2-09-9500/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tsiviilasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised Menetlustoiming RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Viru Maakohus 2-09-9500

1. märts 2009.a, Narva Tamara Šabarova I V hagi SA Narva Linnaelamu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Hageja: I V /isikukood xxx, elukoht: xxx/ Kostja: SA Narva Linnaelamu /registrikood xxx, asukoht: xxx/ Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
2. Keelduda I V hagi SA Narva Linnaelamu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmisest.
3. Tagastada esitatud hagi koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) Viru Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHUS TUVASTAS: Kohtule 06.03.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt tegi Viru Maakohus 12.11.2007.a otsuse tsiviilasjas 2-07-35606 SA Narva linnaelamu hagis I V, N V, A V ja K V vastu munitsipaaleluruumi kasutamisõiguse lõppenuks tunnistamise, asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise, ruumi vabastamise ja 16 935, 33 krooni väljamõistmise nõudes. Kohtuotsus jõustus 04.12.2007.a. KOHUS LEIDIS: Tsiviilasi nr 2-09-9500 Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja on esitanud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Eelpooltoodud sättes nimetamata alused, mis võimaldavad niisuguse hagi esitada, peavad olema sättes nimetatud alustega võrreldavad. Seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda, kui sundtäitmine on välistatud seetõttu, et täitmise aluseks olev materiaalõiguslik nõue on lõppenud või peatunud – näiteks, kui kohustus on täidetud või on nõue tasaarvestatud või kui võlgnik on kohustuse täitmisest vabastatud või on pooled sõlminud võla tasumise tähtaja pikendamise kokkuleppe või on täitmisnõue aegunud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagiavaldusest ei nähtu, et SA Narva Linnaelamu nõue oleks hageja poolt täielikult rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, või võlgnik oleks eluruumi vabastanud. Hageja nõue põhineb asjaoludel, et kuna ta kasutab peale tagaseljaotsuse jõustumist eluruumi edasi, on hageja ja Sa Narva Linnaelamu vahel üürileping muutunud tähtajatuks. Samuti on hageja tasunud rahalised nõuded täitedokumendi alusel ja ka nn. mittekirjaliku uue üürilepingu alusel, aja eest, mil ta eluruumi kasutas. Hageja ei ole esile toonud ühtki asjaolu, mis võiks olla aluseks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagile. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et hageja elas peale kohtuotsuse jõustumist eluruumis edasi ning selle tulemusel muutus üürileping tähtajatuks, või siis loetakse sõlmituks uus üürileping ja hageja on tasunud eluruumi kasutamise eest. On olemas jõustunud kohtuotsus (täitedokument), mis kuulub täies ulatuses täitmisele ning võlaõigusseaduse regulatsioon ei oma täitemenetluse läbiviimisega puutumust. Seega ei ole sundtäitmine välistatud ja täitmise aluseks olev materiaalõiguslik nõue ei ole lõppenud või peatunud. TMS § 221 lg 1 esitatud loetelu on küll näitlik, kuid see ei tähenda, nagu võiks niisuguse hagi esitada suvalistel normis loetlemata alustel, kui võlgnik leiab, et täitedokumenti ei tohiks sundtäita. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud ning sama paragrahvi lg 5 järgi riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 371 lg 2 p 2, lg 4, lg 5, lg 6 ja 463-466, 660,
4. 2