lduse nr 818 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.veebruar 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Kalju Saron Vastustaja Tartu Linnavalitsus Kolmandad isikud Georgi Liit, Kadi Kõiv, Margo Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008
ldus nr
ldusega nr 790 nõusoleku Metshaldja tn 36 katastriüksuse, Metshaldja tn 38 katastriüksuse, Kraavikalda tn 50 katastriüksuse ja Metshaldja tn 40 katastriüksuse kõrval asuva 1415 m2 suuruse maa erastamiseks MRS § 22 lg 12 alusel. 1 Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008
ldusega nr 818 kinnitati Metshaldja 36, Metshaldja 38 Metshaldja 40 ja Kraavikalda 50 kinnistute juurde maa erastamise piiride kulgemise ettepanekud vastavalt kinnisasjaga liitmiseks sobivale plaanile. 19.08.2008 esitas Kalju Saron vaide, milles taotles linnavalitsuse
lduse kehtetuks tunnistamist. Tartu Linnavalitsus jättis 23.09.2008
ldusega nr 1013 Kalju Saroni vaide rahuldamata. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja taotleb Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008.a.
lduse „Metshaldja 36, Metshaldja 38, Metshaldja 40 ja Kraavikalda 50 kinnistute juurde maa erastamise piiride kulgemise ettepanekud vastavalt kinnisasjaga liitmiseks sobivale plaanile“ tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Linnavalitsus on arvestanud erastatava maa piiride kindlaks määramisel ainult kolme kinnistu omaniku ettepanekuga ja jätnud arvestamata tema poolt esitatud ettepanekut. Kaebuse esitaja leiab, et sellega on teda pandud võrreldes teiste kinnistu omanikega halvemasse olukorda, millega on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Tartu Linnavalitsus võis maa erastamise piiride kulgemise kindlaks määrata ainult kõigi maa erastamist taotlevate kinnistule omanike kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel ei saanud üldse piiride kulgemist kindlaks määrata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna tema soovis ka vabanenud maad erastada, siis linnavalitsuse
ldusega on temale peale surutud maa erastamise piirid, mis kitsendab tema õigusi ja sisuliselt tähendab sunderastamist. Tartu Linnavalitsuse
ldus ei ole kooskõlas Maareformi seaduse § 22 lõikega 1 (1.-2). Linnavalitsuse
lduse järgi on kaebajale ette nähtud erastatav maa tiigi tagant, kuhu puudub maismaa kaudu juurdepääs. Teistele kinnistu omanikele on tagatud juurdepääs erastatavale maale tiigi kõrvalt. Kaebuse esitaja seisukoht on, et tema poolt esitatud ettepaneku kohaselt oli kõigile maa erastamist soovinud kinnistute omanikele tagatud erastatavale maale juurdepääs tiigi kõrvalt. Kaebaja ei saa pidada õigeks linnavalitsuse seisukohta, et Metshaldja 40 kinnistu omanik on sõlminud teiste kinnistu omanikega kokkuleppe, mille kohaselt kohustub Metshaldja 40 omanik lubama kaebajal kasutada enda kinnistul kahe aasta jooksul jalgrada ümber tiigi. Temaga ei ole aga keegi sellist kokkulepet sõlminud.
