lg 2 ja põhjusel, et kostja seadusliku esindaja hinnangul on hageja viivisnõue ebamõistlikult suur. Arvestades head tava, kohtupraktikat ja mõistlikkuse printsiipi, palub kostja kohtul vähendada hageja viivisnõuet. Kuna kostja on juba tunnistanud põhivõla suuruses summas, siis palub kostja jätta nõude rahuldamata hageja viivisenõude summas, mis ületab kolmekordselt põhivõlga ja ei ole põhjendatud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 8 ja § 162 palub kostja viivist vähendada põhivõla suuruseni ja sellest tulenevalt jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. III Kohtuistung 3. 21.10.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja esindaja jäi eelnevate seisukohtade juurde ja jätta hagi rahuldamata ja hageja nõue tunnustamata. 2 2-08-3953 IV Kohtu põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
sätestab, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 04.01.2008 AS M pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet summas 249 865.52 krooni. Tulenevalt
ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet hiljem vaidlustada, välja arvatud
lg 2 nimetatud juhul.
lg 2 sätestatud juhul võib nõude uuesti läbi vaadata, kui ilmneb, et nõue põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust.
lg 2 nimetatud asjaolu, mis annaks kohtule aluse AS M nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud hageja nõude uuesti läbi vaadata ei ole hageja esitanud. Järelikult tuleb hageja nõue AS M pankrotimenetluses summas 249 865.52 krooni tunnustamiseks jätta rahuldamata. 8. Hageja on palunud tunnustada viivisnõude summas 116 613.48 krooni. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule tõendina üksnes nõudeavalduse, milles on välja toodud hageja poolt esitatud arvete numbrid, väljastamise kuupäevad ja arvel esitatud summa suurus ning viivise suurus. Muid tõendeid hageja esitanud ei ole. 21.10.2008 toimunud kohtuistungil on hageja lepinguline esindaja selgitanud, et poolte vahel kirjalikku lepingut 3 2-08-3953 sõlmitud ei olnud, oli suuline kokkulepe ja hagejale esitatud arvetel oli kirjas viivise suurus 0,5 % viivist päevas. Kostja on hagile täies ulatuses vastu vaielnud, paludes hageja nõude rahuldamata jätta, kuna viivisnõue on ebamõistlikult suur.
sätestab, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks ainult nõudeavalduse (tl 8), mille alusel kohtul puuduvad andmed hindamaks nõude põhjendatust. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, milliste andmete alusel on ta viivist arvestanud. Puuduvad andmed selle kohta, millisest tähtajast alates tekkis hagejal õigus viivist nõuda, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid viivise määra kohta – hageja lepingulise esindaja seletus viivise suuruse kohta ei ole tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 asjas tõendiks. Kuna kostja on palunud jätta hagi rahuldamata viiviste osas, mis ületavad põhinõude suurust ning kostja nõuete kaitsmise koosolekul on tunnustatud hageja nõuet põhivõla ja põhivõla suuruses viiviste osas, siis asub kohus seisukohale, et hageja on omaks võtnud, et kostja võlgnes hagejale veevarustuse ja elektrienergia eest kokku 124 932.76 krooni ning asjaolu, et poolte vahel oli suuline leping, millest tulenevalt olid pooled kokku leppinud viivise määras 0,5 % päevas. Samas on kostja palunud vähendada viiviste määra põhinõude suuruseni ja jätta seda ületavas osas hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile on põhjendatud ja viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-66-05 punktile 18 on asjakohane. Nimetatud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud põhivõlast suuremat viivisnõuet. Hageja väited selle kohta, et hageja ei saanud kasutada raha äritegevuses ning võlgnevus on kaotanud oluliselt oma väärtuse on paljasõnaline ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses ning kostja on palunud vähendada viivist, siis tulenevalt VÕS § 113 lg 8 ja § 162 tuleb jätta rahuldamata hageja viivise nõue summas 116 613.48. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. 9. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata ja kostja on palunud menetluskulud jätta hageja kanda, siis tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 10. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 11. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.