Vastuses vaideotsusele teatas Halliste Vallavalitsus, et asja uuel läbivaatamisel otsustas vallavalitsus mitte muuta 28.01.2008 korraldust nr 15 põhjusel, et Jüri-Heldur Hunt elab koos tütre Maire Hunti ja abikaasa Milvi-Laine Huntiga, kelledel on perekonnaseadusest tulenevalt abivajavate pereliikmete suhtes kohustused. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 lg 1 kohaselt teostab maavanem järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 2 sätestab, et volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Antud juhul on protestitav akt Karksi Vallavalitsuse korraldus. VVS § 85 lg 4 kohaselt saab maavanem järelevalve käigus kontrollida, kas kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile. Kui kohalik omavalitsus ei vii üksikakti õigusaktidega kooskõlla, on maavanemal õigus pöörduda protestiga halduskohtusse. Kuna Halliste Vallavalitsus keeldus oma 28.01.2008 korraldust nr 15 muutma, siis pöördus XXX protestiga kohtusse. PROTESTI PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Protesti esitaja – XXX palub oma protestis kohtule tühistada Halliste Vallavalitsuse 28.01.2008 korraldus nr 15, kuna protestitav üksikakt ei vasta põhiseadusele ja seadusele, samuti ei ole Halliste Vallavalitsus üksikakti andmisel järginud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid. Protesti esitaja leiab, et hooldajatoetuse maksmise lõpetamine olukorras, kus isiku hooldusvajadus säilib, on vastuolus kehtiva õigusega. Protesti esitaja on seisukohal, et perekonnaseaduse alusel määratud hooldajal on automaatselt õigus hooldajatoetusele, välja arvatud juhul, kui tegemist on raske või sügava puudega hooldajaga, st hoolduse seadmine – hooldaja määramine ja hooldajatoetuse maksminemääramine on kooskäivad tegevused. Protesti esitaja leiab, et Halliste Vallavalitsus on hooldajatoetust saavate isikute ringi piiramise ja teatud hooldajate (raske puudega isiku hooldaja) ebavõrdse kohtlemisega võrreldes teiste hooldajatega (sügava puudega isiku hooldaja) väljunud kohalikule omavalitsusele seaduse ja põhiseadusega antud pädevuse ja volituse piiridest, mistõttu protestitud korraldus on vastuolus Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 2 ning PS §
Protesti esitaja on seisukohal, et Halliste Vallavalitsus ei ole protestitava akti andmisel järginud haldusmenetluse seaduse §-s 64 sätestatud aluseid ja korda ning ei ole kaasatud isikut teavitanud haldusakti kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 2 Vastustaja – Halliste Vallavalitsuse esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides, et vallavalitsus on toiminud seaduslikult. Vastustaja ei nõustu XXX seisukohaga selles, et hooldaja määramine ja hooldajatoetuse maksmine on kooskäivad tegevused ning perekonnaseaduse alusel määratud hooldajal on automaatselt õigus hooldustoetusele, sest perekonnaseadus sellist kohustust vallavalitsusele ei pane ning seetõttu ei saa seadusele omistada sellist regulatsiooni, mida viimane ei sisalda. Vastustaja väidab, et sotsiaalhoolekande seaduse § 23 ei sisalda otsest ega kaudset sätet, mis kohustaks Halliste Vallavalitsust maksma hooldajatoetust kõigile hooldajatele (va raske ja sügava puudega hooldaja), samuti ei kohusta seadus hooldajatoetust maksma, kuid kui kohalik omavalitsus seda otsustab teha, siis on vallal õigus ise kehtestada hooldajatoetuse maksmise tingimused ja kord. Vastustaja väidab, et vallavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi, kaasaarvatud hooldajatoetust, kuna täiendavad sotsiaaltoetused makstakse kohalikust eelarvest, täiendavad sotsiaaltoetused makstakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras, ning kui muudele isikutele võib vald hooldajatoetust määrata, siis isikule, kellel on määratud raske või sügav puue, sellist toetust ei saa maksta. Vastustaja on seisukohal, et protestitud vallavalitsuse korraldus on kooskõlas põhiseadusega, väites, et PS § 154 lg 1 järgi kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Vastustaja on seisukohal, et valla poolt hooldajatoetuse maksmise tingimused ja korra kehtestamine on kooskõlas ka PS § 154 lg 2, mille järgi kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. SHS § 23 järgi valla- või linnavalitsuse poolt määratav hooldajatoetus on aga ette nähtud tasuda omavalitsuse eelarvest. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et protest on põhjendatud. Sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusesse ja sotsiaalhoolekande seadusesse 2004.aastal viidud muudatustega anti 18-aastase ja vanema inimese hooldajale või eestkostjale hooldajatoetuse määramine ja maksmine üle kohalikule omavalitsusele. Hooldajatoetuse maksmise eelduseks on hoolduse seadmine ja hooldaja määramine, kusjuures hoolduse seadmine ja hooldaja määramine on reguleeritud perekonnaseaduse §-des 105 ja 106, hooldajatoetuse määramine ja maksmine aga sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 23 lõikes 2. SHS § 23 lg 1 kohaselt võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Sama seaduse § 23 lg 2 kohaselt võib valla- või linnavalitsus määrata ning maksta 18-aastase ja vanema inimese teovõimelisele hooldajale või eestkostjale hooldajatoetust kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue. Seega automaatne õigus hooldajatoetusele tekib põhjusel, et SHS § 23 lg 2 sisaldab endas juba hooldaja või eestkostja subjektiivset õigust hooldajatoetusele, kui hooldatav või eestkostetav on 18-aastane või vanem. 3 Kohus leiab, et SHS § 23 esimene lõige sisaldab üldvolitust sellise määruse andmiseks, teise lõike puhul on tegemist aga erivolitusnormiga: määrus tuleb kindlasti anda ja seda lähtudes volituse eesmärgist, mõttest ja piiridest. Kuna volituses on selgesõnaliselt määratletud toetuse saajate ring, piirab see määruseandja tegevusvabadust toetuse ringi määratlemisel ning selle määruse alusel tuleb valla- või linnavalitsusel määrata ja maksta hooldajatoetust. Kuigi kohtu arvates on kohalikule omavalitsusele jäetud õigus otsustada, kellel teatud liiki abi anda, on seaduseandaja sätestanud normid, kellele kindlat abi anda. Üheks selliseks normiks on ka SHS § 23 lg 2, kus seaduseandja on juba ette näinud, et hooldajatoetust tuleb maksta 18aastasele ja vanema inimese teovõimelisele hooldajale või eestkostjale, kellele ei ole määratud rasket või sügavat puuet. Kohtu arvates sõltub sõna „võib“ tähendus normis selle kontekstist. Antud juhul on küll seadusandja kasutanud sõna „võib“, kuid selle kaalutlusõigus on redutseeritud nullini seadusandja on määranud kindlaks asjaomase normi rakendamise õigusliku tagajärje. SHS § 23 lg 2 puhul on selleks õiguslikuks tagajärjeks hooldajatoetuse maksmine 18-aastase ja vanema isiku teovõimelisele hooldajale või eestkostjale, kellele ei ole määratud rasket või sügavat puuet. Kohus on seisukohal, et kui hooldajatoetuse määramine ja maksmine oleks vabatahtlik, siis ei oleks seadusandja kehtestanud kohaliku omavalitsuse eelarvest makstava täiendava sotsiaaltoetuse liigina hooldajatoetust kui sellist ja poleks määratlenud isikuid, kellel toetust makstakse, samuti oleks välistanud hooldajatoetuse maksmise teatud tunnustega isikutele. Kohus on seisukohal, et kohalik omavalitsus ei või juba määratud hooldajatele või eeskostjatele keelduda hooldajatoetuse maksmisest, välja arvatud juhul, kui hooldaja või eeskostja on raske või sügava puudega. Hooldajatoetust tuleb maksta igale 18-aastase ja vanema inimese teovõimelisele hooldajale või eestkostjale, kellele ei ole määratud rasket või sügavat puuet. See, millal ja millises ulatuses seda teha, see jääb kohaliku omavalitsuse otsustada. Põhiseaduse § 3 lg 1 kehtestab üldise seaduslikkuse nõude ja põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt tegutsevad kohalikud omavalitsused seaduste alusel iseseisvalt, järelikult peab kohalik omavalitsus tegutsema ja kohaliku omavalitsuse õigusakt olema vastavuses põhiseaduse ja seadustega, mida kinnitab ka Riigikohus oma 08.03.2000 lahendis nr 3-4-1-3-00, kuid kohalik omavalitsus ei või küsimust, mis on seadusega reguleeritud, oma õigustloovat pädevust laiendades ise reguleerima asuda. Samale seisukohale asus Riigikohus ka oma 18.11.2004 lahendis nr 3-4-14-04, et põhiseaduse § 154 lõike 1 järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes “tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt“. Nimetatud lauseosa „tegutsevad seaduse alusel“ tuleb mõista kui seaduslikkuse nõuet. Protestitud Halliste Vallavalitsuse korraldusele lisatud nimekirjast nähtuvalt lõpetati raske puudega isiku Jüri-Heldur Hunti hooldajale Maire Huntile hooldajatoetuse maksmine alates 01.veebruarist 2008 (tl 4-5). Kohtu arvates on hooldajatoetuse maksmise lõpetamine olukorras, kus isiku hooldusvajadus säilib, kehtiva õigusega vastuolus, sest PS § 3 ja § 154 lg 1 alusel puudub kohalikul omavalitsusel pädevus reguleerida küsimusi, mida seadusandja on juba reguleerinud. Kohus peab vajalikuks juhtida Halliste Vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et kuna protestitud haldusakti puhul on tegemist haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku kahjuks, siis haldusorgan peab järgima HMS § 64 sätestatud aluseid ja korda ning kontrollima HMS § 66 sätestatud 4 eelduste ja aluste täitmist. Kohtule esitatud materjalidest seda ei nähtu. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et Halliste Vallavalitsus oleks kaasatud isikut haldusakti kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest teavitanud. Seega ei ole vastustaja protestitava haldusakti andmisel järginud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Halliste Vallavalitsus ei ole protestitud haldusakti andmisel järginud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid ning on hooldajatoetust saavate isikute ringi piirates ja teatud hooldajate (raske puudega isiku hooldaja) ebavõrdse kohtlemisega võrreldes teiste hooldajatega (sügava puudega isiku hooldaja), väljunud kohalikule omavalitsusele seaduse ja põhiseadusega antud pädevuse ja volituse piiridest, mistõttu protestitud haldusakt on vastuolus sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 2 ning põhiseaduse §
lg 1 sätetega, järelikult kohus rahuldab protesti ja tühistab Halliste Vallavalitsuse 28.01.2008 korralduse nr 15. Maare Aloe kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.