← Eesti

3-07-2223/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-222

) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud

§-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 82

lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Käesolevas asjas ei saa juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) ja Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2006 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-11-06, kuna kaebajale on määratud rahatrahv väärteo toimepanemise eest ja seetõttu tuleb käesolevas täitemenetluses arvestada süütegude eest mõistetud karistuste täitmise eripäraga. Süütegude eest mõistetavad karistused teenivad oma eesmärki ainult sellistel juhtudel, kus karistus viiakse täide võimalikult kiiresti pärast nende määramist. Seetõttu ongi seadusandja kehtestanud süütegude täitmisel oluliselt lühemad tähtajad kui jõustunud tsiviilasjade lahendite täitmisel. 5. Kohtutäitur M. Roodes palus jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja vastustaja poolt kantud menetluskulud. Põhjendused: 1) Täitedokument ei ole aegunud, mistõttu oli kohtutäitur õigustatud täitetoiminguid tegema ja kaebajale ei ole kahju tekitatud. Kaebaja on viidatud õigusnorme valesti tõlgendanud.

§ 82

lg 1 sätestab tähtaja, mille möödumisel ei asuta kuriteo või väärteo eest määratud otsust täitma. Täitmisele asumisena tuleb mõista kohtutäituri poole pöördumist avaldusega täitemenetluse algatamiseks. Käesoleval juhul alustati täitemenetlus õigeaegselt, väärteoasjas tehtud otsus ei olnud avalduse esitamisel aegunud, seetõttu on kaebaja viited TMS § 202 lg-le 1 valed. Ka TMS §-s 48 toodud täitemenetluse lõpetamise alused ei nimeta eraldi lõpetamise alusena aegumist. 2) TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt alustatakse nimetatud tähtaja arvestamist kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. 2

(5)3-07-2223 3) Riigikohtu halduskolleegium on 18.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-06 leidnud, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Teistsugune seisukoht tähendaks, et ka siis, kui maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt, peab selline kaheetapiline menetlus lõppema aegumistähtaja jooksul, mis oleks maksuhaldurile ja kohtutäituritele liialt koormav, mõnel juhul ka praktiliselt võimatu. Riigikohtu sellist seisukohta saab käsitleda laiendavalt ka käesolevale juhtumile. Tallinna Ringkonnakohus on 28.06.2007 määruses väärteoasjas nr 4-07-928 märkinud, et väärtegude eest määratud rahatrahvide sundtäitmise aegumine on seotud täitemenetluse algatamisega, mitte trahvi sissenõudmisega. TMS § 202 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et

§-s 82 sätestatud aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Ringkonnakohus kinnitas, et Riigikohtu eelpool nimetatud seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-11-06 on kohaldatav ka väärteoasjades tehtud kohtuvälise menetleja otsuste sundtäitmise puhul. Seega sätestab TMS § 202 lg 1 aegumispiirangu ainult sundtäitmise alustamise osas, sundtäitmise ajalist kesvust TMS aegumisega ei piira. Kui kohtutäitur on alustanud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest täitemenetlust sissenõudja avalduse alusel, siis otsuse täitmise aegumist ei järgne. Seda seisukohta toetavad ka Tallinna Ringkonnakohtu määrused väärteoasjades nr 4-06-4918 ja 4-07-

  1. Tallinna Halduskohtu 18.01.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Põhjendused: 1) Kaebaja on asjakohaseid õigusnorme valesti tõlgendanud. VTMS sätestab, et kohtuväline menetleja pöörab ise oma jõustunud otsuse täitmisele (§ 202 lg 1) selle jõustumise päevast alates 10 päeva jooksul (§ 203 lg 2). See tähendab, et nimetatud 10 päeva jooksul peab kohtuväline menetleja alustama otsuse vabatahtlikku täitmist, mitte sundtäitmist. Vastasel juhul polekski süüdlasel võimalik määratud rahatrahvi vabatahtlikult ära maksta ning igasuguse mõtte kaotaks ka VTMS § 204 lg-d 1 ja 3, mille kohaselt saadab kohtuväline menetleja otsuse koopia kohtutäiturile, kui süüdlane pole määratud rahatrahvi 15 päeva jooksul täies ulatuses tasunud. 2) Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-06 väljendatud seisukoht, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist, laieneb ka väärteootsuste sundtäitmisele. TMS §-s 202 lg 1 sõnastust tuleb tõlgendada selliselt, et

§-s 82 sätestatud tähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist, mitte aga seda lõpule viia. 3) VTMS § 203 lg-st 5 ja

§ 82

lg 1 p-st 3 tulenevalt ei pöörata kohtuvälise menetleja otsust täitmisele ega täideta, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Kõnealune väärteootsus jõustus 07.03.2004 ning kohtutäitur algatas täitemenetluse Põhja Politseiprefektuuri 19.03.2004 avalduse alusel 23.03.

