Obsah (6)

§ 410§ 422§ 468§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08-4914 Otsuse kuupäev 07.november 2008 Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino M

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 422

lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Kostja ei ole oma põhistanud, milles seisnevad erinevad majanduslikud ja tervislikud põhjused, miks ta ei saa istungile ilmuda. Ta ei ole avaldusele lisanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Kohus leiab, et kostjal ei ole mõjuvaid põhjusi kohtuistungile mitte ilmumiseks. Hageja palus asja arutada sisuliselt. Kohus leiab, et kohtuistungi edasilükkamine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole piisavalt ja usaldusväärselt põhjendanud oma istungile mitteilmumise põhjusi. Elatise hagi arutamine on lapse huvides, sest laps vajab pidevalt ülalpidamist. Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ja palub kostjalt välja mõista elatis 3000 krooni kuus. Lahutus oli 2007 september. Kuu aega varem läksid lahku. Alates sellest ajast saati pole kostja lapsele elatist maksnud. Kostja arvab, et on elatise juba ette ära maksnud. Ta ei ole sellega nõus. Ta andis maksekäsu avalduse sisse veebruaris

1. Alates detsembrist 2007 pole kostja neile raha andnud. Laps käib lasteaias. Tööle läks ta kolm nädalat tagasi. Sinnamaale oli lapsehoolduspuhkusel. Kuu sissetulek on 5000 krooni ringis. Tema ülalpidamisel on veel kaks last peale R 11 aastane ja 9 aastane laps. Elab lastega üksi. Vend ka aitab teda. Siiani oli sissetulekuks ainult lastetoetused. Kostjast ta midagi ei tea, kas ta töötab või ei. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud 2 selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
2. lõikes nimetatud asjaolusid. Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule. Perekonnaseaduses ei ole otseselt sätestatud ka seda, kes on õigustatud ülalpidamiskohustuse täitmist vastu võtma, st kellele tuleb maksta lapse ülalpidamiseks raha, et kohustus oleks täidetud õigele isikule. PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Viidatud sätete alusel saab siiski järeldada, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Perekonnaseaduse § 50 lg 2 kohaselt vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et elatist ei saa välja mõista lapse arvele, vaid ainult teise lapsevanema arvele, kes last kasvatab ja tema eest hoolitseb. Kostja on esitanud kohtule andmete loetelu sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta. Loetelu järgi puudub kostjal K.S.il igasugune igakuine sissetulek, puudub kinnisvara, puuduvad hoiused, puudub muu oluline vara. Võlgnikul on kohustused Hansapanga ees kahe väikelaenu alusel 894 krooni ja 610 krooni kuus, Hansaliisingu järelmaks 130 krooni kuus. Tema püsikulutused kuus on eluasemekulud 3000 krooni, kulutused toisule 4000 krooni, kulutused transpordile 560 krooni, sidekulud 600 krooni, kulutused tervishoiule 400-700 krooni. Muud vältimatud püsikulutused ( eluaseme remont, riietus, hambaravi, erakorralised väljaminekud ) 4000 krooni. Kostja on lisanud hansapanga väljavõtte ülekannete kohta L.R.le 10.08.2007 500 krooni, 05.09.2007 4000 krooni, 13.
3. 3000 krooni, 03.10.2007 2000 krooni, 15.10.2007 500 krooni, 05.11.2007 2000 krooni, 08.01.2008 500 krooni, kokku 12000 krooni. Kohus leiab, et arvestades, et kostjal puudub igakuine sissetulek, aga samas on võimalikud igakuised püsikulud ligikaudu 14 000 krooni kuus, siis tuleb kostjalt välja mõista elatis 3000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Kohus leiab, et arvestades kostja püsikulusid, kuigi väidetavalt ei oma ta mingeid sissetulekuid, on ta võimeline maksma elatist hageja nõutud suuruses. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
4. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja on kandnud raha hageja arvele ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, et see raha on kantud mingil muul põhjusel, mitte elatisena, siis ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt. Kostja väide, et vastavalt suulisele kokkuleppele pidi see summa katma ülalpidamiskulud kuni 05.
5. ei ole usaldusväärselt tõendatud. Hageja ei ole sellega nõus. 3 Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista alates elatisenõude avalduse kohtusse andmisest s.o. 11.02.2008.

§ 468

lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis alates istungi päevast. Menetluskulude arvestus

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 4