lg 1 mõtte kohaselt toimusid hageja ja kohtutäituri vahel läbirääkimised, mis lõppesid 22.11.2007 kohtutäituri otsusega.
lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatatud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Viimane tähtaeg hagi esitamiseks oli hagejal 22.01.
Vastavalt TMS § 221 lg 3 pidi hageja esitama hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kostja vastu hiljemalt 27.12.
lg 1 mõttes, sest osundatud sätte kohaselt peatuks nõude aegumine vaid juhul, kui läbirääkimised toimuksid õigustatud ja kohustatud isiku vahel. Seega saaks nõude aegumise peatumine kõne alla tulla vaid sissenõudja ja võlgniku vahel toimuvate läbirääkimiste korral. 2
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 01.10.2008 otsuse ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kohus ei võtnud arvesse hageja arvamust selle kohta, et vastavast
lg 1 hageja ja kohtutäituri vahel, alates 27.11.2007 kuni kohtutäituri otsuse tegemiseni hageja kaebuses 22.12.2007, toimusid läbirääkimised hageja poolt maksutud elatise arvesse võtmise kohta. Läbirääkimiste ajaks aegumine peatub. Kohtu arvates nimetatud paragrahv viitab võlgniku läbirääkimistele vahetult võla sisenõudja endaga. Antud juhul on aga kohtutäitur avaldaja-sissenõudja volitatud isikuks avalduse alusel, mille avaldaja esitas kohtutäiturile ja seetõttu on kohtutäitur volitatud pidama läbirääkimisi avaldaja nimel. Seega hagi esitamisel hageja ei lasknud mööda aegumistähtaega
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 01.10.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Vaidlus puudub selles, et hageja sai kätte täitmisteate 22.novembril 2007. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäituri ja võlgniku vahel peetavaid läbirääkimisi ei saa samastada
§-is 167 lg 1 sätestatud aegumise peatumise alusega.
lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kohtutäituri tegevust reguleerib täitemenetluse seadustik. TSM § 26 lg 1 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Kohtutäituril on täitemenetluses õigus isikult nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist ning isikul on kohustus vastav dokument kohtutäiturile esitada. Seega täitis kohtutäitur täitemenetluse seadustiku sätete kohaselt oma tööülesandeid, mis ei ole käsitletavad aegumist peatava läbirääkimisena
Seadusega kooskõlas ei ole apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on kohtutäitur täitemenetluses sissenõudja esindajaks. Kohtutäituri seaduse 2 lg 1 ja 3 kohaselt on kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kes peab ametitoimingut tehes olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toimingud teeb. TMS § 9 lg 1 kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on võlgnik või sissenõudja või tema esindaja. Ülaltoodu alusel kohaldas maakohus põhjendatult aegumist TMS § 221 lg 3 alusel ja jättis hagi rahuldamata vaheotsusega TsMS § 449 lg 3 alusel. Seega ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja P. T. kanda. Reet Allikvere Urmas Reinola Kaupo Paal 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.