← Eesti

2-08-14676/4

Obsah (7)§ 415§ 317§ 142§ 444§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-14676 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2008. a Tartu, tagaseljaots

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE Pooled sõlmisid 06.10.

  1. a töölepingu nr 04/10/2006, mis lõpetati 18.12.
  2. a. Töölepingu kehtivuse ajal oli töötajal õigus 34 päevale põhipuhkusele vastavalt puhkuseseaduse (PuhkS) § 9 lõikele 1 ning töölepingu punktile 7.
  3. Kostja kasutas põhipuhkust 42 päeva, s.o 8 päeva rohkem. Puhkusetasu maksti kostjale seadusega ettenähtud korras. Vastavalt palgaseaduse (PalS) § 36 lõike 1 punktile 2 võib töötaja palgast kinni pidada tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud. Töölepingu lõpetamisel ei olnud võimalik väljamakstud puhkusetasu summas 2 976 krooni lõpparvest kinni pidada, kuna väljamakstava lõpparve summa ei olnud antud kinnipidamise tegemiseks piisav. Kostja kasutas töölepingu kehtimise ajal õigust osta tööandja kesklaost jalatseid soodsama hinnaga kokku 7-l korral, summas 1 865 krooni eest. Lõpparvest peeti kinni võlg kostjale väljastatud jalatsite eest summas 1 160 krooni. Käesolevaks hetkeks on tasumata osa suurus 705 krooni. Töölepingu lõpetamise päeval sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja hüvitama hagejale enammakstud puhkuseraha ning jalatsite võla hiljemalt 15.02.
  4. a. Kuna kostja ei ole kokkulepet täitnud hageja meeldetuletustele (10.03.
  5. a ja 02.04.
  6. a.) vaatamata, palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks 3 681 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on 31.07.
  1. a menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtu teate) isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud (tl 23). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 208 lõikele 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. PalS § 36 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib töötaja palgast ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) §-des 82 ja 85 ning § 86 punktides 1, 2, 3, 4, 9 ja 10 ettenähtud alustel. VÕS § 30 lõike 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 06.10.
  2. a töölepinguga (tl 5-8), 18.12.
  3. a hageja avaldusega töölepingu lõpetamiseks (tl 9), 18.12.
  4. a tõendiga võlgnetava summa tasumiseks hiljemalt 15.02.
  5. a (tl 10), puhkusetaotlustega (tl 1113), raamatupidamise arvestusega väljastatud jalatsite kohta (tl 14), 17.04.
  6. a tõendiga enammakstud puhkuseraha väljamaksmise kohta (tl 15) ning hageja meeldetuletuskirjadega kostjale (tl 16-17). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 30 lg 1, 76 lg 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1 ja PalS § 36 lg 1 p 2, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS B. hagi A.L. vastu 3 681 krooni nõudes. 2 Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.