Obsah (5)

§ 432§ 661§ 430§ 428§ 150

Tsiviilasi nr 2-08-29238 TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Määruse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks- 19. märtsil 2009. a, Tartu k

§ 432

sätestatule ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

1. Pooled kinnitavad, et ei oma peale kompromissi nõuetekohast täitmist teineteise vastu pretensioone ega nõudeid.
2. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
3. Kompromiss on koostatud kolmes eksemplaris, millest üks jääb A.K. teine AS-ile Eesti Energia ja kolmas esitatakse kinnitamiseks Tartu Maakohtule. Tagastada Eesti Energia arvelduskontole nr 1180005555 Swedbank`is tema poolt
5. 2008.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas viitenumbrile nr 2900072699 tasutud riigilõivust pool summas 750 (seitsesada viiskümmend ) krooni (märkides viitenumbriks 3110815388900027). Määrus toimetada kätte pooltele ja riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud

§ 661lg 4 alusel määruskaebuse esitamise võimalusest.

Asjaolud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-08-29238, Eesti Energia AS hagiavaldus A.K. vastu elektrienergia tarbimise eest tekkinud põhivõlgnevuse 23 347,40 krooni ja viivise nõudes. Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena on saavutatud osapooli rahuldav kokkulepe vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Pooled on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 432 sätestatud tagajärgedest. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist. Kohtu põhjendused ja järeldused

§ 430

lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lõike 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Vaidluse lahendamine kompromissiga on mõistlik. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.

§ 428lõike 1 punkti 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromiss kehtib täitedokumendina (

§ 430

lõige 5).

§ 150

lg 2 p1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust, vastavalt esitatud taotlusele. Kohtunik