  1. Seega pöörati otsus täitmisele seaduses sätestatud 18 kuu jooksul. Asjaolu, et TMS ja VTMS ei piira sundtäitmise ajalist kestvust, ei riku kaebaja õigusi. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES
  2. T. Oja apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada otsuse sundtäitmist, mitte aga seda lõpule viia. Halduskohus on õigusnorme valesti tõlgendanud. Täiendavalt esitatud seisukohtades viitas apellant veel Riigikohtu kriminaalkoleegiumi 02.10.2008 otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-51-08, milles Riigikohus märkis, et VTMS § 203 lgst 5 ja TMS § 202 lg-st 1 nähtub üheselt, et väärteokaristuse aegumise tähtaeg ei hõlma mitte 3

(5)3-07-2223 üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Nende sätete valguses tuleb aegunuks lugeda ka selliste väärteootsuste täitmine, mida on täitma asutud

§ 82

lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Tallinna Ringkonnakohus on väärteoasjades nr 4-08-9722 ja 4-08-10375 käsitlenud põhjalikult täitemenetluse aegumisega seonduvat.

  1. Kohtutäitur M. Roodes palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja kõik vastustaja poolt kantud menetluskulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel.
  3. TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud

§-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuigi TMS jõustus 01.01.2006, on

§ 5

lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Seega kohaldub viidatud TMS norm ka käesolevale juhtumile. VTMS § 203 lg 5 järgi ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud

§ 82lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg.

Kuna täitemenetlust alustati 23.03.2004, tuleb

vaadata redaktsioonis 14.02.200401.07.2004. Selles redaktsioonis

§ 82

lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Kuna kaebaja suhtes tehtud otsus jõustus 07.03.2004, oleks tulnud täitemenetlus lõpule viia hiljemalt 07.03.

  1. Käesoleval juhul saatis kohtutäitur kaebaja tööandjale sissetuleku arestimisakti 14.02.2007, seega kaks aastat pärast aegumistähtaega.
  2. Ringkonnakohtu eeltoodud seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.10.2008 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-51-08 toodud seisukohaga, mille kohaselt nähtub VTMS § 203 lg-st 5, TMS § 202 lg-st 1 ja

§ 82

lg 1 p-st 3 kossmõjus, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses tuleb aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud

§ 82

lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Riigikohtu eelnimetatud seisukohast tulenevalt oleks kohtutäitur pidanud TMS § 202 alusel lõpetama oma määrusega täitemenetluse aegumise tõttu. Vastustaja poolt aegunud väärteootsuse alusel rahatrahvi sissenõudmine on vastuolus eelpool nimetatud seadustega. 12. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva haldusasja raames ei saa kohaldada Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2006 otsuses nr 3-3-1-11-06 välja toodud seisukohti, kuna nimetatud haldusasi käsitles spetsiifiliselt maksuõiguses reguleeritud sundtäitmist. Käesoleval juhul on tegemist väärteoasjaga, mille sundtäitmise reeglid tulenevad VTMS-st, TMS-st ja

-st. Kuna väärteootsuse puhul on tegemist karistusõiguse valdkonda kuuluva isikut koormava otsusega, kehtivad sellele sundtäitmisele haldusmenetlusega võrreldes teised reeglid, kus avaliku võimu kandjale on isiku õiguste kaitse eesmärgil pandud suuremad kohustused. 4

(5)3-07-2223 Nii on Riigikohtu halduskolleegium 16.02.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-5-04 leidnud, et

§ 82

lg 1 p 3 kaitseb isikut olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Karistusõiguse eripära tõttu ei kuulu kohaldamisele ka vastustaja viidatud TsÜS sätted täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja kohta. 13.

§ 82

lg 2 näeb ette otsuse täitmise aegumise peatumise juhtumid.

§ 82

lg 2 p 1 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohtu halduskolleegium on 16.02.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-5-04 täpsustanud, et rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Seega lasub kaebaja poolt täitmisest kõrvalehoidmise tõendamise kohustus kohtutäituril. Käesoleval juhul ei ole vastustaja viidanud sellele, et kaebaja oleks otsuse täitmisest kõrvale hoidunud, järelikult ei olnud väärteootsuse täitmise aegumine peatunud. 14. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vastustajal puudus õiguslik alus täiteasjas nr 026/2004/2040 kaebajalt 575 krooni sissenõudmiseks. Riigivastustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega talle avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja ebaseaduslikult sissenõutud 575 krooni ning kaebaja kantud menetluskuludena kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 160 krooni. Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.