lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik ASMesitas 14.05.2008 hagi JN´i vastu 27 678.68 krooni ja korteri vabastamise nõudes. 30.04.2007 sõlmis Tallinna linn ASM(endine AS M) lepingu, milles lepiti kokku Tallinnas Xxx kinnistu, ehitiste ja tehnosüsteemide haldamine AS M poolt. Tallinna Linnavolikogu 14.06.2001 otsusega nr 211 otsustati anda kostjale üürile ühetoaline korter üldpinnaga 11.8 m² aadressil Xxx. 14.01.2001 sõlmiti kostjaga korteri kasutamiseks üürileping. Kostja ei ole täitnud üürilepingust tulenevat kohustust tasuda üüri ja kõrvalkulude eest. Kostjal on tasumata üür ja kõrvalkulud summas 27 678.68 krooni. 10.03.2008 ütles hageja kostjaga sõlmitud üürilepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 27 678.68 krooni ja kohustada JNit vabastama korter aadressil Xxx Tallinnas, vabastamisest keeldumise korral tõsta JN korterist aadressil Xxx Tallinnas välja teist eluruumi vastu andmata. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 12.11.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. 2 Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 27.01.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 14.01.2001 sõlmitud üürilepingust. Kostja on üürilepingut rikkunud, mistõttu hageja ütles üürilepingu 10.03.2008 üles. Kostja ei ole korterit pärast lepingu lõppemist hagejale tagastanud. Üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus on sätestatud üürilepingu tingimustes p 7 ning eluruumi vabastamise kohustus p 23.1. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 271, § 316 lg 1 ning § 334 lg 1. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 3 545 krooni, millest 3 150 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel, kohtutäituri tasu 295 krooni ja riigilõiv 100 krooni menetlusdokumendi kättetoimetamine ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2 100 krooni. Kuna kohtutäituril ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuulub hageja poolt ette tasutud kohtutäituri tasu 295 krooni tagastamisele. Tulenevalt
ja § 124 lg 1 on hagihinnaks 32 203.03 krooni, millelt tuleb senikehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 2 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu: 05.05.2008 summas 2 100 krooni (maksekorraldus nr 514) ja 13.05.2008 1 050 krooni (maksekorraldus nr 599), kokku 3 150 krooni, mistõttu
Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.