← Eesti

2-08-10528/20

Obsah (5)§ 430§ 428§ 173§ 1741§ 175

Tsiviilasi nr 2-08-10528 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavaks- 27. veebruar 2009 Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi; kompromiss on täidetav.

§ 428lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada.

Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu menetluse lõpetamise määruses ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja märkis, et tema menetluskulu on esindaja kulude näol 3540 krooni koos käibemaksuga, millest taotleb 1000 krooni väljamõistmist kostjalt. Kostja märkis, et tema esindaja kulud kirjalike seisukohtade koostamise eest kohtule on 1000 krooni.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 on kehtestatud lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt maksimaalselt sissenõutavaks kuluks tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni 5000 krooni. Kohus leiab, et arvestades Vabariigi Valitsuse kehtestatud lepingulise esindaja kulude piirmäärasid, samuti asja mahtu ja keerukusastet, on kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluv vajalik ja põhjendatud esindaja kulu käesolevas asjas 500 krooni. Pooled sõlmisid küll 17.02.2009 kohtuistungil kompromissi, kuid kohtusse pöördumise vajaduse tingis kostja. Kostja ei lahendanud lõplikult korteriomandi müümisel 24.05.2007 hagejale enda ja korteriühistu vahelist võlaküsimust ning ei teinud seda ka maksekäsu kiirmenetluses, mis omakorda tingis asja üleandmise lahendamiseks hagimenetlusse ja tõi hagejale kaasa täiendavate menetluskulude tekkimise esindaja kulude näol. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.