluslik tahteavaldus, mille alusel on kohtul võimalik hagi rahuldada. Hagi rahuldamine juba täidetud nõude osas aga enam võimalik ei ole. 3

§ 637lg 3 järgi on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.

Võla sissenõutavaks muutumist kinnitab ka P.M. omakäeline tunnistus 15.01.

2. Kostja vastuväited suuliselt esitatud pretensioonidest ei ole tõesed ning on ennast õigustavad. Telefonisuhtlus võis poolte vahel enne aktide allkirjastamist ka toimuda, kuid hilisemalt on kogu hageja suhtlus P.M ja T.B piirdunud töövõtulepingust tulenevate tasumislubaduste kuulamisega. P.M. ei saa olla tunnistaja TsMS § 251 lg 1 mõistes ning hageja ei anna oma nõusolekut tema ärakuulamiseks TsMS § 268 mõistes.
3. Vastab tõele, et hageja tegi garantii korras parandusi ja kostja tellimisel lõhutud piirete parandusi.

§ 644

lg 2 alusel pidi kostja koheselt teavitama hagejat töös esinevatest puudustest, kuid seda ei ole kordagi tehtud enne teostatud tööde üleandmist. AS-ga Kodumaja puudub hagejal puutumus. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud töövõtulepingus sidunud AS Kodumaja poolset tööde vastuvõtmist poolte vahelise lepingujärgsete tööde vastuvõtmisega, mistõttu ei ole AS Kodumaja arvamus antud hagivaidluses vajalik ega oluline. Sarnaselt kostja käitumisele ei ole ka AS Kodumaja esitanud hagejale ühtegi pretensiooni tööde teostuse kohta, seega on kostja selline edasine viitamine enda ja AS Kodumaja vahelisele lepingule ainetu.

1. Haginõude suurendamise osas 4248 krooni võrra leiab hageja, et kostja esindaja on e-mailis omaks võtnud äärekivide lõhkumise teiste kostja töövõtjate poolt. Pooled on töövõtulepingu p-s 7.2 kokku leppinud, et töövõtja poolt aktiga üleantud tööde kahjustamisel tellija (kostja) süü läbi parandatakse kahjustused tellija kulul. Seega on antud situatsioonis poolte vahel olemas mittevaieldav kokkulepe ning on olemas ka kostja poolne tellimus, mistõttu ei saa vaidlust olla selle nõude põhjendatuse osas. Menetlusökonoomika huvides võimaldab TsMS § 370 lg 1 vaadata samade poolte vahel erinevatel alustel põhinevaid nõudeid läbi samas menetluses.
2. Viivise nõude osas leiab hageja, et arvetel nr 139 ja 159, mida on kostja tasumisega aktsepteerinud, leppisid pooled muuhulgas kokku, et arvete mittetähtaegse tasumise korral kohustub kostja tasuma viivist 0,5% päevas. Arved on allkirjastanud selleks lepingu punktides 11.1 ja 11.2.1 volitatud isikud, seega on lepingu p 17.1 alusel tegemist lepingu tingimuste mõningase muutmisega, mille jõustumiseks oli vajalik ainult lepingu p-des 11.1 ja 11.2.1 volitatud isiku poolset arvete allkirjastamist. Arveid ei saa vaadelda ilma töövõtulepinguta, seega ei saa väita, et tegemist ei oleks siduvate muudatustega töövõtulepingus.
3. Hageja vaidleb vastu nõudest osalisele loobumisele. Kuna võlgnik on kinnitanud oma võlga esmalt allkirjaga, seejärel tegudega (s.o tasunud võlga), tehes seda pärast hagi esitamist kohtusse, saab olla tegemist ainult võlanõude omaksvõtuga ja kostja selge tasumistahtega. Haginõude suurust täpsustades tasutud võlgnevuse osas täitis hageja TsMS § 363 lg 1 p 1 nõude hagiavaldusele – hagiavalduses peab olema selgelt väljendatud nõue. Hageja ei ole loobunud selge tahteavaldusega 210 000 kroonisest nõudest. Hageja lisas vastusele 15.01.2008 P.M. omakäelise võlatunnistuse (tl 139), OÜ P. Grupp kandeavalduse koopia ja OÜ P. Grupp juhatuse liikme kandeavalduse (tl 140-142). Kohtu poolt tehtud järeldused ja põhjendused ning menetluskulude jaotus 4

) § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 alusel.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõude osas näeb

§ 637

lg 4 ette erisuse võrreldes sama paragrahvi lõikega 3, sätestades, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Antud asjas on tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks töö vastuvõtmine tellija poolt tulenevalt töövõtulepingu pst 1.1, mille järgi tellija kohustus kokkulepitud mahus ja valmidusastmes teostatud töö vastu võtma.

