3-09-361/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-361 Haldusasi T.T.’e kaebus Tallinna Vangla tegevuse vaidlustamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
2. Tagastada T.T.’e kaebus HKMS § 11 lõike 31 punkti 1 alusel.
3. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8). KOHUS LEIAB:
4. Tallinna Halduskohus sai 16.02.2009 T.T.’e taotluse/kaebuse, millest nähtub järgnev: Kaebaja on esitanud 26.11.2008 Tallinna Vanglale taotluse, milles viidates Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2008 otsuse punktile 9 soovis, et talle võimaldatakse tingimusi ravivõimlemiseks ja lisapatja. 17.12.2008 kirjaga nr 1-13/44419-1 jättis Tallinna Vangla taotluse rahuldamata. 16.01.2009 esitas kaebuse esitaja Tallinna Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide põhjusel, et Tallinna Vangla ei rahuldanud tema 26.11.2008 taotlust oma 17.12.2008 kirjaga nr 1-13/44419-
5. Vaides märgitu kohaselt tallinna vangla rikub kaebaja tervist, hoides teda tingimustes, millised tema taervist kahjustavad ja ei võimalda tal arsti soovitusi täita. Kuna vaie oli väidetavalt ebaselge ja üldsõnaline, sellest ei selgunud vaidlustatav haldusakt või toiming, selle sisu, põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub vaide esitaja õigusi, märkimata oli haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 kohane taotlus, siis Tallinna Vangla 23.01.2009 kirjaga nr 1-13/2373-1 ja 11.02.2009 kirjaga nr 1-13/2373-3 anti vaide esitajale tähtaeg vaide puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Vangla ei ole vaiet siiani Justiitsministeeriumile edastanud. Kaebaja leiab, et ta on suutnud oma mõtte ja taotluse edastada piisavalt selgelt selleks, et tema vaiet menetleda saaks. Kaebaja on pöördunud kohtu poole oma õiguste kaitseks, kuna leiab, et vangla teeb kunstlikult takistusi vaide edastamiseks Justiitsministeeriumile. 1
6. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega eeldab kaebuse kohtule esitamine kinnipeetava või vahistatu poolt eelneva kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimist. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et antud juhul ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust veel läbinud Kaebaja on küll 16.01.2009 esitanud Tallinna Vangla kaudu vaide Justiitsministeeriumile, kuid vangla ei ole veel vaiet Justiitsministeeriumile edastanud. 11.02.2009 on teistkordselt antud vaide esitajale 10-päevane tähtaeg vaide puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kohtu poole ei saa pöörduda enne, kui vaidemenetlus on lõppenud, s.t, et Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, vaid vaidemenetlus on alles pooleli, siis ei saa kaebaja vangla võimaliku tegevuse või toimingu peale, mille peale vaie oli esitatud, veel halduskohtusse pöörduda.
7. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust, siis võimaliku kaebaja õigusi rikkuva vangla tegevuse või toimingu vaidlustamiseks kaebaja praegu halduskohtusse pöörduda ei saa. Samal ajal on kaebajal võimalik antud juhul astuda järgmisi samme oma väidetavalt rikutud õiguste kaitsmiseks: 1) Kõrvaldada 16.01.2009 Justiitsministeeriumile esitatud vaides puudused juhindudes Tallinna Vangla 23.01.2009 kirjas nr 1-13/2373-1 ja 11.02.2009 kirjas nr 1-13/2373-3 antud selgitustest. Eelkõige tuleb kaebajal määratleda vaide ese. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on selleks ilmselt Tallinna Vangla 17.12.2008 taotluse mitterahuldamine nr 1-13/44419-
8. Seda on kaebaja ise ka 16.01.2009 vaides vaide esitamise põhjusena märkinud. Kui kaebaja soovib esitada vaiet nimetatud keeldumise peale, siis tuleb vaide puuduste kõrvaldamises seda selgelt nii ka märkida, et vaie on esitatud Tallinna Vangla 17.12.2008 taotluse mitterahuldamine nr 1-13/44419-1 peale. Samuti tuleb vaiet veel täpsustada ja märkida HMS § 72 kohane taotlus (taotleda saab kas vangla 17.12.2008 keeldumise kehtetuks tunnistamist või ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks) samuti selgitada, miks vaide esitaja leiab, et vangla 17.12.2008 taotluse mitterahuldamine rikub tema õigusi. 2) Juhul, kui kaebaja leiab, et tema esitatud vaides on tema tahe ja taotlus esitatud piisavalt selgelt vastavalt HMS §-s 76 kehtestatud nõuetele ja vangla teeb jätkuvalt ilma põhjuseta takistusi vaide edastamiseks Justiitsministeeriumile, siis on kaebajal võimalik esitada vaie Justiitsministeeriumile Tallinna Vangla tegevuse peale seoses vaide edastamisest keeldumisega või vaide edastamise viivitamisega, paludes kohustada vanglat kaebaja vaiet edastama. Enne, kui kaebaja sellise vaidega Justiitsministeeriumi poole pöördunud ei ole, ei saa kaebaja vangla sellise tegevuse (vaide edastamisest keeldumine või viivitamine edastamisega) vaidlustamiseks halduskohtusse kaebusega pöörduda. 3) Kohus märgib, et ka kohtukaebuse tegelik eesmärk ja kaebaja tahe on ebaselge, kuna puudub HKMS § 6 kohane taotlus ja kohtule saadetud pöördumine on pealkirjastatud hoopis kui esialgse õiguskaitse taotlus. Juhul, kui kaebaja soovib halduskohtule esitada HKMS § 12 2 lg 1 kohast esialgse õiguskaitse taotlust (esitamine pärast kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist), siis kohus selgitab, et sellisel juhul on esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eelduseks nõuetekohase vaide esitamine vaideorganile ja selle menetlemine, antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, kuna vaiet ei ole veel menetlusse võetud selle nõuetele väidetava mittevastavuse tõttu. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus esialgse õiguskaitse taotlus esitatakse kohtule vahetult enne kaebuse esitamist, kuna asjaoludest nähtuvalt ei saa antud juhul järgneda vahetult kaebuse kohtule esitamist, sest kaebuse esitamise eeltingimus – kohustuslik kohtueelne kord vangla tegevuse vaidlustamiseks seoses vaide edastamise viivitamisega (vaidemenetlus) on läbimata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et esialgse õiguskaitse taotlus peab vastama ka teistele HKMS § 122 nõuetele, 2 s.h tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni vastavalt riigilõivuseaduse § 56 lg-le
9. Kuna esitatud taotlus kehtestatud nõuetele ei vasta, siis jääks antud juhul ka võimalik esialgse õiguskaitse taotlus (kui see oli kaebaja eesmärk) rahuldamata.
10. HKMS § 11 lg 31 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuna kaebuse esitaja sellest korrast kinni ei ole pidanud, siis tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Kohus rõhutab – kaebajal tuleb järgida oma õiguste kaitsel käesoleva määruse p-s 3 antud juhiseid ja soovitusi. Hurma Kiviloo kohtunik 3