kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkuleppe nr 2 kohaselt andis hageja kostja I.Tigasele 79 031.kr krediiti. Kostja I.Tigane rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 25.07.2006, 10.10.2006, 08.12.2006, 14.02.2007 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 16.04.2007 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud ja kahjuhüvitis. Kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 65 373,92 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjatelt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 9403,31 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 16.04.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 202,04 kr. Hageja alustab viivise arvestamist alates 17.04.2007. Viivise arvestamise alustamises kuni hagi esitamiseni oli viivis suurenenud järgnevalt: 05.04.2007 – 29.11.2007 11 913,39 kr võrra. Seega 07.12.2007 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 12 115,43 (202,04 + 11 913,39). Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 14 564,78 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kokkuleppe nr 2 alusel kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 300.- kr lepingu muutmise tasu vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja on hagejale lepingu muutmise tasu katteks tasunud 221,09 kr, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu muutmise tasu 78,91 kr. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise e saamata jäänud tulu nõude summas 27 463,65 kr, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Intressi saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel
Vastavalt nimetatud sättele vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda hageja ka tegi, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Lepingu põhitingimuste alusel on kostjad kohustatud maksma hagejale intressi 26,76% krediidisummast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 99 364,38 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostja poolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 9403,31 kr, tasutud intress 22 329,81 kr ning leppetrahv 14 564,78 kr, Seega on hagejale õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 53 066,48 kr (99 364,38 kr – 9403,31 kr – 14 564,78 kr – 22 329,81 kr), kuid hageja hageb summat 27 463,65 kr, mis tuleb kostjatelt üldtingimuste p 5.3 ja käenduslepingu p-de 1, 2 alusel solidaarselt välja mõista. Kahjuhüvitamise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et kostja ei ole tasunud hagejale ühtegi makset. Sellest lähtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab lepingut rikkuma ning et hageja saab kostja poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud
lg 1 ja käenduslepingute p-des 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu muutmise kokkuleppe alusel piiratud 257 425.- kr. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Erlach palub
§-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) 107 245,51 kr, millest 65 373,92 kr on tagastamata krediidisumma, 9403,31 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 32 389,37 kr viivis, 78,91 kr tasumata lepingu sõlmimise tasu.; 2)viivis 26,76% tagastamata krediidisummalt alates 13.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni; 3) hageja loobub kahjuhüvitise summas 27 463,65 kr, leppetrahvi summas 14 564,78 kr väljamõistmisest. Kostja vastuväited Kostjad kohtuistungile ei ilmunud, olid kohtuistungi toimumisest teadlikud. Kohus arutas asja hageja soovil kostjate osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 3, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 12.09.2005 tarbijakrediidilepinguga nr 0500558/27kt loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 1 50 000.- kr krediiti. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. 12.09.2005 käenduslepinguga loeb kohus tuvastatuks, et kostja 2 võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja 1 vahelisest lepingust. Kokkuleppega nr 1 loeb kohus tuvastatuks, et krediidisummat suurendati 25 000.- kr võrra. 24.04.2006 kokkuleppega nr 2 loeb kohus tuvastatuks, et krediidisummat suurendati 4970,22 kr võrra ning uueks intressimääraks loeti 26,76% uuelt krediidisummalt aastas. 24.04.2006 kokkuleppega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja käendaja leppisid kokku, et käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat suurendati 257 426.- kroonini ja pikendati käenduslepingu tähtaega 01.02.2013. Kostjad rikkusid lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. 25.007.2006, 10.10.2006, 08.12.2006, 14.02.2007 kirjalike teadetega loeb kohus tuvastatuks, et hageja hoiatas kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad sellele ei reageerinud. 16.04.2007 ülesütlemisavaldusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles lepingu üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel kostja kohustatud hagejale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjatelt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3 ja käenduslepingu alusel tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude ja kahjuhüvitise tasumist. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja on tasunud hagejale pärast lepingu ülesütlemist 8000.- kr. Nimetatud summad arvestati krediidisumma katteks. Seega on tagastamata krediidisummaks 65 373,92 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ja käenduslepingu alusel solidaarselt kostjatelt välja mõista. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 9403,31 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid kuuluvad üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ja käenduslepingu alusel solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele. Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab kostja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu ülesütlemisel 16.04.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 202,04 kr. Viivise arvestamise alustamises kuni hagi esitamiseni oli viivis suurenenud ajaperioodil 05.04.2007 – 29.11.2007 11 913,39 kr võrra. Perioodil 17.04.2007 – 01.06.2007 2455,98 kr võrra ( 72 823,92 kr x 26,76% x 46 päeva/365 päeva), perioodil 02.06.2007 - 06.08.2007 3453,64 kr võrra ( 71 373,92 kr x 26,76% x 66 päeva/365 päevaga), perioodil 07.08.2007 - 10.08.2007 200,51 kr võrra ( 67 373,92 kr x 26,76% x 4 päeva / 365 päevaga), perioodil 11.08.2007 – 28.09.2007 2420,37 kr võrra (67 373,92 kr x 26,76% x 49 päeva/365 päevaga), perioodil 29.09.200705.11.2007 1849,16 kr võrra (66 373,92 kr x 26,76% x 38 päeva/ 365 päevaga), perioodil06.11.2007 – 07.12.2007 1533,73 kr võrra (65 373,92 kr x 26,76% x 32 päeva/365 päevaga). Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivise alates hagi esitamisest 07.12.2007 kuni 02.02.2009 26,76% tagastamata krediidisummalt aastas. 65 373,92 x 26,76% x 423 = 20 273,94 kr. Seega kuulub üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 ja käenduslepingu alusel solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 32 389,37 kr. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele ka 78,91 kr tasumata lepingu sõlmimise tasu, mida kohustusid tasuma kokkuleppe ja käenduslepingu alusel. Hageja loobub kahjuhüvitise ja leppetrahvi nõuetest. Selles osas kuulub menetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutavad võlgnikud alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.