Obsah (5)

§ 146§ 147§ 143§ 142§ 154

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-84238 Tsiviilasi ASS ha

) § 147 lg 3 ei ole nõue aegunud. Kostja ei ole renditud vara hagejale tagastanud. Rendilepingu kohaselt lõpeb rendilepingu tähtaeg renditava vara tagastamisega ning renditav vara loetakse tagastatuks vastavasisulise akti poolte poolt allkirjastamisel. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1 972.03 krooni. Hageja on arvestanud viivist 0.2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist viimase tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 05.12.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1 971.03 krooni ja viivised 1 971.03 krooni ning menetluskulud 1 413.20 krooni, millest riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 163.20 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning taotleb nõudele aegumise kohaldamist. Kostjale jääb arusaamatuks millise kuupäeva seisuga võlgnevus on tekkinud. Võlgnevuse kohta on esitatud arved, millede kogusummaks on 2 148.39 krooni. Arusaamatuks jääb võlgnevuse arvutamise metoodika, mille tulemusena hagi nõudeks olev summa ei vasta arvete kogusummaga. Viimati esitatud arve sisuks on modemi maksumus, kuid kostja valdusesse ei ole jäänud kunagi ühtegi hageja modemit. Samuti on kostjale selgusetu, millisest kuupäevast alates on hageja viivist arvutanud. Esitatud arved on allkirjastamata selleks volitatud isiku poolt. Toodud arvete esitamine tõendina ei ole usutav. Kuna tegemist on raamatupidamise algdokumendiga, peab sellel olema ka volitatud isiku allkiri. Kostja on arvamusel, et üksnes arvete esitamine ei tõenda teenuse osutamist. Kostja vaidleb vastu ka õigusabikuludele. Hagiavaldusele lisatud liitumisleping on väidetavalt sõlmitud 12.01.2004 ning arved, millised jättis kostja tasumata, on tehtud ajavahemikul mai – oktoober 2005.a. Nõude aegumistähtaeg algas 27.10.2005 ning aegus 27.10.
2. Kostjal ei ole säilinud ühtegi dokumenti sellest ajast, mistõttu on tõendite esitamine tema poolt raskendatud. Aegumise eesmärk ongi selliste olukordade vältimine, kus võlgnikul puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada, kuna need ei ole enam säilinud. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata, kohaldada aegumist ja lõpetada menetlus aegumise tõttu ning menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik 08.01.2009 määrusega määras kohus menetleda hagi kirjalikus lihtmenetluses. 29.01.2009 määrusega muutis kohus dokumentide esitamise ja otsuse teatavaks tegemise aega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled sõlminud 12.01.2004 liitumislepingu nr L-206614, teenuste osutamise lepingu nr SI-206616 ja rendilepingu nr SI-206616.R, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale lepingus määratud teenust ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Rendilepingu alusel rentis hageja kostjale modemi. Kostja kohustus täitma lepingute lahutamatuks osaks olevat Teenuste Kasutamise Eeskirja (edaspidi üldtingimused). Hageja on kostjale esitanud järgmised arved: A-5931901 summas 333 krooni maksetähtajaga 25.05.2005, A-6066435 summas 333 krooni maksetähtajaga 27.06.2005, A-6210337 summas 333 krooni maksetähtajaga 25.07.2005, A6311537 summas 60 krooni maksetähtajaga 25.08.2005, A-6453683 summas 99 krooni maksetähtajaga 26.09.2005, A-6551589 summas 99 krooni maksetähtajaga 25.10.2005 ning NA-981 summas 990 krooni maksetähtajaga 31.10.
3. Kokku on arveid esitatud kostjale summas 2 247 krooni. Kuna hageja andmetel on nimetatud 2 summast tasutud 274.97 krooni, on võlgnevuse suuruseks 1 972.03 krooni. Kohtu hinnangul on hageja esitatud arved nõuetekohased ning hinnatavad tõendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt üldtingimuste p 3.2.1 kohustus kostja tasuma hagejale osutatud teenuste eest hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest. Üldtingimuste p 5.6 kohaselt on viivisemääraks kuni 0.2% kalendripäevas laekumata summalt. Kohtu hinnangul on tõendamata, et pooltevahelised lepingud olid enne vaidlusaluste arvete esitamist lõppenud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on modemi hagejale tagastanud. Kostjal oli nimetatud asjaolude tõendamise kohustus. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada erinevaid lepinguid ning ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus, teenuste osutamise lepingus ja rendilepingus kokku lepitud teenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Nimetatud nõude korral tuleb aegumisele kohaldada

§ 147

lg 1 ja lg 3 teist lauset (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08).

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega peab nõude sissenõutavus olema seotud arvete esitamisega. Kostja pidi liitumislepingu, teenuste osutamise lepingu ja rendilepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Kohtu hinnangul tuleb viimaseks teenuste osutamise eest esitatud arveks lugeda arve nr A-6551589, mille tasumise tähtpäev oli 25.10.2005. Seega algas kokku lepitud teenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg

§ 147

lg 3 teise lause alusel 2005.a lõppemisest ja teenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine algas 01.01.2006 kell 00:00. Aegumistähtaeg oleks lõppenud

§ 146lg 1 arvestades 31.12.2008 kell 24.00.

Seega ei ole nõuded summas 1 257 krooni aegunud. Kuna sellest on kostja tasunud 274.97 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 982.03 krooni. Kuna kostja modemit ei tagastanud, siis tuli kostjal hüvitada hagejale modemi maksumus. Hageja on esitanud 31.10.2005 kostjale arve nr NA-981 modemi maksumuses summas 990 krooni. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud nõude näol enam tegemist korduva kohustusega, mistõttu algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 järgi kolm aastat.

Nimetatud nõue on muutunud sissenõutavaks 01.11.2005 (maksetähtaeg oli 31.10.2005). Aegumistähtaeg lõppes

146 lg 1 arvestades 31.10.2008 kell 24.00. Hagi on kohtule esitatud 08.12.2008, mistõttu on nõue summas 990 krooni aegunud.

§ 143

kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel ning tulenevalt

§ 142

lg 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist oma kohustuse täitmisest keelduda. Seega kuulub põhinõude osas hagi rahuldamisele 982.03 krooni osas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist 0.2 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist ajaliselt viimase tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 05.12.2008 ning nõuab kostjalt viivist summas 1 971.03 krooni lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Viivise korral on tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada

§ 154

ja viivise nõude aegumistähtaeg lõpeb

§ 146lg 1 järgi 31.12.2008 kell 24.00.

Kohtu 3 hinnangul on viivise nõue summas 1 971.03 krooni õiguslikult põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista, seda isegi juhul, kui põhinõue summas 990 krooni jääb rahuldamata. Kostja ei ole esitanud viivise vähendamise taotlust. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on asjas kantud menetluskuludeks riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulu 1 163.20 krooni. Tulenevalt TsMS § 176 lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule esitatud kinnituskirja kohaselt tekib hagejal õigusabikulude maksmise kohustus 25 % rahuldatud nõude osalt (lisaks käibemaks). Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100130171, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi. Katrin Verma on hageja lepinguline esindaja tulenevalt TsMS § 218 lg 1 p 2. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista menetluskulud: lepingulise esindaja kulu (2953.06 x 25%) 738.26 krooni ja riigilõiv 187.50 krooni (rahuldatud põhinõude osa, ehk 75 % riigilõivust). Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Meeli Kaur kohtunik 4