TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2431 Otsuse kuupäev 27.02.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.K. kaebus Otepää Vallavolikogu 23.10.2008 otsuse nr. 1-468 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 09.02.2009, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja A.K., esindaja Martin Napa Vastustaja esindaja Janar Kuus Resolutsioon Jätta A.K. kaebus Otepää Vallavolikogu 23.10.2008 otsuse nr. 1-4-68 peale rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 27.02.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Otepää Vallavolikogu otsusega nr. 1-4-68 23.10.2008 „Otepää vallas Kaurutootsi külas asuva Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe-Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ on kehtestatud Otepää vallas Kaurutootsi külas asuva Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe-Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneering, mille ala paikneb Kaurutootsi külas pindalaga 73,4 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritava ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, maa sihtotstarbe muutmine, juurdepääsu tagamine ning tehnovõrkude lahendamine. Detailplaneering näeb ette võimaluse 39 krundi moodustamiseks, millele on määratud ehitusõigus. Edasikaebamise kord A.K. on esitanud kaebuse, milles taotleb Otepää Vallavolikogu otsuse nr. 1-4-68 23.10.2008 tühistamist. Kaebaja seisukohalt on rikutud Korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 sätet, kuna valla maaelu- ja keskkonnakomisjoni koosolekut juhatas Olev Matt, kes on ka detailplaneeringu algataja. Kaebaja on seisukohal, et planeeringut ei või kehtestada alal, mis on looduskaitseala, kuna kaebaja väidete kohaselt on planeeringualal nähtud looduskaitse all olevaid linnu- ja loomaliike. Kaebaja on väitnud, et detailplaneeringu joonised on asetatud kõrgele seinale, mistõttu ei olnud võimalik nendega tutvuda ning samuti pole avalikul arutelul koostatud nõuetekohast protokolli, protokolli ei ole esitatud tutvumiseks osapooltele ning pole arvestatud detailplaneeringu menetlemisel küla praeguste elanike arvamustega. Algatamata on jäetud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga (alapeatükk 5.4) ning Valga maakonna teemaplaneeringuga , mille kohaselt kuulub piirkond väärtuslike maakondlike tähtsusega maastike 1 klassi alade hulka. Kaebaja väidab, et kirjavahetuses vallaga on keskendutud peamiselt ainult formaal-juriidilistele punktidele ning vajalik on jäänud tähelepanuta. Kaebaja toob välja asjaolu, et tema kinnistu piir piirneb planeeringuga ning märgib õiguste rikkumisena asjaolu, et tema kinnisvara hind märgatavalt väheneb seoses detailplaneeringu läbi kehtestatud uute ehitiste rajamisega. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohalt on kaevatav haldusakt seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja peab kaebaja väiteid ekslikuks ning märgib, et tegemist on populaarkaebusega. Vastustaja märgib, et detailplaneering ei keela sellele valgele alale ehitamist, vaid sellega muudetakse 15% ulatuses maakasutust. Tegemist on suure – üle 70 ha suuruse maaalaga, mis on künklik ning säilitatakse ka mets, mis tagab privaatsuse krundi omanikele ning krundi suurused on üle 1 ha. Vastustaja leiab, et koosolekut vaidlusalases küsimuses juhatanud maaelu- ja keskkonnakomisjoni esimees Olev Matt on end taandanud otsuse tegemisest ning komisjonil ei ole otsustamisõigust planeeringu suhtes , vaid komisjon annab selleks volikogule oma seisukoha , millega volikogu seotud ei ole. Otsuse detailplaneeringu kehtestamise osas võtab vastu volikogu ning seega ei ole Korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 kohaselt tegemist antud juhul huvide konfliktiga. Vastustaja märgib, et detailplaneering on läbi viidud nõuetekohaselt, arvestatud on külaelanike ettepanekutega ning kõigi materjalidega on võimalik olnud tutvuda. Detailplaneering on kooskõlas nii üldplaneeringu kui ka teemaplaneeringuga ning lähtutud on Valgamaa Keskkonnateenistuse seisukohast 25.09.2008, mille kohaselt ei ole keskkonnamõju hindamise läbiviimine detailplaneeringule kohustuslik, kuna planeeritaval alal ei ole ELIS andmebaasile tuginedes kaitstavaid loodusobjekte. Valga