KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-73563 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi K. A. hagi D. A.´i vastu elatise

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

§ 60

lg 1 ja 2 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last; kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et kostja ei ole oma täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Peale täisealiseks saamist on kostja maksnud ühel korral lapsele 500 krooni ja kohtuistungil 10.02.2009 väitis kostja, et ostis hagejale inglise keele õpiku 500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha selle minimaalmääras (

§ 61lg.4 järgi).

Kostja vastuväide hagile on seotud elatise suurusega, kostja peab võimalikuks maksta elatist mitte rohkem kui 1 100 krooni kuus. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Eeltoodust lähtudes on vanema kohustus teha kõik endast olenev, et maksta lapsele elatist vähemalt miinimummääras.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise miinimumsumma 2008.a ja 2009.a on 2 175 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 61

lg 6), siis kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

§ 61

lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt, ka siis kui ta on täisealine ja jätkab õpinguid ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, te ülalpidamiskohustus on täidetud. Hagist vabanemiseks pidi kostja tõendama, et esineb mõni

§ 61

lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Kohus ei tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline, samas lapsel puudub sissetulek. Kostja esitas palgatõendi, mille kohaselt moodustab tema kuu sissetulek 4 350 krooni. Pangakonto väljavõttest ja kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et kostja majanduslik olukord on parem, kui ta väidab selle olevat. Poole aasta jooksul on kostja rahaline käive olnud ca 468 238,74 krooni. Kostja ei lükanud ümber hageja väidet, et hageja ema kuu sissetulek on 5000 krooni ringis. 3