2-09-3671/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-3671 Tsiviilasi KÜ hagi H N ´e vastu 16 844,15 krooni nõudes Menetlustoiming hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised Hageja KÜ, registrikood xxx, xxx Hageja lepinguline esindaja M Sulg, Eesti Korteriühistute Liit, xxx Kostja H N , isikukood xxx, surnud RESOLUTSIOON
2. Jätta KÜ hagi H N ´e vastu 16 844,15 krooni nõudes läbi vaatamata.
3. Jätta menetluskulud KÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-3671, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud KÜ esitas 28.01.2009 kohtule hagi H N ´e vastu 16 844,15 krooni nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 02.02.2009 määrusega. Eelmenetluses ilmnes, et kostjaks märgitud isik on surnud ehk enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Vastavalt TsMS § 205 lg 1 on tsiviilkohtumenetluse poolteks hageja ja kostja. Pooleks saab tsiviilkohtumenetluses olla vastavalt TsMS § 201 lg 1 ja 2 üksnes isik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 algab inimese kui füüsilise isiku õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. H N ’e õigussubjektsus lõppes eeltoodust lähtudes 13.02.
4. Pärast seda kuupäeva ei saa H N enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks ei materiaalõiguse järgi ega ka tsiviilprotsessis. Seega ei saa H N olla pärast surma tsiviilprotsessis kostjaks ning ei ole võimalik, et hageja ja H N ’e vahel on vaidlus TsMS § 1 mõistes. Kohus asub seisukohale, et kuna käesolevas asjas on hagi esitatud isiku vastu, kes on surnud peale hagiavalduse menetlusse võtmist ning kellel puudub nii tsiviilprotsessiõigusvõime kui teovõime, puudub hageja ja hagiavaldusse märgitud isiku vahel eraõigussuhtest tulenev kohtuasi, mida kohus oleks pädev hagimenetluses läbi vaatama. Seega kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbivaatamata. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Käesoleval juhul saab hageja taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab riigilõivu selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avalduses tuleb märkida, kuhu tagastatav riigilõiv tuleb kanda. Meeli Kaur kohtunik