lduse järgi peaks olukord hiljem lahenema tiigi osalise kinniajamisega. Kuid linnavalitsuse
lduses ei ole märgitud, kes peab tiigi kinni ajama. Kaebuse esitaja leiab, et see on seotud suurte kulutustega, milleks tema ei ole võimeline. Kui linnavalitsus leiab, et erastatavat maad on võimalik kasutada tiigi kinniajamise teel, siis peab ta seda ise tegema enne erastatava maa piiride kindlaks määramist. Tartu Linnavalitsuse
ldusega on rikutud Maakorralduse seaduse § 5 lg 2 nõudeid, mille kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel arvestada omaniku taotlust kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamist, kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamist. Vastustaja vastuväited Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008
ldus nr 818 tühistamata. Metshaldja tn 36, Metshaldja tn 38, Metshaldja tn 40 ja Kraavikalda tn 50 kinnistute kõrval asuva 1415 m2 suuruse maa erastamist on Tartu Linnavalitsus menetlenud juba alates 2 2006. aastast, kui Kalju Saron ja Margo Lemetti esitasid avaldused nimetatud maa maareformi seaduse § 22 lg 12 alusel erastamiseks. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kinnitatud «Maareformi seaduse» § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise
(edaspidi "kord") § 6 lg 1 kohaselt väljastas Tartu Linnavalitsus teatised ja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaanid kõigile piirnevate kinnisasjade omanikele. Linnavalitsus andis kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa jagamises kokkuleppe saavutamiseks tähtaja 05.11.2007, kuid selleks ajaks kokkulepet ei esitatud. Seepärast koostas linnavalitsus piiride kulgemise ettepaneku vastavalt
Linnavalitsuse ettepanekule esitas vastuväite Metshaldja tn 38 omanik Kalju Saron ning esitas ka omapoolse piiride kulgemise ettepaneku. Linnavalitsus arvestas vastuväidetega ning koostas uue piiride kulgemise ettepaneku, millega ei olnud aga nõus ülejäänud kolm taotlejat. Metshaldja tn 36 omanik Georg Liit pidas oma vastuväidetes vajalikuks tiigile juurdepääsu tagamist. Metshaldja tn 40 omanik Kadi Kõiv tõi oma vastuväidetes välja endise aianduskooperatiivi värava kasutamisvõimaluse säilitamise olulisust, samuti ei vastanud Kadi Kõivu arvates uus ettepanek võrdse jagamise põhimõttele, kuna Metshaldja tn 38 kinnistuga liidetaks selle kohaselt umbes kaks korda suurem maa kui naaberkinnistutega. Kraavikalda tn 50 kinnistu omanik Margo Lemetti esitas seisukoha, et linnavalitsuse esimene piiride kulgemise ettepanek vastas paremini nii maakorraldusnõutele kui taotlejate õigustatud huvidele. Kalju Saron esitas avalduse, et nõustub uues ettepanekus Kraavikalda tn 50 ja Metshaldja tn 40 piiridega, kuid Metshaldja tn 36 osas nõuab sirge piiri seadmist nii juba kinnistatud maa kui liidetava maa puhul. Seoses uuele piiride kulgemise ettepanekule esitatud vastuväidetega kutsus linnavalitsus kõiki taotlejaid piiride kulgemise osas kokkuleppe saavutamiseks nõupidamisele 03.03.2008, kus osalesid Metshaldja tn 36, Metshaldja tn 40 ja Kraavikalda tn 50 omanikud. Nimetatud kinnistute omanikud esitasid 25.05.2008 teatise, millele lisasid omapoolse ettepaneku maa jagamiseks ning avaldasid valmisolekut tiigi osa täitmiseks ja kalda tugevdamiseks Metshaldja tn 38 kinnistule liidetaval maal, et võimaldada kinnistu omanikule paremat juurdepääsu. Metshaldja tn 38 omanik esitas veelkord omapoolse piiride kulgemise ettepaneku, kuid see erines naaberkinnistute omanike ettepanekust. Tartu Linnavalitsus määras 17.07.2008
ldusega nr 818 Metshaldja tn 36, Metshaldja tn 38, Metshaldja tn 40 ja Kraavikalda tn 50 kinnistute juurde erastatavate maaüksuste piirid. Vaatamata pikaajalistele läbirääkimistele ei õnnestunud erastamise taotlejatel omavahel kokkuleppele jõuda ning vastavalt
lg 7 on linnavalitsusel õigus kinnitada otsusega piiride kulgemise ettepanek, kui esitatud vastuväiteid ei ole võimalik arvestada. Piiride määramise
lduses leidis linnavalitsus, et kinnitatud piiridega on arvestatud otstarbekust, maakorralduse nõudeid ning püütud jagada maad võimalikult võrdselt, arvestades kõigi taotlejate põhjendatud huve. Metshaldja tn 38 omaniku esitatud ettepanekus neid põhimõtteid järgitud ei ole. Seoses Kalju Saroni poolt esitatud vaidega linnavalitsuse
lduse peale kutsus linnavalitsus uuesti kõiki taotlejaid 10.09.2008 nõupidamisele, püüdes saavutada uut kokkulepet. Arutelul osalesid taas vaid Metshaldja tn 36, Metshaldja tn 40 ja Kraavikalda tn 50 omanikud. Kuna kaebuse esitaja nõupidamisele ei tulnud, sõlmisid ülejäänud kolme kinnistu omanikud omavahelise kokkuleppe, mille kohaselt Metshaldja tn 40 omanik tagab 3 kahe aasta jooksul Metshaldja tn 38 omanikule juurdepääsu ümber tiigi kulgevale jalgrajale ning Metshaldja tn 36, Metshaldja tn 40 ja Kraavikalda tn 50 omanikud kannavad võrdsetes osades tiigi osalise pinnasega täitmisega seonduvad kulud. Kaebuse esitaja teatab, et nimetatud kokkulepet ei ole tema poolt allkirjastatud ning kahtleb selle rakendatavuses. Seda kokkulepet võib hetkel käsitleda naaberkinnistute omanike pakkumisena Kalju Saronile juurdepääsu võimaldamiseks ja tiigi osalise kinniajamise kulude tasumiseks ning Kalju Saronil on võimalik see pakkumine vastu võtta. Linnavalitsuse 17.07.2008