§ 637

lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.

§ 641lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et töö peab vastama lepingutingimustele.

Kuivõrd tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandustegevuses, kuulub kohaldamisele

§ 643

, millest tulenevalt oli tellijal kohustus tehtud töö viivitamatult üle vaadata või vaadata lasta.

§ 644

lg 1, 2 ja 3 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö mittevastavusest teada sai või teada saama pidi, sealjuures peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, vastasel korral kaotab ta õiguse lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Kohtule on esitatud teostatud tööde aktid nr 139-2007 (02.10.2007) ja nr 159-2007 (26.11.2007), millele on tellija volitatud esindajana alla kirjutanud P.M.. Kostja oma vastuses kinnitab allkirja õigsust (tl 120). Kostja vaidleb teostatud tööde eest tasumise kohustuse tekkimisele vastu põhjusel, et hageja ei ole täitnud töövõtulepingu p-st 8.5 tulenevat kohustust koostada tööde üleandmiseks vajalikud, varjatud tööde aktid, ja esitada kasutatud materjalide sertifikaadid kolmes eksemplaris. Nimetatud dokumente olevat kostja telefoni teel korduvalt palunud hagejal esitada. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt töövõtulepingu p-st 6.1 tekkis kostjal tööde eest tasumise kohustus ainuüksi teostatud tööde akti ja esitatud arvete alusel, s.o pärast akti aktsepteerimist tellija poolt, mida antud juhul ongi seadusjärgne esindaja oma allkirjaga kinnitades teinud. Seda ei mõjuta töövõtulepingu p-s 8.5 kokku lepitud töövõtja dokumentide koostamise ja esitamise kohustuse täitmine. Teostatud tööde aktist 159-2007 nähtub, et juba varem on üle antud tööd kahe akti alusel (tähistatud aktidena 1 ja 2) ja hagiavalduse kohaselt on nende eest tasutud. Kohtule esitatud tõenditest ja antud selgitustest ei nähtu, et aktide 1 ja 2 alusel teostatud tööde üleandmine oleks erinenud tööde üleandmisest aktide 139-2007 ja 159-2007 alusel, et hageja oleks varem nõutavad dokumendid juba tööde üleandmisel lisanud, kuid jätnud selle tegemata viimatinimetatud juhtudel. Seega ei olnud kostja nii eelmistel kui vaidlusalustel tööde üleandmise juhtudel sidunud tööde vastuvõetuks lugemist töövõtulepingu p-s 8.5 nimetatud dokumentide esitamisega. Tasumise kohustuse omaksvõttu kinnitab ka tellija seadusjärgse esindaja P.M. 08.02.2008 omakäeline võlatunnistus (tl 12) ja tasu osaline tasumine arve nr 139 alusel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale pärast tööde ülevaatamist teatanud töö lepingule mittevastavusest. Kostja 18.03.2008 vastust pankrotihoiatus5

