← Eesti

2-08-94085/4

Obsah (12)§ 174§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 407§ 444§ 367§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-94085 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2009, Tartu kohtumaja,

§ 174

). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte hageja esindajale ning kostjale. ASJAOLUD 11.11.2003.a. sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 649, mille alusel kohustub hageja müüma kostjale autokaupu maksetähtajaga 14 kalendripäeva. Lepingu punkti 5.2 kohaselt on hagejal õigus kostjalt nõuda iga arve tasumisega viivitatud päeva eest viivist 0.5% tasumisele kuuluvast summast. Hageja esitas kostjale 17.05.5007.a. arve nr 338595 summas 7979 krooni. Kostja ei ole käesoleva ajani arvet tasunud. Hageja palub enda kasuks kostjalt välja mõista võlgnevus 7979 krooni ning viivis 7970 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg-st 4 tulenevalt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. W. OÜ raamatupidaja on menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude edasiandmiseks vastu võtnud 21.01.2009.a. OÜ W. asukohas. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud. Kostja poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta ei ole hagejaga sõlmitud müügilepingut nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb hagejale põhivõla 7979 krooni ning viiviseid 7970 krooni. Arvestades eeltoodut, hagiavalduses toodut ja VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 208 lg 1,

§ 367, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 949 krooni, millest 7979 krooni on põhivõlg ning 7970 krooni viivis.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 2

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.