ldust nr 818 tuleb lugeda õiguspäraseks, kuna see on antud pädeva haldusorgani poolt, on piisavalt põhjendatud ning proportsionaalne. Linnavalitsus on järginud maareformi seaduse § 22 lg 12 ja selle alusel kehtestatud
s ettenähtud menetlust ning järginud piiride määramisel maakorraldusseaduse § 5 lg 2 esitatud nõudeid. Kuna nelja kinnistu omanikel oli võimatu saavutada omavahelist kokkulepet piiride kulgemise kohta, määras linnavalitsus piirid, mis kõige paremini arvestasid kõigi kinnistute omanike huve, olid selged ja lihtsad ning tagasid otstarbeka kasutamise. Kolmandate isikute seisukoht Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ning leiavad, et ükski kaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle rahuldamisele. Kolmandad isikud on seisukohal, et Tartu Linnavalitsus on viinud haldusmenetluse läbi kõigi asjassepuutuvate isikute õigusi arvestavalt ning vastavuses maareformi seaduse § 22 lg l2 nõuetega. Kaebuse esitaja õigusi ei ole seejuures rikutud, samuti ei ole eelistatud kolmandate isikute huve kaebuse esitaja omadele. Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud ettepanek arvestab Maareformi seaduse § 22 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud "Maareformi seaduse § 22 lõikes l2 sätestatud maa erastamise kord" nõudeid, mille kohaselt tuleb maa jagada piirinaabrite vahel võimalikult võrdsetes osades, arvestades seejuures maakorralduslikke nõudeid. Vastustaja ongi ettepaneku tegemisel arvestanud 3 piirinaabri ettepanekut jagada erastatav maa võimalikult võrdselt kõigi piirinaabrite vahel ning maakorralduslikult võimalikult lihtsate piiridega, arvestades seejuures ka senist faktilist olukorda. Kalju Saroni ettepanek on tehtud lähtudes vaid K. Saroni soovist liita enda kinnistuga võimalikult suur maaüksus. Kaebuse esitaja ettepanek ei arvesta aga teiste naabrite huve ning sellise ettepaneku realiseerimine on maakorralduslikult ebamõistlik. Kolmandad isikud ei nõustu kaebuses esitatud väitega, nagu ei saaks erastatava maa piire kindlaks määrata, kui naabrite vahel kokkulepe puudub. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007.a. määrusega kinnitatud
lg 6 sätestab, et kui linnavalitsuse poolt antud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei saavutata või kui kokkulepet ei ole allkirjastanud kõik taotlejad, jagab linnavalitsus maa taotlejate vahel võimalikult võrdselt. Antud juhul ongi vastustaja seda põhimõtet järginud. Asjaolu, et kaebuse esitajal puudub erastatavale maale ligipääs maismaa kaudu, ei riiva kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitajal on oma kinnistule (Metshaldja 38) juurdepääs olemas ja eeldus, et ta peaks saama oma olemasolevale kinnistule juurde ka mujalt (nt vaidluse objektiks oleva maaüksuse kaudu), on alusetu. Samuti on täiesti ebaõige väide, et erastatavale maaüksusele puudub maismaad pidi juurdepääs. Asja materjalidele lisatud plaanilt on nähtuv, et kaebuse esitaja kasuks erastatava maaüksuse kuju on selline, et kaebuse 4 esitajal on võimalik juurdeerastatavale maaüksusele pääseda oma olemasolevalt kinnistult. Samuti on võimalik erastatavale maaüksusele pääseda ligi ka põhjaküljelt. Kaebuse esitajal ei ole kohustust tema kinnistuga külgnevat maaüksust erastada. Maaüksuse erastamata jätmine ei kitsenda tema õigusi olemasoleva kinnistu suhtes omandiõiguse teostamisel, s.h kasutamisel ja sellele ligipääsemisel. Seega ei saa kaebuse esitaja õigusi tema kasuks määratud maaüksuse erastamise võimaluse andmine sisuliselt rikkuda. Samas on kolmandad isikud tulnud kaebuse esitajale vastu ning on valmis tagama erastatava maaüksuse põhjapoolsesse ossa alternatiivse ligipääsu. Nähtuvalt linnavalitsuse
ldusest on Metshaldja 40 kinnistu omanik andnud nõusoleku ja garanteerib, et kuni kinnikasvanud tiigi osalise kinniajamiseni võib Metshaldja 38 kinnistu omanik kasutada piiranguteta ja tasuta tema poolt erastatavale kinnistuosale juurdepääsuks tiigi ümber kulgevat jalgrada. Pärast tiigiosa kinniajamist on kolmandad isikud nõus rajama Metshaldja 38 ja Metshaldja 40 piirile uue jalgraja. Ülaltoodud tegevustega tagatakse kaebuse esitajale märkimisväärselt suuremad võimalused kui talle tegelikult kuuluvad või kui ta oleks õigustatud saama. Juhul kui kaebuse esitaja soovib tema kasuks määratud piiridega maaüksust kasutada praegusest erinevalt (nt tiik kinni ajada), on tal see võimalus olemas. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kalju Saron on esitanud kaebuse Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008
lduse nr 818 tühistamiseks.
