Obsah (6)

§ 637§ 635§ 11§ 30§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2009. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi OÜ S. hagi C. OÜ vastu 106 402,40 kr nõu

§-st 644 lg 1 ja lg 2 tulenevalt kaotanud õiguse tööde lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Gaasipaigaldiste ja gaasitorustiku nõuetekohast valmimist kinnitab X OÜ poolt 29.01.

1. a teostatud tehnilise kontrolli protokollid. Kostja ei asunud maksegraafikut täitma ja 06.03.
2. a esitas hageja kostjale võlgnevuse tasumise nõude. Sellele järgnenud elektroonilises kirjavahetuses on kostja hageja hinnangul võlga tunnistanud. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist arve nr 177 tasumisega viivitamise eest perioodil 11.12.
3. a kuni 19.12.
4. a 2 689,75 krooni ja perioodil 19.12.
5. a kuni 14.11.
6. a 1 371,35 krooni ja arve nr 23 tasumisega viivitamise eest perioodil 19.02.
7. a kuni 14.11.
8. a 14 401,30 krooni. KOSTJA SEISUKOHT 2 Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja kinnitas, et
9. aastal sõlmitud suulise kokkuleppe järgi pidi hageja tarnima katlad Mõisniku 45 ja 47, Ülenurmes asuvatele eramutele ja teostama katelde paigaldamisega seotud tööd, s.o veetorustiku ja gaasitrassi ühenduse liitumispunktidega, veesõlme paigaldamise, katla paigaldamise ja häälestamise. Katlad paigaldati ja ühendati veetorudega mitte varem, kui
10. aasta veebruaris. Sealjuures jättis hageja paigaldamata katla tööd reguleerivad andurid ja juhtpuldi, ei häälestanud katlaid ning jättis tegemata paljud teised kokkulepitud tööd. Kostja selgitas, et tasus hagejale kokkulepitud summa juba enne tööde algust. Hiljem maksis kostja hagejale veel 10 000.- krooni lootuses, et hageja teeb tööd lõpuni. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud millise summa tasumises pooled kokku leppisid. Samuti ei ole hageja tõendanud, milline oleks asjaolusid arvestades tavaline ja mõistlik tasu. Kostja arvates isegi juhul, kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe võla summa osas, siis

§ 637

lg 3 kohaselt ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks, kuna tööd ei ole valmis. Hageja ei ole sitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tööd oleksid üleantud või, et neid saaks lugeda vastuvõetuks. Samuti ei ole hageja kostjale üle andnud katelde ega teostatud tööde dokumentatsiooni. Kostja vaidles vastu arve nr 177 tasumiseks sõlmitud maksegraafikule. Kostja hinnangul võib see olla võltsitud, kuna sellele märgitud koostamise kuupäev ei saa ilmselt õige olla ja kostja esindajaks on märgitud A.S., kellel puudub esindusõigus. KOHTUISTUNG 06.01.

1. a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, kuid loobus 17.12.
2. a maksegraafiku võltsituse taotlusest ja kinnitas, et maksegraafikul on kostja seadusliku esindaja M.S. allkiri. Ühtlasi selgitas kostja esindaja, et hagejaga kokkulepitud tööd on lõpule viidud, kuid mitte hageja poolt. Samuti kinnitas kostja esindaja, et juhul kui pooled kompromissi kokkulepet ei saavuta, soovib kostja tõendada töövõtulepingu tingimusi ning seda, et hageja ei ole töid lõpuni viinud. Viimase tõendamiseks soovis kostja tunnistajana üle kuulata A.S.. 27.01.
3. a toimunud kohtusitungile hageja esindaja ei ilmunud. Kostja esindaja loobus A.S. ülekuulamisest ja täiendavate tõendite esitamise taotlusest. Kostja esindaja hinnangul oli võlakirja näol tegemist eksimusega, kuna see allkirjastati kõiki asjaolusid teadmata. Eksimuse kohta kindlas vormis avaldust kostja teinud ei ole. KOHTU SEISUKOHT
4. Pooltel ei ole vaidlust selles, et C. OÜ tellis
5. aastal OÜ-lt S. Mõisniku 45 ja 47, Ülenurmel asuvate eramute gaasikatlad ja katelde tööks vajalike süsteemide väljaehitamise. Samuti on väljaspool vaidlust, et hageja tarnis katlad kostjale
6. aasta sügisel ja kostja tasus katelde eest arve nr 155 alusel (tl 69) 28.11.
7. a (tl 72).
8. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teostanud katelde tööks vajalike süsteemide väljaehitamise ning kas ja millises ulatuses on tal seetõttu õigus tasu saada. 3 3.

§ 635

lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuna hageja kohustus teostama kostja poolt tellitud tööd ja kostja kohustus töö eest tasu maksma, siis on poolte vahelistel lepingulistel suhtel töövõtulepingu tunnused.

§ 11

lg 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse

1. peatükis ei ole sätestatud töövõtulepingu kohustuslikku vormi, seetõttu ei ole keelatud töövõtulepingu sõlmimine suulises vormis. Lepingu suulise vormi valimisega on pooled võtnud endale lepingu vormist tuleneva riski lepingu tingimuste hilisemal tõendamisel.
2. Hageja nõuab kostjalt maksekohustuse täitmist kahes osas. Esiteks nõuab hageja tasu kollektori ja veesõlme paigaldamise eest 06.12.
3. a koostatud arve nr 177 järgi. Kostja on arve nr 177 osaliseks tasumiseks maksnud hagejale 10 000.- krooni 19.12.
4. a (tl 73). Hageja arvates tõendab arve aktsepteerimine arve aluseks olevate tööde teostamist ja kostjale üleandmist. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. TsMS §-st 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§-le 637 lg 3 ja lg 4 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest või juhul kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud väites, hageja lepingujärgne tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole tellitud töid lõpuni viinud ega kostjale üle andnud. Hageja ei ole siiski esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on teostanud arvel nr 177 nimetatud tööd. Vaatamata kohtu ettepanekule ei ole hageja esitanud ka tööde kalkulatsioone. Olukorras, kus kostja vaidleb kohustusele vastu ja puuduvad igasugused dokumendid teostatud tööde kohta, ei ole arve osaline tasumine kohtu arvates selline asjaolu, mis tõendaks arve tasumata osa aluseks oleva kohustuse olemasolu. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid arve nr 177 aluseks oleva kohustuse olemasolu tõendamiseks. Seega on hageja nõue selles osas tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 5. Teiseks nõuab hageja tasu gaasitorustiku montaaži eest 12.02.2007. a koostatud arve nr 23 järgi (tl 71). Kostja väitel ei ole hageja ka nimetatud tööd lõpuni teinud ega kostjale üle andnud. Hageja väitel teostas gaasitorustiku montaaži hageja eest X OÜ, kellele on hageja tööde eest ka tasunud.

§ 635

lg 3 järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Hageja kohustust töid ise teha ei ole ka kostja väitnud. Kohtu hinnangul tõendavad OÜ Tehnokontrollikeskuse gaasiseadeldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli protokollid nr 205-7-063 (tl 77) ja 205-7-062 (tl 78) gaasitorustiku väljaehitamist Mõisniku 45 ja 47 kinnistutel. Protokollidest nähtuvalt kontrolliti gaasipaigaldist maakraanist kuni katlaeelse sulgemisseadmeni. Seega on hageja arve esitamise aluseks oleva töö teostanud ning õigustatud töö eest tasu saama. Arvel näidatud summa iseenesest ei tõenda, kui suurt tasu hageja õigustatud saama oli. 4 Kohtu arvates on asjas määrava tähtsusega 17.12.

1. a koostatud maksegraafik (tl 75). Kostja esindaja on loobunud maksegraafikule esitatud võltsituse vastuväitest ja kinnitanud, et maksegraafiku on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja M.S. Kohtu hinnangul ei sea tõendi usaldusväärsust kahtluse alla ka sellel ekslikult märgitud koostamise aeg. Maksegraafikust nähtub, et pooled on maksegraafikuga kokku leppinud arve nr 23 tasumise korras. Riigikohus on 06.09.
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06 selgitanud: …/

§ 30ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme.

Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud./… Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb maksegraafikut pidada deklaratiivseks võlatunnistuseks, sest sellega on võlgnik kinnitanud kohustuse olemasolu ning pooled ei ole avaldanud soovi uue kohustuse loomiseks. Eeltoodu tähenduseks on, et maksegraafiku allkirjastamisega on pooled loonud eelduse, et kostja võlgneb hagejale 74 340.- krooni, mis muutus sissenõutavaks osade kaupa vastavalt maksegraafikus näidatud tähtaegadel. Kohustusest vabanemiseks pidanuks kostja tõendama, et kohustust tegelikult ei ole või, et see on lõppenud. Kostja esindaja on kohut sellisest soovis teavitanud, kuid 27.01.2009. a kohtuistungil loobunud täiendavate tõendite esitamisest. Kuna kostja ei ole tõendanud 74 340.- krooni tasumise kohustuse puudumist, siis on hagejal õigus nõuda maksegraafikus nimetatud kohustuse täitmist ja hageja nõue tuleb selles osas rahuldada. 6. Vastavalt

§-le § 101 lg 1 p 6 juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kohus jätab hageja nõude arvel nr 177 näidatud summa osaliseks tasumiseks rahuldamata, siis jätab kohus rahuldamata ka sellelt kohustuselt arvestatud viivise nõude. Hageja nõue maksegraafikuga kokkulepitud kohustuse rikkumise eest on põhjendatud.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt Ametlike Teadaannetes avaldatule on

§-s 94 lg 1 nimetatud intressimääraks kogu vaidlusalusel ajal olnud 4% aastas. Seega on viivise määraks poolte suhetes 11% (4%+7% ) aastas. Hageja on nõudnud kostjalt viivist arve nr 23 tasumisega viivitamise eest perioodil 19.02.

1. a kuni 14.11.
2. a. Kohtu arvates ei ole hageja nõue osaliselt põhjendatud. Eelpool asus kohus seisukohale, et kostja kohustus muutus sissenõutavaks osade kaupa maksegraafikus näidatud tähtaegadel. Seega rikkus kostja 5 tasu maksmise kohustust kui ta ei maksnud maksegraafikus näidatud summat ettenähtud tähtajaks. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma viivist järgmiselt: perioodil 21.01.
3. a - 20.02.
4. a 90,41 kr; perioodil 21.02.
5. a - 20.03.
6. a 174,79 kr; perioodil 21.03.
7. a – 20.04.
8. a 280,27 kr; perioodil 21.04.
9. a – 20.05.
10. a 361,64 kr; perioodil 21.05.
11. a – 20.06.
12. a 467,12 kr; perioodil 21.06.
13. a – 20.07.
14. a 542,47 kr; perioodil 21.07.
15. a – 20.08.
16. a 653,97 kr; perioodil 21.08.
17. a – 14.11.
18. a 1926,73 kr, kokku 4 497,40 krooni.
19. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi osalise rahuldamise ulatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 5/6 ulatuses kostja ja 1/6 ulatuses hageja kanda. Kohtunik 6