§ 644

lg 3 teise lause järgi kostjal esinevaid aluseid puudustest õigeaegselt teatamata jätmiseks. AS Kodumaja kui peatöövõtja võimalikud pretensioonid tehtud töö kohta ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna AS Kodumaja ei olnud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu pooleks. Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et hageja on töövõtulepingu alusel teostatud töö üle andnud ning kostja on töö vastu võtnud ja tunnistanud töö lepingule vastavaks, seega on kostjal tekkinud tasu maksmise kohustus töövõtulepingu p-s 6 (arveldused) sätestatud tähtajal. Tasunõude sissenõutavuse osas on kostja vastuses hagile (tl 120) ja kohtuistungil (tl 112) lisaks väitnud, et vaatamata kostja esindaja poolt tööde teostamise aktide allkirjastamisele ei olnud tööd sisuliselt lõpetatud, vaid töid teostati veel 2008 juulikuus. Hageja vaidleb sellele kirjalikus vastuses (tl 136) ja kohtuistungil (tl 112, 144) vastu, seletades, et põhitööd olid tehtud, äravajunud plaatide vahetus ja kaevude tõstmine paariruutmeetrisel alal toimus garantii korras, selle eest hageja raha ei küsinudki. Kohus leiab, et kuna on tuvastatud, et kostja oli teostatud tööd vastu võtnud, teatamata pärast tööde ülevaatamist töö lepingutingimustele mittevastavusest, ning arvestades täiendavate tööde mahuga, on antud juhul tegemist garantiikorras tehtud parandustega, milline kohustus oli töövõtjast hagejal töövõtulepingu p 15.3 kohaselt. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostjalt tuleb hageja kasuks 321 338,60 krooni välja mõista. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust lugeda hageja loobunuks nõudest summas 210 000 krooni, kuna hagist loobumine on hageja protsessuaalne õigus ja antud juhul ei ole hageja sellist tahet avaldanud. Hageja üksnes täpsustas algset põhinõuet, vähendades seda kostja poolt kohtumenetluse kestel tasutud summade võrra, millises osas tuleb hageja nõue lugeda täidetuks. TsMS § 376 lg 5 p 2 kohaselt ei loeta hagi muutmiseks hageja põhinõude vähendamist. Kostja vaidleb vastu nõude suurendamisele hageja poolt 4248 krooni võrra, kuna tegemist on iseseisva, uuel alusel põhineva nõude esitamisega, mitte hageja ja kostja vahel 07.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva raha tasumise nõude esitamisega, ning poolte vahel puudub kokkulepe sellise töö tegemiseks. Hageja väitel on tegemist samal objektil sama töövõtulepingu raames (p 7.2 alusel) tehtud täiendavate töödega, mille eest on samuti kostja poolt tasumata jäetud. Töövõtulepingu p 7.2 järgi töövõtja poolt aktiga üleantud tööde kahjustamisel tellija süü läbi parandatakse kahjustused tellija kulul. Kohus leiab, et T.B. 27.06.2008 elektroonilises kirjas hageja töötajale Elvo Kährile (tl 92) loetletud puudused ja kirja lakoonilisus osutavad sellele, et tegemist on kirjavahetusega hageja ja kostja vahel 07.09.2007 sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatud tööde kohta. Osad selles kirjas nimetatud töödest parandas hageja garantii korras, puruks sõidetud äärekivide osas märgib juba T.B. ise, et need ei ole otseselt kostja probleem ja nende osas tuleb veel arutada. Kohtus hageja kinnitas, et tellija nõustus oma kirjas äärekivide paigaldamise pakutud hinnaga. Kokkuleppe olemasolu äärekivide vahetamise kohta tellija kulul ja hageja pakutud hinnaga kinnitab ka hageja kohtule esitatud arve nr 245 4248 krooni (tl 100) tasumiseks. Kohus on seisukohal, et hageja nõue põhineb ka antud juhul poolte vahel sõlmitud töövõtulepingul ning eeltoodud tõenditega nende kogumis on tõendatud hageja tasunõude tekkimine kostja vastu 4248 krooni ulatuses ja 4248 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt esitatud arvete alusel viivise 0,5% päevas võlgnetavalt summalt väljamõistmist. Kostja vaidleb viivise nõudele vastu, et taoline viivisemäär on kokku lepitud arvetes kui lepingu lisadeks olevates dokumentides. Kohus leiab, et hageja viivisenõue sellisel määral ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga, et arve näol on tegemist raamatupidamisdokumendiga, majandustehingu toimumist (mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis) kinnitava raamatupidamise algdokumendiga Raamatupidamise seaduse § 7 mõttes. Majandustehingu 6

§-st 113 lg 1. Viivisemääraks

§ 113

lg 1 ja § 94 lg 1 järgi oli ajavahemikul 01.07.2007–01.07.2008 11% aastas (s.o 0,03% päevas). Eeltoodu alusel tuleb kostjale arvestada viivist arvete nr 139 ja 159 järgi hageja esitatud andmete põhjal järgnevalt. Viivis arve nr 139 järgi ajavahemikus 14.11.2007-28.01.2008 14 323,73 krooni, ajavahemikus 29.01.2008-03.04.2008 4613,90 krooni, ajavahemikus 04.04.2008-21.04.2008 1130,21 krooni, ajavahemikus 22.04.2008-26.05.2008 1240,42 krooni, ajavahemikus 27.05.2008-28.05.2008 13,98 krooni, ajavahemikus 29.05.2008-28.07.2008 658,98 krooni ja viivis arve nr 139 järgi ajavahemikus 13.12.2007-28.07.2008 20 247,85 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kokku 42 229,07 krooni. Hageja taotles kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist TsMS § 467 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole täidetud viivitamatu täidetavuse eeldus TsMS § 469 järgi. TsMS § 469 lg 1 kohaselt tunnistab kohus TsMS §-s 468 nimetamata otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Viivitamatu täitmise tagatis peab katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. Taotluse võib esitada nii enne otsuse tegemist kui pärast seda. Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2008 määrusega on hagi tagamiseks arestitud kostja arvelduskontod Eesti Vabariigi krediidiasutustes 416 338,60 krooni ulatuses. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi põhinõude ulatuses ja arvestades, et hageja vähendas põhinõuet seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude osaliselt pärast hagi esitamist, jätab hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohtunik 7