ldusega kinnitas linnavalitsus Metshaldja tn 36, Metshaldja tn 38, Metshaldja tn 40 ja Kraavikalda tn 50 kinnistute juurde erastatavate maaüksuste piirid, võttes aluseks MRS § 20 lg 1, § 22 lg 12 ning Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kinnitatud „Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise korda“ (edaspidi Kord). Kaebuse esitaja väidab, et linnavalitsus ei ole kohelnud teda erastatava maa piiride määramisel võrdselt teiste taotlejatega, kuna ei ole arvesse võtnud tema esitatud piiride kulgemise ettepanekut. Kaebaja märgib, et Tartu Linnavalitsus võis maa erastamise piiride kulgemise kindlaks määrata ainult kõigi maa erastamist taotletavate kinnistute omanike kokkuleppel. Antud asjas on kaebuse esitajale ja kolmandatele isikutele maa erastamise õiguslikuks aluseks olnud MRS § 22 lg 12, mis sätestab, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud
s. Tartu Maavanem on andnud 30.08.2007
ldusega nr 790 nõusoleku 1415 m2 suuruse maaala erastamiseks MRS § 22 lg 12 alusel.
kohaselt
ldab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus teostab seejuures maa erastamise eeltoiminguid, selgitades välja kõik kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Eeltoimingute käigus kohalik omavalitsus selgitab välja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ning koostab selle kohta plaani (
), esitab maa erastamise taotluse maavanemale (
), selgitab välja erastajad ja koostab piiride kulgemise ettepaneku (
5
lg 4 kohaselt teeb linnavalitsus erastamist taotlevatele isikutele ettepaneku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa jagamiseks, andes selleks kindla tähtaja. Antud juhul on Tartu Linnavalitsus teinud taotlejatele 10.10.2007 ettepaneku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks, kokkulepe tuli esitada 5.novembriks 2007. Kuna kokkulepet määratud ajaks sõlmitud ega esitatud ei olnud, edastas linnavalitsus 3.12.2007 igale taotlejale erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku (I piiride kulgemise ettepanek, tlk.42). Sellele ettepanekule esitas vastuväited ainult kaebuse esitaja K.Saron, esitades ka omapoolsed ettepanekud. K.Saroni ettepaneku alusel koostas linnavalitsus 15.01.2008 uue piiride kulgemise ettepaneku (II piiride kulgemise ettepanek, tlk.51), millega ei olnud nõus teised piirinaabrid. 17.07.2008 kinnitas linnavalitsus Metshaldja tn 36, Metshaldja tn 38, Metshaldja tn 40 ja Kraavikalda 50 kinnistute juurde erastatavate maaüksuste piirid. Selles
lduses on linnavalitsus märkinud, et Metshaldja tn 36, Metshaldja tn 40 ja Kraavikalda tn 50 kinnistute omanikud esitasid 25.05.2008 ühise tahteavalduse kinnisasjaga liitmiseks taotletava maaüksuse jagamiseks vastavalt nende poolt koostatud plaanile. Selle plaani on linnavalitsus võtnud ka aluseks maa jagamisel nelja taotleja vahel, leides, et kolme taotleja poolt esitatud piiride kulgemise ettepanekute koostamisel on arvestatud otstarbekust, maakorralduse nõudeid ning taotlejate vahel kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa võrdselt jagamise põhimõtet. Metshaldja tn 38 kinnistu omaniku poolt esitatud ettepanekut ei ole arvestatud, kuna selles ei ole arvestatud piirinaabrite põhjendatud huve, võrdse jagamise ning maakorralduse põhimõtteid. Piiride kulgemise ettepanek on kinnitatud
lg 7 alusel, märkides, et linnavalitsus kinnitab oma otsusega piiride kulgemise ettepanekud, kui ei ole võimalik vastuväiteid arvestada. Kohus on seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008
ldus nr 818 kuulub tühistamisele, kuna linnavalitsus on rikkunud Maareformi seaduse § 22 lg 12 alusel Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega kehtestatud „ „Maareformi seaduse“ § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise
“ nõudeid. Iseenesest on õige vastustaja seisukoht, (vastupidiselt kaebuse esitaja väitele), et linnavalitsusel on õigus kinnitada piiride kulgemise ettepanek ka siis, kui taotlejad ei suuda piiride osas kokkulepet sõlmida.
