4 sätestatud alammääras, sellele tulumaksuosa lisamist ning väljamõistetava elatise sidumist VV poolt kehtestatava kuupalga alammäära tõusuga. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates kohtuotsuse jõustumisest, millega tuvastati H E põlvnemine kostjast, so alates 13.11.2008.a. Kostja seisukoht Kostja tunnistab oma kohustust H Ele elatist anda, kuid seoses raske majandusliku olukorraga palub vähendada temalt väljamõistetavat elatist alla seaduses ettenähtud alammäära ning perioodiks 13.11.2008.a. kuni 31.12.2009.a. end elatise tasumisest üldse vabastada. Väljamõistetav elatist võiks kostja hinnangul olla ¼ kuupalga alammäärast, so 1050 krooni, kuid 2009.a. ei ole ta suuteline tasuma ka sellises suuruses elatist. Kostja soovib jätkata õpinguid Helsingi Ülikoolis ja veel ei tea, kas ta saab selleks stipendiumi või mitte. Kuni 31.12.2008.a. sai kostja Soome stipendiumi 350 eurot kuus. Samuti ei tea kostja, millised on tema võimalused tõlketööga lisa teenida. Töövõtuleping, mille alusel kostja on seni teeninud 3961 krooni kuus, lõpeb 2009.a. märtsis. FIE-na on ta korraldanud konverentse ja seminare xxx x x x juures, teenides keskmiselt 4000 krooni kuus. Kostjal on kavatsus xxxxxxxx elama asuda ning korteri üürimine läheb maksma vähemalt 2500 krooni kuus. Kostjal on 3-aastane poeg J A, kelle emale maksab ta vastastikusel kokkuleppel 1000 krooni kuus. Terviseprobleemide tõttu ei saa kostja ka oluliselt rohkem töötada kui seni. Kostja hinnangul ei ole tema sissetulek lähitulevikus piisavalt suur, et praegu Hle elatist maksma hakata. Kostja leiab, et
Võttes arvesse lapse vanust ja vajadusi ning hageja varalist seisundit, on H Eil kostja hinnangul praegu piisav sissetulek. Kohtu seisukoht ja põhjendused
lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning
Kostja H E suhtes ülalpidamiskohustust täitnud ei ole, mistõttu tuleb temalt, juhindudes
Vastavalt sama seaduse lg.2 määratakse igakuise elatisraha suurus kindlaks lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg.4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, milline summa käesoleval ajal on 2175 krooni. Kuna hageja nõue ei ületa seaduses sätestatud miinimumelatist, puuduv vajadus analüüsida lapse vajadusi, millised hageja hinnangul moodustavad 8415 krooni kuus ja mille suurust kostja ka ei vaidlusta.
lg.5 ja lg 6 on sätestatud asjaolud, milliste esinemisel võib kohus väljamõistetavat elatisraha vähendada alla
Antud asjas kohus selliseid asjaolusid ei näe. Kostja majanduslikud võimalused on hinnatavad tema enda selgituste põhjal, mille kohaselt oli tema keskiseks kuusissetulekuks eelmisel aastal 8000 krooni (millele lisandus stipendium) ning kostja loodab, et sellel aastal jääb olukord samaks. Seega võimaldaks kostja sissetulek tasuda oma mõlemale lapsele vähemalt 3 seaduses ettenähtud miinimumelatist. Kui kostja leiab, et J A on materiaalselt vähem kindlustatud kui H E, tuleb kostjal J senisest enam toetada, mitte nõuda teisele lapsele mõeldud elatise vähendamist summani, mida ta ise peab vajalikuks maksta. Ebaõige on kostja seisukoht, et kohus peaks temalt väljamõistetavat elatist vähendama, kuna „lapsel on praegu piisav sissetulek“ /t.l.10/. Kaheaastasel H E ei ole sissetulekut, mistõttu ongi tema mõlemad vanemad kohustatud talle ülalpidamist andma. Kostja taotlus, vabastada teda üheks aastaks elatise maksmisest, ei ole kohtu hinnangul millegagi põhjendatud. Kostja soov õpinguid jätkata on tema valik, mitte õigustus ülalpidamiskohustusest vabanemiseks. Kahe väikese lapse isana peaks kostjale olema arusaadav, et vanema kohustuste täitmisest ei saa võtta „akadeemilist puhkust“, kuna laps vajab ülalpidamist iga päev. Seega tuleb kostjal oma elu korraldama nii, et isiklikke eesmärke realiseerides suudaks ta täita ka seadusest tulenevaid vanema kohustusi. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma H Ele elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras, so käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Kuna seadusandja tahtest tulenevalt peab laps nimetatud summa kätte saama, tuleb väljamõistetavale elatisele lisada tulumaksuosa. Kohus ei pea põhjendatuks väljamõistetavat elatist siduda kuupalga alammäära tõusuga.
lg.2 tulenevalt saab elatise suurus sõltuda vaid vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest, mistõttu muudel põhjustel elatisraha automaatne suurendamine oleks alusetu.
kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist, kui kohustatud isik selle aja vältel ülalpidamiskohustust ei täitnud. Kuna kostja ei ole kuni käesoleva ajani H Ele ülalpidamist andnud, tuleb temalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 13.11.2008.a. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.