Obsah (6)

§ 168§ 428§ 429§ 150§ 173§ 178

1 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2009.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-1918 Tsiviilasi M V hagi KÜ Rakvere Laada 47 vastu 3

§ 168

lg 5 alusel välja mõista kostjalt hageja menetluskulud- kulud õigusabile summas 2600 krooni, tasutud riigilõiv teabenõude esitamiseks 1000 krooni ja kulud postiteenustele ja paljundustele kokku 80.60 krooni, kokku menetluskulud summas 3680.60 krooni. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ ning tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ selle tasunud isiku arvele. Hagist loobumise avaldus on edastatud kostjale ning kostja esindaja on 19.12.2008.a. esitanud kohtule kirjaliku seisukoha hageja avalduse suhtes. Kostja palub võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kostja leiab, et hageja väide, et kostja on nõude rahuldanud, mistõttu hageja loobub hagist, on väär. Nimelt kostja 27.11.2008.a. üldkoosolekul tühistati 30.05.2005.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsuste punktid 2.1 ja 4.

1. Punkti 4.
2. tühistamise nõudest loobus hageja avaldusega. Kostja on seisukohal, et kuna kostja rahuldas hageja nõude osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ning leiab 08.01.2009.a. kohtule esitatud seisukohas, et hageja loobus hagist ühe punkti osas, kuna see ei olnud põhiprobleemiga seonduv. Ülejäänu osas ja seda just põhilises nõudes kostja täitis hageja nõude ja tühistas üldkoosoleku punktid. Kostja on hageja nõude täitnud ja muud alust hagist loobumiseks pole seadus antud juhul ette näinud. Kostja esindaja jääb oma 15.01.2009.a. kirjalikus seisukohas varem esitatu juurde ning märgib, et hageja esitas tühistamise nõude kolme protokolli punkti tühistamiseks ning ühe punkti tühistamisest loobus. Asjakohane ei ole hageja väide, et tegemist ei olnud põhiprobleemiga, kuna juhul, kui oleks tegemist olnud ebaolulise punktiga, ei oleks hageja nimetatud punkti tühistamise nõuet hagiavalduses esitanud. Kostja jääb oma nõude juurde, et kostja rahuldas hageja nõude osaliselt, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Menetluskulude jaotus: Kohus leiab, et hageja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus 30.01.2006.a arvelduskontolt nr 1109143061 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072136, selgitus: „Riigilõiv avaldus teabenõude esitamiseks“) avalduse esitamise eest riigilõivu 1000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni. Vastavalt hageja esindaja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr 1109143061 Hansapangas.

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 168

lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui 3 hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse määramisel asjaoluga, et hageja loobus 23.10.2008.a. kohtuistungil 30.05.2005.a. üldkoosoleku otsuse punkti 4.6 tühistamise nõudest põhjendustel, et selle punkti osas saab teha uusi ettepanekuid (t.lk.175). Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja tühistas pärast hagi esitamist üldkoosoleku otsuse punktid 2.

1. ja 4.
2. Kuivõrd hagi oli esitatud kolme punkti tühistamiseks, siis hageja loobumisega ühe punkti osas on hageja loobunud nõudest 1/3 osas ning kostja on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist nõude 2/3 osas. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et põhjendatud on jätta 2/3 hageja menetluskuludest kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kantud õigusabikulud summas 2600 krooni vastavalt kohtule esitatud kviitungitele (20.12.20085.a kviitung nr 128 summas 100 krooni, 07.02.2007.a. kviitung nr. 39 summas 500 krooni ja 16.04.2007.a. kviitung nr. 91 summas 2000 krooni), tasutud riigilõivust ½ s.o. 500 krooni ning kulud postiteenustele ja paljundustele kokku 80.60 krooni, kokku 3180,60 krooni. Nimetatud kuludest 2/3 moodustab 2120,40 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostja on menetluskulude väljamõistmise osas esialgu avaldanud, et palub menetluskulud jätta hageja kanda, hiljem aga palunud, seoses nõude osalise rahuldamisega, jätta menetluskulud poolte enda kanda. Seega jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus

§ 428lg 1 p 3; 429; 168 lg 4 ja 5; 173 lg 1 ja 4; 150 lg 2 p 2; 661 sätteist.

Kohtunik /allkiri/ M.Roots Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 30. märtsil 2009.a Nooremreferent I.Golubev