lg 6 sätestab otsesõnu, et juhul kui linna- või vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei esitata või kui kokkuleppele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad, kellele ettepanek tehti, jagab linna- või vallavalitsus väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa suurust, planeeringu ja maakorralduse nõudeid ning otstarbekust arvestades taotlejate vahel võimalikult võrdselt. Sel juhul teeb linna- või vallavalitsus igale taotlejale eraldi erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, millega koos väljastatakse koopia kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaanist. Seejärel on igal taotlejal
lg 7 alusel õigus 15 päeva jooksul esitada linnavalitsusele oma motiveeritud vastuväited. Kui linnavalitsus sellele piiride kulgemise ettepanekule esitatud vastuväiteid ei pea põhjendatuks, kinnitab ta oma otsusega piiride kulgemise ettepaneku, ehk kinnitab taotlejatele esitatud piiride kulgemise ettepaneku ilma muutusteta. Kui aga linnavalitsus peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uued piiride kulgemise ettepanekud. Antud juhul pidas linnavalitsus 03.12.2007 esitatud piiride ettepaneku osas põhjendatuks kaebuse esitaja vastuväiteid ning koostas 15.01.2008 uue piiride kulgemise ettepaneku, nagu näeb Kord ette, ning edastas selle kõikidele taotlejatele. 6 15.01.2008 koostatud piiride kulgemise ettepaneku osas arvestas linnavalitsus kolmandate isikute poolt 25.05.2008 esitatud kokkulepet, mis muutis eelneva piiride kulgemise ettepaneku, kuid ei koostanud seejärel uut piiride kulgemise ettepanekut, mida oleks taotlejatele esitatud. Vaidlustatud
ldusele on lisatud küll piiride kulgemise ettepanek, mis on koostatud 26.06.2008, kuid asjaosalistele seda eelnevalt ei saadetud ega vastuväiteid ei küsitud. Nagu eelpool on välja toodud, koostas ja edastas vastustaja piiride kulgemise ettepanekud taotlejatele kahel
l: 03.12.2007 ja 15.01.2008. Sellises variandis piiride kulgemise ettepanekut, mis on vaidlustatud
ldusega kinnitatud, ei ole linnavalitsus koostanud ega asjaosalistele edastanud. Seega puudus ka piiride kulgemise ettepanek, mida oleks saanud
Sisuliselt on tegemist kolmanda piiride kulgemise ettepanekuga ehk kolmanda variandiga, millest aga kaebuse esitaja ei olnud üldse teadlik.
lg 7 alusel saab kinnitada seda piiride kulgemise ettepanekut, mis on vastavalt
lg 6 koostatud ja mis on taotlejatele enne piiride kinnitamist edastatud vastuväidete esitamiseks ehk millest on taotlejad eelnevalt teadlikud. Kohus leiab, et selline menetlusnormide rikkumine on antud juhul aluseks vaidlustatud
lduse tühistamiseks.
nõuete rikkumisega on kaebuse esitaja seatud teiste taotlejatega ebavõrdsesse olukorda. Vaidlustatud
ldusega kinnitatud piiride ettepanekus kulgevad erastamisele tulevad piirid täiesti erinevalt kahes esimeses ettepanekus pakutud piiride asukohtadega. Linnavalitsus ei olnud kinnitamisele tulevat piiride kulgemise ettepanekut ühelegi taotlejale edastanud. Selline menetlusnormide rikkumine võis viia ebaõige otsuse tegemiseni. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele menetlusnormide rikkumise tõttu, puudub põhjendatus
lduse sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse panna kohtukulud vastustaja kanda. Kaebuse esitaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 80 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, kuuluvad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud Tartu Linnavalitsuselt välja mõistmisele. Teised menetlusosalised menetluskulude väljamõistmise taotust esitanud ei ole. Eda Muts kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.