Maavalitsusest on antud heakskiit detailplaneeringule ning tehti ettepanek selle kehtestamiseks. Kohtu seisukohad: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud kõigi asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning seda alljärgnevatel asjaoludel: Otepää Vallavolikogu otsusega nr. 1-4-68 23.10.2008 „Otepää vallas Kaurutootsi külas asuva Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe-Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ on kehtestatud Otepää vallas Kaurutootsi külas asuva Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe-Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneering, mille ala paikneb Kaurutootsi külas pindalaga 73,4 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritava ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, maa sihtotstarbe muutmine, juurdepääsu tagamine ning tehnovõrkude lahendamine. Detailplaneering näeb ette võimaluse 39 krundi moodustamiseks, millele on määratud ehitusõigus. Otepää Vallavolikogu korraldusega 21.02.2008 nr. 1-4-15 võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Otepää vallas Kaurutootsi külas asuvate Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe-Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 14.03.2008 kuni 28.03.
- Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja ja teised elanikud teinud omapoolsed ettepanekud ja vastuväiteid vallale, millele on vald vastanud. Detailplaneeringu avalik arutelu on toimunud 14.04.2008 ning kokkulepet vastuväidete osas elanikega vald ei saavutanud ning vald on esitanud materjalid Valga maavanemale kontrollimiseks. Valga Maavalitsuse 30.06.2008 kirja nr. 9-12/2639 kohaselt on maavanem tagastanud Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe-Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneeringu materjalid, kuna on avastanud planeeringu koostamisel puudused. Asja materjalide kohaselt (Valga Maavalitsuse kiri 06.10.2008 nr. 9-12/2996) vastavalt Planeerimisseaduse § 23 lg 1 p. 2 ja lg 3 tulenevalt on maavalitsuses järelevalve korras uuesti läbi vaadanud Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe-Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneeringu ning lähtutud tehtud parandustest ning võetud aluseks Planeerimisseaduse § 23 lg 6 ning antud Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe-Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneeringule heakskiit ning tehtud ettepanek selle kehtestamiseks. Detailplaneeringu üldplaneeringu materjalidest (köide 1) nähtuvalt on detailplaneeringu eesmärgiks planeeritava ala kruntideks jagamine, kruntidele ehitusõiguse määramine, maa sihtotstarbe muutmine, hoonetele juurdepääsu tagamine ning tehnovõrkude lahendamine. Planeeringuga määratakse ka olulisemad arhitektuurinõuded, haljastuse ja heakorra põhimõtted. Kehtiva üldplaneeringu järgi asub planeeritav ala valgel alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve senisest ei muutu ning maakasutajale tähendab see seda, et praegusest maakasutust võib jätkata. Maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda Pühajärve Vallavalitsuse poole või koostada detailplaneering. Asja materjalidest nähtuvalt on planeeringu taotlejaks OÜ Ökoteh. Kuna OÜ Ökoteh juhatuse liige on Olev Matt, kes on ka vallas 07.02.2008 maaelu- ja keskkonnakomisjoni koosolekut juhatanud, on kaebaja seisukohal, et tegemist on huvide konfliktiga Korruptsioonivastase seaduse sätte § 25 lg 1 mõistes. Tulenevalt Korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve. Maaelu- ja keskkonnakomisjoni koosoleku protokollist 07.02.2008 nr. 2 nähtuvalt on koosolekut juhatanud Olev Matt ning Olev Matt on end taandanud päevakorra punkti nr. 1 (Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe –Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe, Kuldpõllu kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine) otsustuse tegemisest, mille alusel on otsustatud saata planeering vastuvõtmiseks volikogusse. Vastustaja on õigesti leidnud, et nimetatud komisjon on pädev ainult oma seisukoha edastamiseks volikogule , kuid otsustuse teeb volikogu ning seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et rikutud on Korruptsioonivastast seadust asjaoluga, et Olev Matt on maaelu- ja keskkonnakomisjoni koosolekut juhatanud. O. Matt ei ole osalenud otsustuse tegemisel. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et detailplaneeringu materjalid olid kaebajale kättesaamatud, kuna joonised olid paigaldatud seinale 2 m kõrgusele ning osapooltele ei väljastatud protokolle, kuna üldteada on , et valla tööd puudutavate materjalidega saavad valla elanikud tutvuda kohapeal või Interneti vahendusel. Alusetu on ka kaebaja väide, et planeering on vastuolus üldplaneeringu p.- 5.4 „Senise maakasutuse säilitatavad alad (nö valged alad)“ ning teemaplaneeringuga. Asja materjalidest nähtuvalt on selgitatud, et kehtiv üldplaneering ei määratle Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe – Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe, Kuldpõllu kinnistute maa-alade ehituskeeldu ega eritingimusi detailplaneeringu koostamiseks, samuti ei ole nähtud kitsenduste tegemist krundi suuruse osas ning planeeringu üheks eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, mistõttu ei ole üldplaneeringu p.5.4 detailplaneeringuga vastuolus. Vastustaja on märkinud, et planeeringusse on sisse viidud muudatus millega muudetakse elamukruntide maa sihtotstarvet 15% ulatuses väikeelamumaaks. Ülejäänud ulatuses säilib maatulundusmaa sihtotstarve. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et detailplaneering on vastuolus Valga maakonna teemaplaneeringuga, mille põhjal antud piirkond kuulub väärtuslike maakondliku tähtsusega maastike 1 klassi alade hulka. Vastustaja on märkinud, et detailplaneeringuga on jäetud alles metsatukad ning oluliseks on peetud hoida kasutusel kõiki põllu- ja rohumaid ning säilitada kõrghaljastus. Likvideerida on lubatud hoonestusalas ning teede ja trasside rajamisel ettejäävad puud, säilima jääb väärtuslik maastik. Ehitamine on kooskõlas teemaplaneeringuga. Samas ei ole kaebaja ka toonud välja põhjendavaid asjaolusid, miks planeering on vastuolus teemaplaneeringuga. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et planeeritaval alal on tegemist looduskaitsealaga, kuna kaebaja on näinud planeeritaval alal liikumas looduskaitse all olevaid linde ja loomi. Kohus on seisukohal, et Valgamaa Keskkonnateenistus on andnud oma hinnangu (kiri 25.09.2007 nr. 4212-3/41870-2) „Kooskõlastamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise/algatamata jätmise kohta“, mille kohaselt on keskkonnateenistus seisukohal, et keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine antud detailplaneeringule ei ole kohustuslik, kuna planeeritaval alal ei ole ELIS (Eesti Looduse Infosüsteemi) andmetel kaitstavaid loodusobjekte. Kokkuvõttes on Valga Maavalitsuselt antud vaidlusalusele detailplaneeringule heakskiit ning tehtud ettepanek selle kehtestamiseks. Paljasõnalised on ka kaebaja väited selle kohta, et planeerija on püüdnud mõjutada avaliku arutelu läbiviimist ning põhjendamatu on kaebaja väide, et vald on keeldunud tegemast koostööd kaebajaga. Asja materjalidest nähtuvalt on vald olnud kirjavahetuses kaebajaga ning andnud mitmel korral täiendavaid selgitusi planeerimismenetluses toimunu kohta ning põhjendanud oma vastuväiteid kaebuse esitajale. . Kohus asub seisukohale, et kõik kaebuses toodud põhjused vaidlustamaks detailplaneeringu kehtestamist ja selle menetluse läbiviimist on põhjendamatud ning kunstlikult otsitud. Kaebaja on pidanud solvavaks vastustaja väidet, et antud juhul on tegemist populaarkaebusega. Riigikohus on asunud seisukohale (3-3-1-61-07 p. 26), millele on viidanud ka vastustaja esindaja, et PlanS § 26 lg 1 kohaselt võib planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada iga isik, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Nimetatud regulatsioon, mis loob ka nn „populaarkaebuste“ esitamise võimaluse, ei välista, vaid pigem toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS § 7 ja 10 nõuetest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole toonud välja kaebuses ega kohtuistungil ühtki asjaolu ega õigusnormi, millega oleks vald rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Asjaolu, et kaebaja krundi piir külgneb planeeringualaga ning kaebaja lähedusse hakatakse rajama uusi ehitisi, ei saa olla kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks