← Eesti

2-09-3398/12

Obsah (8)§ 430§ 428§ 432§ 150§ 195§ 168§ 445§ 661

Tsiviilasi nr 2-09-3398 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse avalikult teatavaks- 13. märts 2009. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

) § 432 sätestatud tagajärgedest. Pooled paluvad tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 2 000 krooni, ja pool hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 krooni, ning hagi tagamisel tasutud tagatis summas 868,29 krooni. Pooled on leppinud kokku kaebetähtaja lühendamises nullile kalendripäevale. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda ja hageja menetluskulud peale kohtu poolt tagastamisele kuuluva riigilõivu ja tagatise mahaarvamist hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 430

lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et

  1. märtsil
  2. a sõlmitud poolte kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on täidetav.

§ 428lõike 1 punkti 4 alusel lõpetab kohus asjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

).

§ 150

lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on avaldanud kohtule, et ta soovib hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole 2 tagastamist. Kohus leiab, et

  1. jaanuaril
  2. a tasutud riigilõivust pool, s.o 2 000 krooni, tuleb hagejale tagastada seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja on
  3. veebruaril
  4. a tasunud kooskõlas Tartu Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määrusega riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõikele 21 viidates hagi tagamise avalduselt riigilõivu 450 krooni. Seoses kompromissi kinnitamisega palub hageja tagastada

§ 150

lõike 2 punkti 1 alusel pool hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 krooni. Hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 225 krooni tuleb tagastada AS O. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Pangas.

  1. jaanuaril
  2. a tasus hageja Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pangas viitenumbriga 3100057455 tagatise summas 868,29 krooni. Hageja palub tagatise tagasi anda

§ 195

lõike 1 alusel.

§ 195

lõige 1 esimene lause sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kohus leiab, et seoses kompromissi sõlmimisega on tagatise andmise põhjus ära langenud. Kostja on kinnitanud kompromissi punktis 5, et tal puuduvad mistahes varalised või mittevaralised nõuded, s.h kahju hüvitamise nõuded, hageja vastu. Seega puuduvad hageja taotluse rahuldamist välistavad asjaolud, mistõttu kuulub hageja taotlus tagatise tagastamiseks rahuldamisele. Tagatis 868,29 krooni tuleb Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS O. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Pangas.

§ 168

lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled leppinud kokku, et kostja menetluskulud jäävad kostja kanda ja hageja menetluskulud peale kohtu poolt tagastamisele kuuluva riigilõivu ja tagatise mahaarvamist hageja kanda. Tartu Maakohtu 3. veebruari 2009. a kohtumäärusega arestiti hagi tagamiseks kostja arvelduskontod Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes kokku 17 365,87 krooni ulatuses hageja kasuks.

§ 445

lõige 2 sätestab, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu. Hagi tagamise määruse tühistamiseks on hageja lubanud esitada kohtule vastava avalduse pärast kohtutäituri poolt hagi tagamisel arestitud summade ülekandmist hagejale.

§ 661

lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega nullile kalendripäevale. Seega on pooled sisuliselt välistanud määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lõike 4 alusel, mistõttu ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.